Kus on Wall-E

Väike piltmõistatus. Klõpsates pildil, saad suurema pildi.

1 — Robot (Laputa: Castle in the Sky)
2 — Robot (Lost in Space – 1965)
3 — Lawrence “Larry” 3000 (Time Squad)
4 — Maximillion (The Black Hole)
6 — Gort (The Day the Earth Stood Still)
7 — Chani (Devil Girl From Mars, 1954. a film)
8 — Ro-Man (Robot Monster)
10 — Hector (Saturn 3)
11 — Torg (Santa Claus Conquers the Martians, 1964. a film)
13 — Carl (Meet The Robinsons)
14 — ED-209 (RoboCop)
17 — Robot (Lost in Space – 1998)
18 — T-800 (Terminator)
19 — Johnny-5 (Short Circuit)
21 — Robot Cop (THX 1138, 1971. a film)
24 — Weebo (Flubber)
29 — Tachikoma (Ghost in the Shell)
30 — Dot Matrix (Spaceballs)
31 — Wheelie (Transformers: Revenge of the Fallen)
32 — Wheelie (Transformers)
33 — Jet Jaguar (Godzilla vs. Megalon, 1973. a film)
34 — Scooter (Challenge of the GoBots, 1984. a sari)
35&36 — Robot Bill & Ted (Bill and Ted’s Bogus Journey)
37 — Crichton (Buck Rogers in the 25th Century, 1979. a sari)
38 — Kryten (Red Dwarf)
40 — Box (Logan’s Run)
41 — Andy the Android (Quark, 1977. a sari)
42 — Robby the Robot (Forbidden Planet, 1956. a film)
43 — ABC Warrior (Judge Dredd)
44 — QT-1 (Out of the Unknown)
45 — Battle Droid (Star Wars: Episode I-III)
46 — Robot Butler (Sleeper, 1973. a film)
47 — Maschinenmensch (Metropolis)
48 — C-3PO (Star Wars)
49 — Metal Mickey (Metal Mickey, 1980. a sari)
50 — Rodney Copperbottom (Robots)
57 — Cylon (uus BSG)
58 — mecha (AI: Artificial Intelligence)
60&61 — Cybermen (Doctor Who)
64 — Sentinel (The Matrix)
68 — M.A.R.K.-13 (Hardware)
70 — Calculon (Futurama)
71 — Peace / Necron 99 (Wizards, 1977. a film)
73 — Adam Link (The Outer Limits: “I, Robot”, 1963. a sari)
74 — Adam Link (The Outer Limits: “I, Robot”, 1995. a sari)
75 — Sonny (I, Robot)
76 — Andrew Martin (Bicentennial Man)
77 — Bender (Futurama)
78 — EVE (Wall-E)
79 — Tin Man (The Wizard of Oz)
80 — Nomad (Star Trek: “The Changeling”, 1967)
84 — ATLAS (Portal 2)
87 — Bubo Owl (the Clash of the Titans)
91 — XR (Buzz Lightyear of Star Command)
94 — Dalek (Dr Who)
96 — Alpha (Power Rangers)
97 — Robot Jones (Whatever Happened to Robot Jones?, 2002. a sari)
98 — Humping Robot (Robot Chicken)
99 — Robot (Wallace & Gromit: “A Grand Day Out”)
100 — Kevin (Saved By the Bell)
101 — Jenny XJ9 (My Life as a Teenage Robot)
102 — 790 (Lexx)
105 — Sico (Rocky IV)
106 — Marvin the Paranoid Android (HHGTTG – vana)
107 — AMEE (Red Planet)
108 — Evolver (Evolver, 1995. a film)
110 — Jinx (SpaceCamp, 1986. a film)
113 — Cylon (vana BSG)
115 — Tik-Tok (Return to Oz)
116 — Android (Androidi nutitelefonist)
118 — The Fix-It (*batteries not included)
119 — Marvin the Paranoid Android (HHGTTG – uus)
120 — Rosie (The Jetsons)
112 — C.H.U.M. (The Simpsons)
121 — Robot (Heavy Metal, 1981. a film)
123 — M.A.M.M.A. (The Muppet Show, 1976. a sari)
124 — B.E.N. (Treasure Planet)
127 — Robotboy (Robotboy)
128 — K-9 (K-9)
129 — Wall-E (duh)
130 — Serge (Caprica)
131 — S.P.O.T. (Eliminators, 1986. a film)
132 — GIR (Invader Zim, 2001. a sari)
133 — Preston (Wallace & Gromit)
136 — Noo-Noo (Teletubbies)
138 — Conky 2000 (Pee-Wee’s Playhouse, 1986. a sari)
139 — Sam the Robot (Sesame Street, 1966. a sari)
140 — Muffit II (Battlestar Galactica, 1978. a sari)
144 — Killbot (Chopping Mall, 1986. a film)
147 — V.I.N.CENT (The Black Hole)
149 — K-9 (Doctor Who)
148 — Bad Robot (samanimelise firma logo)
154 — Sgt. Bash (Robot Wars, 1998. a sari)
155 — Tom Servo (MST3K)
156 — Twiki (Buck Rogers in the 25th Century, 1979. a sari)
157 — Dr. Theopolis (Buck Rogers in the 25th Century, 1979. a sari)
159 — Phil (Heartbeeps, 1981. a film)
160 — MSE-6 (Star Wars: A New Hope)
161 — Enforcer Drone (Spaced Invaders, 1990. a film)
163 — Clank (videomäng Ratchet & Clank)
165 — R2-D2 (Star Wars)
169&170 — Huey ja Dewey (Silent Running)
171 — Louie (Silent Running, 1972. a film)
172 — Skutter (Red Dwarf)
174&175 — robot-Tom ja robot-Jerry (Tom & Jerry: Guided Mouse-ille)
176 — Goddard (Jimmy Neutron: Boy Genius)
177 — Trashcan (Astro Boy)
178 — DRD (Farscape)
179 — Rover (Planet 51)
180 — M-O (Wall-E)

