Posts

Posted on

Meie Pere 22

See on olnud kõige meeldejäävam aasta mis Meie Pere on üldse kunagi läbi teinud. September hakkas pihta sellega, et Madis läks keskkooli viimasesse klassi ja Liis liikus põhikooli lõpu poole. Sellel eesmärgil sai uuendatud oma fototehnika parki, et kevadel oleks millega kogu seda ilu jäädvustada. Küll aga ei pidanud kevadeni ootama, sest vald otsutas kogu koolipere jõulud ja aastavahetuse oma poliitiliste mängudega ära rikkuda. Ja kui lõpuks oli rumalus võimult tõugatud, astus loodus oma sammu ning Covid-19 sundis meid hoopis teistsuguse eluga harjuma. Jõudis kätte ka see aeg, kui meie kuueliikmeline pere ei ole alaliselt iga õhtu kodus söögilaua ümber vaid lapsed hakkavad suureks saama ning oma elu peale mõtlema. Lapsed käisid sellel aastal oma ettevõtmisena nii Pariisis kui ka Edinburghis, kuid me oleme koos isegi siis kui oleme teineteisest kaugel ning just see annabki julgust ükskõik mida ette võtta, sest üksteist ei jäeta hätta! Nagu Madis ütles, et ajateenistuses olles tulevad paljud asjad ette kodust tuttavatena, sest tegelikult ei ole vahet, kas kaitsta riiki või perekonda – mõlemate tugevus sõltub nende keti kõige nõrgemast lülist ning hoolitseme selle eest, et keti lülid oleksid nii hästi karastatud kui vähegi võimalik!

Posted on

Pliiatsiteritaja sünnipäev

Ülal: Love’i teritaja joonised. All: Lassimone’i teritaja põhimõttel töötav leiutis. about.com

23. novembril 1897 anti välja USA patent kaasaskantava pliiatsiteritaja eest. Patendi sai John Lee Love. Love’i leiutis oli üsna lähedane sellele, mida ka tänapäeval kasutatakse: pliiats tuli torgata teritajasse, teritajat keerata ning tekkinud puru jäi teritaja küljes olevasse mahutisse.

Tegelikult on aga pliiatsiteritusseadmete ajalugu mõnevõrra pikem. Teadaolevalt on esimese patendi just selleks otstarbeks mõeldud leiutisele saanud prantslasest matemaatik Bernard Lassimone 1828. aastal. Selle puhul oli aga tegemist võrdlemisi tülika tööriistaga, mis leviski peaasjalikult matemaatikute ja leiutajate seas, kellel oli hädasti vaja väga terava söeotsaga kirjutusvahendit. Lassimone’i teritajal oli asetatud kaks karedat metalltera 90kraadise nurga all puualusele. Need töötasid nagu liivapaber, mille vastu tuli pliiatsit nühkida, kuni selle tipp teravaks muutus.

Allikas: teadus.err.ee