Eesti 100 tamme

Eesti Vabariigi 100 juubeliaastal on plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on kas pargid, alleed või tammesalud, kus kasvabki sada tamme.

Tamm on jõuline sümbol, mis räägib igikestvusest ja on tugevasti meie folklooriski juurdunud. Tammesid on istutatud ajaloosündmuste vääristamiseks, kuna tammel on pikk eluiga ja tammedega koos on tänagi meieni jõudnud lood ja legendid meie ajaloost. Miks mitte jätta ka endast märk oma riigi ajalukku ja istutada Eesti Vabariigi 100 juubeliks tammepuu.

Tõrude kogumise ja nendest ise istikute kasvatamine loob väga isikliku sideme oma maa ja loodusega – keskkonnaga, kus me iga päev elame ja tegutseme, sageli ise selle peale eraldi mõtlemata. Osaledes sõprade, klassi või perega Eesti 100 tamme parkide rajamises saame osa millestki suurest ja igikestvast, ühise väärika eesmärgi nimel.

Esialgse plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik, ja seda koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus. Abilisteks on kindlasti ka metsa spetsialistid RMK-st, Eesti Erametsaliidust ja Eesti Metsaseltsist.

2013. aasta sügisel alustavad koolilapsed tammetõrude korjamisega, et neist etteantud juhendite järgi 2018. aasta kevadeks noored istikud kasvatada, mida saaks ümber istutada sajandi tammikusse.  Parim aeg tammetõrude korjamiseks on peale esimesi öökülmasid. Seetõttu kutsume kõiki tõrusid korjama alates mihklipäevast, 29. septembrist.

Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks võiks neid tammikuid ka rohkem rajada – miks mitte kasvõi ühtekokku 100! Oleks vahva alustada ka oma suguvõsa või perekonna tammiku loomist just nüüd.

Kui soovid samuti tammikute rajamises osaleda, tuleks selleks saata e-kiri aadressil tammed@riigikantselei.ee. Samuti soovitame tutvuda juhenditega, ning samuti siin veebis leiduva infoga.

Kui soovid täpsemalt midagi arutada, oled oodatud ka Facebooki!

allikas: Eesti 100 tamme

Euroscola kevad 2020

Euroscola – kevad 2020 TULEMUSED

Selgusid Euroopa Parlamendi noorteprogrammi Euroscola 2020 I semestri võitjad!

Sellesügisese videokonkursi teemaks oli “Mida teha plastpakendiga?”. Videod laekusid kokku 15 koolilt, mille seast valis Euroopa Parlamendi Eesti büroo välja 11 parimat kooli, mille noored saavad nüüd sõita Euroscola päevale Strasbourgi. Konkursi võitjateks osutusid järgmiste koolide esindajad (tähestikulises järjestuses):

 Avinurme Gümnaasium

 Ehte Humanitaargümnaasium

 Kiviõli 1. Keskkool

 Maardu Gümnaasium

 Nõo Reaalgümnaasium

 Paide Gümnaasium

 Parksepa Keskkool

 Tallinna Õismäe Vene Lütseum

 Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

 Tartu Kutsehariduskeskus

 Väike-Maarja Gümnaasium

Valiku tegemisel lähtuti sellest, kuivõrd oli esitatud töö teemale vastav, kas klipp näitas keskkonnasäästlikke (taas)kasutusvõimalusi ning millisel viisil sisaldas video üleskutset vähendada plasttoodete kasutust.

Palju õnne konkursi võitjatele ja suur tänu kõikidele osalejatele! Teie tööd olid suurepärased ning loodame et osalete ka meie järgmistel Euroscola mängudel – järgmine mäng toimub juba 2020. aasta varakevadel! 

Ülevaadet võiduvideotest saab näha Euroopa Parlamendi Eesti büroo Youtube’i kanalil.

Võtame reisi võitnud koolidega peatselt ühendust, et kokku leppida Strasbourgi sõidu täpne aeg ja selgitada reisitingimusi.

Euroscola programm on mõeldud gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-19 aastat. Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast “mängida” läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Loe täpsemalt programmi kohta siit.


Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
EPtallinn@europarl.europa.eu
+372 630 6965

Haljastuse hooldus Lüganuse vallas.

Lüganuse valla asula piirkondades on tee äärtes tehtud umbrohutõrjet kasutades mürke. Pikalt on näha mürgitatud ala Graniidi bussipeatuse juures nagu näha järgneval pildil.

Graniidi tänav 28. mai 2019

Umbrohutõrjeks on mürki kasutatud ka Maidla küla asula piirkonnas, kus mürgitatud on enam kui 3 meetri kõrguse viida alune ala. Iga lpool kõrval vohab rohi rahulikult edasi. Kas tõesti oli oht, et see muru piirab viida nähtavust?

Maidla 28.05.2019

Kõige arulagedam näide on Kiviõli linnas, kus on peetud vajalikuks mürgitada ca 10 meetri kõrguse laternaposti alune. Mismoodi on võimalik üldse selgitada selle posti ümbruse mürgitamist?

Kiviõli linn 28.05.2019

Tuues kõiki eelpool pildistatuid näiteid aluseks, soovin ma teada:

  1. Kes kasutab asula sisestel aladel haljasalade hoolduseks mürkaineid?
  2. Milliseid mürkaineid kasutatakse ning kui suures koguses. Samuti soovin teada nende kõrvalmõjusid ning kui suurt ohtu kujutab mürgi kasutamine nendele aedadele mis asuvad mürgitatud alade vahetusläheduses?
  3. Kas samasugust tõrjet on plaanis kasutada ka tulevikus ning miks ei kasutata alternatiivseid vahendeid nt niitmist?

Arvestades piirkonna niigi suurt saastatust, ei ole kindlasti ükski inimene, kes vähegi oma tervisest hoolib, huvitatud sellest lahendusest. Seda enam, et antud lahendust kasutatakse asula sisestel aladel kus on palju inimesi liikumas. Mürgitatud ala näeb igal juhul palju koledam välja, kui seal oleks kasvamas hein.

Uljam Teuli