Mis on kiusamine?

Kuidas seletame lastele ja lastelastele mis on kiusamine?
Üks New Yorgi õpetaja andis oma lastele järgmise ülesande: Iga laps sai omale paberilehe. Lapsed pidid kortsutama paberit, veeretama maas ja lööma seda, aga ei saanud rebida katki. Seejärel pidid lapsed oma paberid sirgeks silitama ja vaatama kui must ja plekke ning kortse täis oli paber. Siis pidid lapsed paluma andeks paberilt. Aga need jäljed ei kao kuidagi, isegi kui väga üritaks saada paberit puhtaks ja siledaks.
Samasugune jälg jääb kiusatu hinge pärast kiusamist. Andeks palumisest hoolimata need armid ei kao iialgi kuhugi. Sellest testis osalenud lapsed said väga hästi aru kiusamise kahjulikkusest.
.

Hüvasti, õpetaja Jaanika!

lassileht ei ole pidanud siiani ühegi õpetajaga hüvasti jätma, nüüd on see aeg käes!

Õpetaja Jaanika on koos Jutulindudega olnud igal pool kaasas juba algusest peale. Selle aasta 2. septembril, aga oli esimese klassi esimene tund ka ühtlasi õpetaja Jaanika esimene tund. Kahjuks kestsid need kunstitunnid ainult 1. veerandi…

Fakt on see, et igaüks ei suuda lastega tegeleda niimoodi, et nad tuleksid sinuga kaasa, kuulaksid sind ja samas peaksid ka sinust lugu. Klassileht on püüdnud oma piltide ja videodega tuua kõikide inimesteni seda, mis koolis toimub ning väga paljud minu tuttavad on aru saanud, et see töö seal ei ole kerge. Seda raskem on lahkuda inimesest, kes sai oma tööga väga hästi hakkama ning Maidla Põhikool jääb ilma millestki sellisest, mida ta kogu aeg otsib, kuid ei märganudki, et lasi selle ise käest! Õnnitlused Kiviõli I Keskkoolile ning ma olen kindel, et kaugel ei ole aeg, kui me tuleme kõik sulle sinna järele!

