![\"\"](\"https:\/\/teuli.net\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/tuhala.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
OLEME TUHALA N\u00d5IAKAEVU H\u00c4VITAMISE VASTU!<\/span><\/p>\n Ootame k\u00f5igi toetust, kes N\u00f5iakaevu kui \u00fcrgset ja ainulaadset loodusn\u00e4htust s\u00e4ilitamise v\u00e4\u00e4riliseks peavad!<\/p>\n \u00dclemiste j\u00e4rve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas h\u00e4vitaks see Euroopa tuntusega Tuhala N\u00f5iakaevu, mida k\u00fclastab 15 000-20 000 looduses\u00f5pra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. N\u00f5iakaevu keemise aegu on k\u00fclastajaid veel mitu korda rohkem.<\/p>\n Tegemist oleks suurima looduse \u00fcmberkorraldamisega Eestis, mille tagaj\u00e4rjed oleksid ettearvamatud!<\/p>\n Esmakordselt Eestis t\u00e4ielikult p\u00f5hjaveealuseks kaevandamiseks puudub tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. K\u00f5ikide karj\u00e4\u00e4ride kumulatiivne koosm\u00f5ju hindamine keskkonnale on tegemata.<\/p>\n Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. V\u00e4heusutav on, et Tuhala N\u00f5iakaev kunagi j\u00e4lle keema hakkab.<\/p>\n Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omap\u00e4rast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnam\u00f5jude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused j\u00f5ed, arheoloogilised m\u00e4lestised ning piirkonda j\u00e4\u00e4vad looduskaitsealad. Uuringutes kasutatakse p\u00f5hjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute p\u00f5hjal p\u00fc\u00fctakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt l\u00e4bi suruda. Olukord on v\u00e4ga t\u00f5sine, kuna varsti tuleb kinnitamisele ehitusmaavarade arengukava, mis n\u00e4eb ette tohutu lubjakivimaardla avamist Nabalas. Ametlikult on Eestis lubjakivi aktiivvaruna arvel ilma Nabala maardlata ca 100 aastaks, selle hulgas aktiivset tarbevaru ca 40 aastaks. Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja \u00fckski maantee ei j\u00e4\u00e4 ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb \u00fcmber hinnata passiivvaruks.<\/p>\n Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust j\u00f5ge, neist neli saavad alguse Tuhala j\u00f5est. Tuhala ja Nabala karstiala vees\u00e4ilitusalaks on Mahtra soostik.<\/p>\n MT\u00dc Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala.<\/p>\n Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, Nabala karstiala piires (8080 ha) moodustataks riiklik Nabala maastikukaitseala olemasolevate ja uute kaitsealade baasil. Need alad on Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis on \u00fchtlasi kantud ka Natura 2000 alade v\u00f5rgustikku, lisaks veel Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Moodustatav ala liidaks mainitud k\u00f5rvuti asuvad kaitsealad \u00fcheks tervikuks. Nabala karstialale kavandatav maastikukaitseala oleks piiritletud eelpool nimetatud kuue kaitstava ala v\u00e4lispiiriga, kogupindala oleks 5533 ha.<\/p>\n Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitsev\u00e4\u00e4rtuste kohta kogu karstiala kaitse alla v\u00f5tmist. Erinevad teadlased r\u00f5hutavad piirkonna keerukat veere\u017eiimi, v\u00e4\u00e4rtuslikku ja \u00f5rna \u00f6kos\u00fcsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.<\/p>\n Tuhala Looduskeskus MT\u00dc<\/p>\n