![\"\"](\"http:\/\/klassileht.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/01\/158145753340ce_l-300x225.jpg\" "\\"158145753340ce_l\\"")
<\/p>\nLoodetavasti on j\u00e4\u00e4tiselugu kenasti selgeks saanud. N\u00fc\u00fcd \u00f5pime magusale vahelduseks midagi v\u00fcrtsikat- m\u00fcrgist. R\u00e4\u00e4gime R\u00c4STIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. \ud83d\ude42 ) V\u00f5ibolla ka Sinu lemmikust? \ud83d\ude42<\/p>\n
R\u00e4stikut v\u00f5ib pidada mingil m\u00e4\u00e4ral lausa suveloomaks, sest suviti r\u00e4\u00e4gitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast. Isegi tv uudistesse on ta roomanud….<\/p>\n
<\/p>\n
Niisiis – R\u00c4STIK<\/strong><\/p>\n Pikkus<\/strong>: kuni 80 cm Klass<\/strong>: roomajad (Reptilia<\/em>) ELUKOHAD<\/strong><\/p>\n R\u00e4stikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, j\u00f5gede ja j\u00e4rvede kallastel.<\/p>\n R\u00e4stik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks “korterist” v\u00e4lja t\u00f5stetud n\u00e4rilise urg, ei liigu r\u00e4stik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja s\u00fcgiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, v\u00f5ivad r\u00e4stikud ette v\u00f5tta m\u00f5nekilomeetrilisi r\u00e4ndeid.<\/p>\n Talveund magavad r\u00e4stikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel \u00e4ra k\u00fclmub.<\/p>\n Vahel v\u00f5ivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel r\u00e4stikud selliseid naabreid ei salliks, vaid l\u00fclitaksid nad kiiremas korras oma men\u00fc\u00fcsse.<\/p>\n Sobivates elupaikades,n\u00e4iteks m\u00f5nusal v\u00f5sasse kasvanud niiskel raiesmikul, v\u00f5ib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks.<\/p>\n MAOELU<\/strong><\/p>\n Talveuni kestab r\u00e4stikutel septembrist-oktoobrist aprillini. Temperatuur talvitumispaigas ei tohi langeda alla paarikolme soojakraadi.<\/p>\n Aprillis roomavad r\u00e4stikud talveurgudest v\u00e4lja. Esimene t\u00f6\u00f6 talveunest t\u00f5usnuil on enda p\u00e4ikese k\u00e4es soojendamine. R\u00e4stikute kehatemperatuur k\u00f5igub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast k\u00f5ige paremini 25 \u00b0 C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 \u00b0 C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur – 37\u00b0C – on r\u00e4stiku jaoks \u00fclik\u00f5rge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad.<\/p>\n Paar-kolm n\u00e4dalat p\u00e4rast talveunest \u00e4rkamist, harilikult maikuus, r\u00e4stikud paarituvad. Erinevalt enamikust madudest on r\u00e4stik vivipaar – elusas\u00fcnnitaja.<\/p>\n P\u00e4rast paaritumist otsivad r\u00e4stikud endale suvekorteri, milleks on \u00fcldjuhul m\u00f5ne pisema loomakese urg, tihe p\u00f5\u00f5sas, tilluke k\u00e4nnualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele.<\/p>\n Kevadel on r\u00e4stiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab men\u00fc\u00fcs konnade osakaal, s\u00fcgisel jahivad r\u00e4stikud peamiselt hiiri .\u00c4ra ei p\u00f5lga r\u00e4stik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise v\u00f5ib saagiks langeda metsseale, m\u00e4grale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule.<\/p>\n Augustis r\u00e4stikud poegivad. Sageli keerab mammar\u00e4stik ennast \u00fcmber puu ehk ronib k\u00e4nnu v\u00f5i heinakuhja otsa, j\u00e4ttes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi k\u00fcmmekond 15 – 20 sentimeetri pikkust r\u00e4stikupoega rohule.