Uljam Teuli

VIDEO

Leheloomad

Internetis kolades leidsin sellise vahva lehe nagu “höp“. Sügise puhul jäi silma leheloomade valmistamise õpetus, kuid ehk leiab sealt teinekord veelgi midagi huvitavat. Kui kellelgi hakkab silma põnevavaid lehekülgi, siis jagagu seda ka teistega. Klassilehe Facebooki lehele saavad sissekandeid kõik teha!

Milliseid lehti valida?

Vali kuivatamiseks ilusad erksavärvilised lehed erineva kuju ja suurusega. Juba korjates pruunikate laikudega lehed muutuvad kuivatamise käigus tõenäoliselt üleni pruuniks. Kui sul on oma aed, vaata ka seal ringi. Palju erikujulisi lehti võib leida just sealt. Toredad erksavärvilised lehed on näiteks õunapuu all või aroonia põõsa otsas. Korjake ka päris pisikesi lehti, neist saab hiljem teha huvitavaid pisikesi detaile. Lisaks võib kuivatada näiteks vahtraseemneid.

Puulehtede kuivatamine

Kuigi puulehti on ikka kuivatatud raamatute vahel, soovitame meie lehti kuivatada pigem raamatute all, sest nii ei riku raamatulehti ära. Kuivatamiseks läheb vaja paberit, mis hästi niiskust imaks. Väga hästi sobivad selleks vanad ajalehed.

Aseta ajalehed paari kihina siledale pinnale (lauale, põrandale, aknalauale) ja lao sinna peale puulehed. Jälgi, et need ei jääks kahekorra! Kui ajalehe pind on puulehtedega kaetud, aseta ettevaatlikult peale veel paar kihti ajalehti. Kõige peale lao ühtlase kihina raskuseks raamatuid.
Arvesta, et lehtede kuivatamiseks kulub umbes nädala jagu aega. Varem raskuse alt välja võetud lehed võivad uuesti kõverduma hakata.

Vaja läheb:

– kuivatatud puulehed
– paksem paber või kartong
– liim
– käärid

KUIDAS TEHA?

  1. Laotage lapsega lehed laiali, et näeksite, millised lehed teil üldse olemas on.
  2. Võtke ette paberileht (ühe looma jaoks võiks olla ruumi ühe A4 formaadis paberilehe jagu) ning hakake erinevate lehtedega katsetama.
  3. Proovige erinevate kujude ja värvide kombinatsioone.
  4. Kui kogutud lehtede hulgas pole piisavalt väikseid lehti, võib pisikesed detailid, näiteks silmad ja nina, kääridega mõnest puulehest välja lõigata.
  5. Enne kui asute lehti paberile kleepima, lõigake vajadusel ära üleliigsed lehevarred.
  6. Kanna liim ettevaatlikult puulehe tagaküljele ning suru leht õrnalt vastu paberit.
  7. Kleebi ükshaaval ka ülejäänud puulehed paberile.
  8. Pane kokkukleebitud pildi peale leht paberit ning aseta see mõneks ajaks raskuse alla kuivama.

Kuivõrd kuivatatud lehed on küllaltki haprad, siis anna lapsele kasutamiseks eakohane liim. Suuremad lapsed saavad hakkama liimipulgaga, väiksemad võiksid kasutada vedelat liimi ja pintslit.

MIDA VAHVAT SAAB TEHA LEHELOOMADEGA?

  • vahvamad pildid saab ära raamida ning riputada lastetoa seinale või kinkida vanavanematele
  • meisterdada loomapiltidega sünnipäevakaarte või – kutseid
  • meisterdada aabitsa või tähekaardid päris enda lehepiltidega

MIDA TOREDAT ÕPETAB LEHELOOMADE MEISTERDAMINE?

