Hiljaaegu k\u00fcsis preili Vahemets minu k\u00e4est, et millal ma l\u00f5petan Maidla Noortekeskuse laimamise, sest julgesin arvata, et eesti keel on nendele noortele nii kaugeks j\u00e4\u00e4nud, et nad ei oska ka eesti keeles s\u00f5na BUSS \u00f5igesti kirjutada. Pakuti v\u00e4lja, et see, kui midagi tehakse, peaks olema ainu\u00fcksi tunnustust v\u00e4\u00e4rt ning kellelgi ei ole \u00f5igust arvustada, kas tehtud t\u00f6\u00f6 on ka midagi v\u00e4\u00e4rt v\u00f5i kas see on tehtud korralikult.
\nLoomulikult v\u00f5ivad noored teha k\u00f5ike mis ei ole ebaseaduslik. Kui nad ei taha r\u00e4\u00e4kida eesti keeles, siis selle pealesurumine ainult tekitab rohkem vastuseisu. K\u00fcll on aga lood teisiti siis, kui sa v\u00f5tad endale mingisuguse vastutuse. T\u00f6\u00f6tades noortega, kes alles otsivad endale eeskujusid ning on igasuguste uute asjade suhtes v\u00e4ga avatud, peavad ka nendega t\u00f6\u00f6tavad inimesed teatud reeglitele vastama.<\/p>\n
Minu jutu t\u00f5estuseks, et keeleliselt on asi kurb, lugesin ma 23. aprilli Postimehest artiklit:<\/p>\n
“Tuuli Oder: Estinglish \u2013 eesti keele v\u00f5it v\u00f5i kaotus?”<\/strong><\/em><\/p>\n Viis aastat tagasi esitasin k\u00fcsimuse, kas \u00adEstinglish on olemas v\u00f5i see ainult n\u00e4ib nii (\u00abEstinglish \u2013 kas kujutelm v\u00f5i tegelikkus?\u00bb \u00d5petajate Leht, 03.02.2006). T\u00e4naseks ei ole enam k\u00f5hklust, estinglish on tegelikkus.Mis on Estinglish? M\u00f5tlen selle all Eestimaal kasutatavat eesti-inglise segakeelt (Estonian + English = Estinglish), millel on suhteliselt v\u00e4ljakujunenud nii kirja- kui k\u00f5nekeele vorm, mida iseloomustab eesti keele ja inglise keele segunemine.<\/em>
\nN\u00e4iteks oleme k\u00f5ik n\u00e4inud t\u00e4navapildis silte stiilis Kummicenter, Babykeskus, Cafe ja bistroo, Optika outlet jne. Eriti \u00abhead\u00bb on sellised n\u00e4ited, kus ingliskeelses osas kasutatakse segamini briti ja ameerika kirjapilti, nagu n\u00e4iteks \u00fchel sildil kenasti koos briti kirjaviisiga harbour ja ameerikalik center.<\/em>
\nEstinglish\u2019i k\u00f5nekeelt iseloomustab \u00abloov\u00bb l\u00e4henemine ingliskeelsete s\u00f5nade h\u00e4\u00e4ldusele. Heaks n\u00e4iteks on eile kuuldud raadioreklaam, mis kutsub \u00fcles k\u00fclastama \u00fcht internetilehek\u00fclge, mida s\u00fcmpaatne meesh\u00e4\u00e4l h\u00e4\u00e4ldab staffing (ingl stuff \u2013 pahn, sodi), kuigi ilmselgelt m\u00f5eldakse staafing (ingl staff \u2013 isikkoosseis, ametnikkond).<\/em>
\nV\u00f5i tuntud hotelliketi nime kandev spordiv\u00f5istlus, mille raadioreklaamis aastatepikkuse j\u00e4rjekindlusega kajab ingliskeelne s\u00f5na hotels eestip\u00e4rase r\u00f5huga esimesel silbil, kuigi ingliskeelselt peaks r\u00f5hutama viimast silpi. Igal keelehuvilisel on sarnaseid n\u00e4iteid ilmselt varrukast v\u00f5tta. Niisiis, Estinglish on kohal ega n\u00e4ita mingit kadumise m\u00e4rki. Seega tekib uus k\u00fcsimus: kas see on eesti keele v\u00f5it v\u00f5i kaotus?<\/em>
\nKas eesti keel on kaunis? Jah, on k\u00fcll. Kas inglise keel on ka ilus? Muidugi on. Kaks kena keelt kokkukeevitatuna peaks siis ju midagi imelist kokku andma. Ilu m\u00f5istega aga on teadagi nii nagu on ehk siis see on subjektiivne.<\/em>