<\/p>\n Noored r\u00e4stikud s\u00f6\u00f6vad enne talveunne suikumist k\u00f5hu t\u00e4is eelk\u00f5ige putukatest, n\u00e4lkjatest, liblikar\u00f6\u00f6vikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest.<\/p>\n Suguk\u00fcpseks saavad isased r\u00e4stikud neljandal aastal, kui nende pikkus on v\u00e4hemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena.<\/p>\n M\u00dcRGIHAMBAD<\/strong><\/p>\n R\u00e4stiklastel ja l\u00f5gismadulastel on m\u00fcrkmadudest k\u00f5ige paremini arenenud m\u00fcrgihambad. Kui r\u00e4stiku suu on kinni, paiknevad m\u00fcrgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, l\u00fckkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.<\/p>\n Maom\u00fcrk on tegelikult m\u00fcrgine s\u00fclg, mida maod hammustades m\u00fcrgihammastes olevate kanalite v\u00f5i vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur s\u00fcstimist.<\/p>\n R\u00e4stiku m\u00fcrk on hemotoksiline. Organismi sattudes l\u00f5hub m\u00fcrk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.<\/p>\n Eestis elava r\u00e4stiku hammustus \u00fcldjuhul eluohtlik ei ole. Kui r\u00e4stik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks m\u00fcrgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi\u2026Vedelikud aitavad m\u00fcrki kiiremini organismist v\u00e4lja viia. Hammustatud j\u00e4set ei tohi k\u00f5vasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida m\u00fcrki v\u00e4lja imeda. Esmaabi andmise j\u00e4rel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.<\/p>\n R\u00e4stiku peletamise kolm p\u00f5hireeglit<\/strong><\/p>\n \u00dcldiselt v\u00f5ib majja elama asunud r\u00e4stikusse suhtuda kui kaudsesse komplimenti: j\u00e4relikult on teie juures meeldiv. Siu peletamiseks ongi kolm p\u00f5hilist reeglit \u2013 koristada \u00e4ra r\u00e4mpsuhunnikud, kus ta v\u00f5iks end sisse seada, k\u00e4rarikkalt muru niita, sest m\u00fcra ja maapinna m\u00fcdinat ta ei talu; isegi muusikat\u00fcmps sunnib teda uut pesa otsima, ent siinjuures v\u00f5iks m\u00f5elda ka naabrite k\u00f5rvakuulmisele. Kolmas v\u00f5imalus on siil muretseda. Kus on siile, seal ei taha r\u00e4stik elada.<\/p>\n Mina temaga kohtuda ei tahaks…, aga Sina???<\/strong><\/p>\n \u00f5petaja Karmen<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Loodetavasti on j\u00e4\u00e4tiselugu kenasti selgeks saanud. N\u00fc\u00fcd \u00f5pime magusale vahelduseks midagi v\u00fcrtsikat- m\u00fcrgist. R\u00e4\u00e4gime R\u00c4STIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. \ud83d\ude42 ) V\u00f5ibolla ka Sinu lemmikust? \ud83d\ude42 R\u00e4stikut v\u00f5ib pidada mingil m\u00e4\u00e4ral lausa suveloomaks, sest suviti r\u00e4\u00e4gitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast. Isegi tv uudistesse on ta roomanud…. Niisiis – R\u00c4STIK Pikkus: kuni 80 cm Eluiga: kuni … <\/p>\n
\nEluiga<\/strong>: kuni 15 aastat
\nS\u00fcnnikuu<\/strong>: august\/september
\nVasts\u00fcndinu pikkus<\/strong>: 15 – 20 cm
\nPoegade arv:<\/strong> 8 – 12
\nTalveuni<\/strong>: oktoobrist aprillini<\/p>\n
\nSelts<\/strong>: maolised (Ophidia<\/em>)
\nSugukond<\/strong>: r\u00e4stiklased (Viperidae<\/em>)<\/p>\n![\"158145753340ce_l\"](\"http:\/\/farm6.static.flickr.com\/5020\/5394543843_5b4ee9d3aa_z.jpg\")
<\/p>\n