  • harjutab nägema loodust ja loomi
  • arendab värvi- ja vormitaju
  • õpetab  meid ümbritsevat keskkonda üksikuteks kujunditeks “lahti võtma”
  • lehtede sättimine, lõikamine ja kleepimine arendab peenmotoorikat
  • soodustab ajupoolkerade koostööd, kuivõrd tegevusse on kaasatud mõlemad käed
  • arendab fantaasiat ja loovust

ALLIKAS: Leheloomad

Keraamika ja krokodillid

Meie peres olid kõik nina pikal oodanud, millal saab jälle saviga plätserdama minna, seepärast otsustasime, et seda meelelahutust väärivad kõik ning läksime kogu perega. Mida seal tehti, sellest räägivad pildid enda eest!

PILDID

Klassipolod

Enne kooliaasta algust, käib ikka üks kibe sagimine, et asjad kõik kokku saada. Õpetaja Karmen tegi ka veidi kulutusi ning ostis uuele klassile sinised polod.

Polo hinnaks kujunes 7 € ning kuna neid on kaks tükki (et oleks vajadusel kohe uus võtta), siis kokku on ta nende eest välja käinud 14 €.

Tänud piltide eest

Täna, kooliaasta lõpus, peeti meeles neid, kes olid õppeaasta jooksul millegi märkimisväärsega hakkama saanud. Minu üllatuseks, oli ka selline kategooria tekkinud, mida ma ühelgi varasemal aastal pole näinud – “tänud kooli ürituste jäädvustamise eest”. Siinkohal kasutan võimalust ning jagan seda tänu ka õp Karmeni, õp Hedi ja õp Eveliniga, kes samuti ei pidanud paljuks fotoaparaat kätte võtta ning sündmustel tehtud pilte Klassilehega jagada, mis on omakorda väljundiks kõikidele meie fännidele.

Klassilehe piltide ja videode mahul ei ole piire ning seega on ka edaspidi oodatud kõikide tehtud jäädvustused siia teistega jagamiseks. Klassileht suvepuhkusele ei lähe ning huvitavaid lugusid leiab siit suvi läbi!

Tänan koostöö eest!

Uljam Teuli

Kertu Vahemets ja teised noored

Hiljaaegu küsis preili Vahemets minu käest, et millal ma lõpetan Maidla Noortekeskuse laimamise, sest julgesin arvata, et eesti keel on nendele noortele nii kaugeks jäänud, et nad ei oska ka eesti keeles sõna BUSS õigesti kirjutada. Pakuti välja, et see, kui midagi tehakse, peaks olema ainuüksi tunnustust väärt ning kellelgi ei ole õigust arvustada, kas tehtud töö on ka midagi väärt või kas see on tehtud korralikult.
Loomulikult võivad noored teha kõike mis ei ole ebaseaduslik. Kui nad ei taha rääkida eesti keeles, siis selle pealesurumine ainult tekitab rohkem vastuseisu. Küll on aga lood teisiti siis, kui sa võtad endale mingisuguse vastutuse. Töötades noortega, kes alles otsivad endale eeskujusid ning on igasuguste uute asjade suhtes väga avatud, peavad ka nendega töötavad inimesed teatud reeglitele vastama.

Minu jutu tõestuseks, et keeleliselt on asi kurb, lugesin ma 23. aprilli Postimehest artiklit:

“Tuuli Oder: Estinglish – eesti keele võit või kaotus?”