\nKuigi hinnang keele ilule on suuresti s\u00f5ltuv iga\u00fche isiklikust suhtest lingvistikamaailmaga, oleme k\u00f5ik kindlasti n\u00f5us sellega, et keel peab pidevalt arenema. Keele arengu all m\u00f5istetakse enamasti uute s\u00f5nade kasutuselev\u00f5ttu, sest peab ju kuidagi s\u00f5naliselt m\u00e4rgistama kogu seda uut, mida progress igap\u00e4evaselt toodab. S\u00f5navara arenduseks on teadagi mitu v\u00f5imalust.<\/em>
\n\u00dcks v\u00f5imalus on uusi omakeelseid s\u00f5nu juurde luua. Kaasaegses Euroopas on selle poliitika heaks n\u00e4iteks islandi keel, mis vaatamata rahvusvaheliste s\u00f5nade suurele pealetungile p\u00fc\u00fcab hoida oma keelt v\u00f5imalikult v\u00f5\u00f5rs\u00f5nadevaba. N\u00e4iteks ei ole just palju Euroopa keeli, kus arvutit t\u00e4histav s\u00f5na ei meenuta ingliskeelset (ingl computer), kuid islandi keeles on selleks s\u00f5naks t\u00f6lva.<\/em>
\nSelliseid n\u00e4iteid v\u00f5ib islandi keelest tuua hulganisti. Niisugune puristlik keelepoliitika ei ole Eestiski tundmata, ka meie oleme J. Aaviku p\u00e4evadest peale sama v\u00f5tet korduvalt kasutanud, olles eesti keele rikastamiseks loonud uudiss\u00f5nu.<\/em>
\nSelle protsessi ilmekaks n\u00e4iteks on uute s\u00f5nade loomise v\u00f5istlused, mis teatud lainetustega toovad keelde s\u00f5nu, mis ka kasutusse j\u00e4\u00e4vad. Heaks n\u00e4iteks on A. Kaalepi l\u00f5iming 2002. aasta s\u00f5nav\u00f5istluselt. Kahjuks ei v\u00f5eta aga enamikku nende v\u00f5istluste loomingust omaks.<\/em>
\nN\u00e4iteks samal 2002. aastal auhinnati ka sellised s\u00f5nad nagu mestimine ja rakker\u00fchm, mis igap\u00e4evakeelde p\u00fcsima ei j\u00e4\u00e4nudki. Loodame, et 2010. aasta presidendi s\u00f5nausest murrab m\u00f5ni s\u00f5na end ka tavakasutusse, praegu paistab, et taristul on \u00fcsna head v\u00f5imalused, igatahes ponnistavad meediakanalid \u00fcsna \u00fcksmeelselt, et seda v\u00f5imalikult palju kasutada.<\/em>
\nSamas v\u00f5ib meedia liiginnukas toetus toimida soovitule vastupidiselt ning tekitada keelekasutajas t\u00fcdimust ja trotsi, mist\u00f5ttu uudiss\u00f5na kasutusest loobutakse, seda enam et kunstlikult loodud s\u00f5na tundub alguses niikuinii kuidagi kohmakas ja vajab suhteliselt pikka perioodi keelekasutusse juurdumiseks.<\/em>
\nTeine v\u00f5imalus on kasutada eestindatud v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu. See v\u00f5ib aga viia olukorrani, et keel ainult n\u00e4ib emakeelselt arusaadavana, aga m\u00f5te j\u00e4\u00e4b tegelikult hoomamata. N\u00e4iteks globaliseeruva industriaalmaailma retoorika on viinud selleni, et eesti keelest ei ole enam s\u00f5naraamatu abita v\u00f5imalik aru saada.<\/em>
\nKes meist teab ilma abivahendeid kasutamata, mida t\u00e4hendavad j\u00e4rgmised eestikeelsed terminid: aazio, akreditiiv, aktsiaoptsioon, annuiteet, assignatsioon, boniteet jne (http:\/\/www.annaabi.com\/materjal-7718-majandusterminid)?<\/em>
\nS\u00f5nad tunduvad k\u00fcll olevat eestikeelsed, kuid ilma teatmeteosest j\u00e4rele uurimata v\u00f5ivad kergesti j\u00e4\u00e4da m\u00f5istetamatuks. See viib aga kergesti valekasutuseni, sest kui paljud meist ikka viitsivad pidevalt s\u00f5nastikust t\u00e4hendusi uurida.<\/em>