Viis aastat tagasi esitasin küsimuse, kas ­Estinglish on olemas või see ainult näib nii («Estinglish – kas kujutelm või tegelikkus?» Õpetajate Leht, 03.02.2006). Tänaseks ei ole enam kõhklust, estinglish on tegelikkus.Mis on Estinglish? Mõtlen selle all Eestimaal kasutatavat eesti-inglise segakeelt (Estonian + English = Estinglish), millel on suhteliselt väljakujunenud nii kirja- kui kõnekeele vorm, mida iseloomustab eesti keele ja inglise keele segunemine.
Näiteks oleme kõik näinud tänavapildis silte stiilis Kummicenter, Babykeskus, Cafe ja bistroo, Optika outlet jne. Eriti «head» on sellised näited, kus ingliskeelses osas kasutatakse segamini briti ja ameerika kirjapilti, nagu näiteks ühel sildil kenasti koos briti kirjaviisiga harbour ja ameerikalik center.
Estinglish’i kõnekeelt iseloomustab «loov» lähenemine ingliskeelsete sõnade hääldusele. Heaks näiteks on eile kuuldud raadioreklaam, mis kutsub üles külastama üht internetilehekülge, mida sümpaatne meeshääl hääldab staffing (ingl stuff – pahn, sodi), kuigi ilmselgelt mõeldakse staafing (ingl staff – isikkoosseis, ametnikkond).
Või tuntud hotelliketi nime kandev spordivõistlus, mille raadioreklaamis aastatepikkuse järjekindlusega kajab ingliskeelne sõna hotels eestipärase rõhuga esimesel silbil, kuigi ingliskeelselt peaks rõhutama viimast silpi. Igal keelehuvilisel on sarnaseid näiteid ilmselt varrukast võtta. Niisiis, Estinglish on kohal ega näita mingit kadumise märki. Seega tekib uus küsimus: kas see on eesti keele võit või kaotus?
Kas eesti keel on kaunis? Jah, on küll. Kas inglise keel on ka ilus? Muidugi on. Kaks kena keelt kokkukeevitatuna peaks siis ju midagi imelist kokku andma. Ilu mõistega aga on teadagi nii nagu on ehk siis see on subjektiivne.
Kuigi hinnang keele ilule on suuresti sõltuv igaühe isiklikust suhtest lingvistikamaailmaga, oleme kõik kindlasti nõus sellega, et keel peab pidevalt arenema. Keele arengu all mõistetakse enamasti uute sõnade kasutuselevõttu, sest peab ju kuidagi sõnaliselt märgistama kogu seda uut, mida progress igapäevaselt toodab. Sõnavara arenduseks on teadagi mitu võimalust.
Üks võimalus on uusi omakeelseid sõnu juurde luua. Kaasaegses Euroopas on selle poliitika heaks näiteks islandi keel, mis vaatamata rahvusvaheliste sõnade suurele pealetungile püüab hoida oma keelt võimalikult võõrsõnadevaba. Näiteks ei ole just palju Euroopa keeli, kus arvutit tähistav sõna ei meenuta ingliskeelset (ingl computer), kuid islandi keeles on selleks sõnaks tölva.
Selliseid näiteid võib islandi keelest tuua hulganisti. Niisugune puristlik keelepoliitika ei ole Eestiski tundmata, ka meie oleme J. Aaviku päevadest peale sama võtet korduvalt kasutanud, olles eesti keele rikastamiseks loonud uudissõnu.
Selle protsessi ilmekaks näiteks on uute sõnade loomise võistlused, mis teatud lainetustega toovad keelde sõnu, mis ka kasutusse jäävad. Heaks näiteks on A. Kaalepi lõiming 2002. aasta sõnavõistluselt. Kahjuks ei võeta aga enamikku nende võistluste loomingust omaks.
Näiteks samal 2002. aastal auhinnati ka sellised sõnad nagu mestimine ja rakkerühm, mis igapäevakeelde püsima ei jäänudki. Loodame, et 2010. aasta presidendi sõnausest murrab mõni sõna end ka tavakasutusse, praegu paistab, et taristul on üsna head võimalused, igatahes ponnistavad meediakanalid üsna üksmeelselt, et seda võimalikult palju kasutada.
Samas võib meedia liiginnukas toetus toimida soovitule vastupidiselt ning tekitada keelekasutajas tüdimust ja trotsi, mistõttu uudissõna kasutusest loobutakse, seda enam et kunstlikult loodud sõna tundub alguses niikuinii kuidagi kohmakas ja vajab suhteliselt pikka perioodi keelekasutusse juurdumiseks.
Teine võimalus on kasutada eestindatud võõrsõnu. See võib aga viia olukorrani, et keel ainult näib emakeelselt arusaadavana, aga mõte jääb tegelikult hoomamata. Näiteks globaliseeruva industriaalmaailma retoorika on viinud selleni, et eesti keelest ei ole enam sõnaraamatu abita võimalik aru saada.
Kes meist teab ilma abivahendeid kasutamata, mida tähendavad järgmised eestikeelsed terminid: aazio, akreditiiv, aktsiaoptsioon, annuiteet, assignatsioon, boniteet jne (http://www.annaabi.com/materjal-7718-majandusterminid)?
Sõnad tunduvad küll olevat eestikeelsed, kuid ilma teatmeteosest järele uurimata võivad kergesti jääda mõistetamatuks. See viib aga kergesti valekasutuseni, sest kui paljud meist ikka viitsivad pidevalt sõnastikust tähendusi uurida.
Paljudel juhtudel ei ole eksijatel ka siiralt aimugi, et nad eksivad, ja nii juurduvad valekasutused, mis omakorda sageli (eriti meedias!) kõlades hakkavad tunduma normidena, leides omakorda jäljendamist. Ehk siis ignorantsus toodab ignorantsust juurde. Seega on mõlemal eespool pakutud sõnavara laiendamisel puudusi, millest olulisemaks on ajafaktor, kunstlikkus ja keerukus.
Jääbki kolmas võimalus – võtta kasutusele Estinglish või Estrussian või ehk veel mingi muu segakeel. Hetkeolukorda arvestades tundub, et parimad võimalused on inglise keelel. Seda enam, et oleme Estinglish’i kasutuselevõtuga poolel teel ning see tundubki juba kuidagi omane! Sest mille muu kui omaksvõtuga saaks seletada olukorda, et näiteks firmale nimepanekul keele-ekspertidega ei konsulteerita?
Seda aga ilmselgelt ei tehta, sest nii elementaarseid stiiliapse, nagu selles kirjatükis näiteks toodud, oleks iga filoloog kohe märganud. Inimene ei küsi nõu tavaliselt siis, kui ta arvab, et teab ise asjast piisavalt palju. Järelikult on Eestimaal oluliselt kasvanud inimeste arv, kes peavad end heaks inglise keele tundjaks.
Anglo-saksi hõimud, kes 450. aasta paiku praegustelt Saksamaa aladelt Briti saartele rändasid, vaevalt oskasid unistada, et suuresti just nende emakeelest arenenud inglise keel üleilmseks suhtluskeeleks kujunedes ka nii kauge koha nagu Maarjamaa vallutab! Äkki aga on rõõmustamine meie hea inglise keele hea oskuse üle siiski ennatlik, sest kergesti võib tegemist olla Estinglish’i valdamisega.
Kas meile peaks olema lohutuseks, et samad arengud on käimas ka ingliskeelses maailmas, kus kurdetakse Globish’i ehk lihtsustatud sõnavara ja grammatikaga inglise keele pealetungi üle?
Sellest lohutusest ei ole vist palju abi, sest inglise keel kui miljardite maailmakeel elab ilmselt Globish’i perioodi uhkelt üle, kuid kas sama suudab ka praeguseks alla miljoni kõnelejaga eesti keel, ei ole sugugi kindel. Eriti kui silmas pidada, et viimase 500 aastaga on maailmas kõneldavate keelte arv vähenenud poole võrra ja säilinud on erinevate allikate andmetel 5000–6000 keele ringis.
Praegu on eesti keel uhkelt kaasaegsete keelte hulgas, mis on nõukogudeaegset rahvuskeeltele vaenulikku poliitikat arvestades juba iseenesest väike ime. Näiteks ühes praegu ilmselt ülevaatlikemas maailma keelte ajalugu ja hetkeseisu käsitlevas 2008. aastal ilmunud raamatus «1000 languages.
The worldwide history of living and lost languages» pühendab autor Peter K. Austin eesti keelele sadakond sõna. Muu hulgas mainib ta umbes miljoni omakeele kõneleja olemasolu, põhja- ja lõunaeesti murret, 19. sajandist pärit ühist kirjakeelt ning saksa tüvede ja laensõnade rohkust keeles.
See on kõik. Tõsi, kompensatsiooniks on lehe ülanurka pandud ka miniatuurne pilt Tallinna vanalinnast. Masendavalt vähe, arvestades, et tegemist on mahuka, peaaegu 300-leheküljelise raamatuga. Samas kui vaadata pealkirjas olevat märksõna «tuhat», siis ehk ei oleks vaja väga masendunud ollagi, sest oleme veel «väljavalitute klubis» ja on tuhandeid kehvemas seisus keeli, mida ei ole raamatus mitte mainitudki.
Kas me oleme aga nii heas seisus, et elada inglise keele pealetung sama edukalt üle kui näiteks 19. sajandi kadakasakslus ja väljuda Estinglish’i perioodist võidukalt ehk siis ilusama ja rikkama eesti keelega?
Kaldun arvama, et mitte, ja mureks on tõsiselt põhjust ühe olulise muutuse tõttu, mis eristab 21. sajandit 19. sajandi keskpaigast, nimelt – üleilmastunud keelekeskkond on asunud jõulisele pealetungile, kasutades väga erinevaid võimalusi (nt meediakanalid, suhtlusvõrgustikud, kinokunst, muusika jne).
Tulemuseks on see, et artikli algul näidetena toodud väljendid on levinud igapäevases kõnes ja kirjas; keegi kõvahäälselt ei kritiseeri, raadiojaamad ilmselt protestikirjade all ei äga, firmasildid on ka alles. Niisiis võib järeldada, et enamikule meist on selline keelekasutus juba mõistetav.
Kas ka soovitud ja aktsepteeritav, on omaette küsimus. Usun, et neid inimesi, kellele selline kahe keele kokkukleepimine on sobimatu, on palju, kuid nad ei suuda enam tuuleveskitega võidelda ning need, keda niisugune keel ei häiri, ei näe ka mingit vajadust sekkuda.
Igal juhul, kuni ei ole tekkinud kriitilist massi inimesi, kes protesteeriksid firmasiltide, reklaamide jms lohaka keelekasutuse üle, ei muutu midagi ning eesti keel on määratud lahingut kaotama. Seejärel aga juba Wel­come to Estinglish-keelsele Maarjamaale! Ja siit edasi ei ole enam sugugi võimatu, et näiteks saja aasta pärast kirjutatakse lingvistikateatmikes: «Estonian – extinct» (eesti keel – väljasurnud).

Allikas: Postimees

Postitust sai muudetud seetõttu, et viide, millele ma Kertu Vahemetsa Facebooki kontolt leidsin, ei viinud mitte tema enda blogini, vaid sõbra omani ning kuna neil on seal ühine minevik, siis jooksidki nad ühte kokku.

Vabandan, et seostasin blogiga võõrast inimest, kuid fakt noorte tänapäevast jääb muutumatuks.
Positiivne on see, et nüüd on noored hakanud valima, mida nad endast internetti maha jätavad ning praeguseks hetkeks on enamus materjale ära korjatud või kättesaamatuks tehtud, mis on igati tervitatav nähtus, kuid ikka alles pool teed, sest väga palju infot on endiselt internetis kättesaadav ning enamus neist tõenäoliselt jääb kättesaadavaks alatiseks. Nii et juba postitamise hetkel tuleb mõelda, millised asjad muuta avalikuks ja millised mitte!

PS. Kommentaari jätmiseks pole vaja muud, kui töötavat meiliaadressi, erinevalt väidetest, et selleks on vaja isikukoodi, pangakontot ja täiskuu neljapäeva.
Lehe administraatorina on mul kaks lihtsat tingimust – kommentaar peab olema viisakas ja kommenteerijaga peab olema võimalik ühendust võtta!
Hetkel on võimalik ennast sisse logida Facebooki, Twitteri, Yahoo, Google ja loomulikult Disqus’i enda kontoga.