\nPaljudel juhtudel ei ole eksijatel ka siiralt aimugi, et nad eksivad, ja nii juurduvad valekasutused, mis omakorda sageli (eriti meedias!) k\u00f5lades hakkavad tunduma normidena, leides omakorda j\u00e4ljendamist. Ehk siis ignorantsus toodab ignorantsust juurde. Seega on m\u00f5lemal eespool pakutud s\u00f5navara laiendamisel puudusi, millest olulisemaks on ajafaktor, kunstlikkus ja keerukus.<\/em>
\nJ\u00e4\u00e4bki kolmas v\u00f5imalus \u2013 v\u00f5tta kasutusele Estinglish v\u00f5i Estrussian v\u00f5i ehk veel mingi muu segakeel. Hetkeolukorda arvestades tundub, et parimad v\u00f5imalused on inglise keelel. Seda enam, et oleme Estinglish\u2019i kasutuselev\u00f5tuga poolel teel ning see tundubki juba kuidagi omane! Sest mille muu kui omaksv\u00f5tuga saaks seletada olukorda, et n\u00e4iteks firmale nimepanekul keele-ekspertidega ei konsulteerita?<\/em>
\nSeda aga ilmselgelt ei tehta, sest nii elementaarseid stiiliapse, nagu selles kirjat\u00fckis n\u00e4iteks toodud, oleks iga filoloog kohe m\u00e4rganud. Inimene ei k\u00fcsi n\u00f5u tavaliselt siis, kui ta arvab, et teab ise asjast piisavalt palju. J\u00e4relikult on Eestimaal oluliselt kasvanud inimeste arv, kes peavad end heaks inglise keele tundjaks.<\/em>
\nAnglo-saksi h\u00f5imud, kes 450. aasta paiku praegustelt Saksamaa aladelt Briti saartele r\u00e4ndasid, vaevalt oskasid unistada, et suuresti just nende emakeelest arenenud inglise keel \u00fcleilmseks suhtluskeeleks kujunedes ka nii kauge koha nagu Maarjamaa vallutab! \u00c4kki aga on r\u00f5\u00f5mustamine meie hea inglise keele hea oskuse \u00fcle siiski ennatlik, sest kergesti v\u00f5ib tegemist olla Estinglish\u2019i valdamisega.<\/em>
\nKas meile peaks olema lohutuseks, et samad arengud on k\u00e4imas ka ingliskeelses maailmas, kus kurdetakse Globish\u2019i ehk lihtsustatud s\u00f5navara ja grammatikaga inglise keele pealetungi \u00fcle?<\/em>
\nSellest lohutusest ei ole vist palju abi, sest inglise keel kui miljardite maailmakeel elab ilmselt Globish\u2019i perioodi uhkelt \u00fcle, kuid kas sama suudab ka praeguseks alla miljoni k\u00f5nelejaga eesti keel, ei ole sugugi kindel. Eriti kui silmas pidada, et viimase 500 aastaga on maailmas k\u00f5neldavate keelte arv v\u00e4henenud poole v\u00f5rra ja s\u00e4ilinud on erinevate allikate andmetel 5000\u20136000 keele ringis.<\/em>
\nPraegu on eesti keel uhkelt kaasaegsete keelte hulgas, mis on n\u00f5ukogudeaegset rahvuskeeltele vaenulikku poliitikat arvestades juba iseenesest v\u00e4ike ime. N\u00e4iteks \u00fches praegu ilmselt \u00fclevaatlikemas maailma keelte ajalugu ja hetkeseisu k\u00e4sitlevas 2008. aastal ilmunud raamatus \u00ab1000 languages.<\/em>
\nThe worldwide history of living and lost languages\u00bb p\u00fchendab autor Peter K. Austin eesti keelele sadakond s\u00f5na. Muu hulgas mainib ta umbes miljoni omakeele k\u00f5neleja olemasolu, p\u00f5hja- ja l\u00f5unaeesti murret, 19. sajandist p\u00e4rit \u00fchist kirjakeelt ning saksa t\u00fcvede ja laens\u00f5nade rohkust keeles.<\/em>
\nSee on k\u00f5ik. T\u00f5si, kompensatsiooniks on lehe \u00fclanurka pandud ka miniatuurne pilt Tallinna vanalinnast. Masendavalt v\u00e4he, arvestades, et tegemist on mahuka, peaaegu 300-lehek\u00fcljelise raamatuga. Samas kui vaadata pealkirjas olevat m\u00e4rks\u00f5na \u00abtuhat\u00bb, siis ehk ei oleks vaja v\u00e4ga masendunud ollagi, sest oleme veel \u00abv\u00e4ljavalitute klubis\u00bb ja on tuhandeid kehvemas seisus keeli, mida ei ole raamatus mitte mainitudki.<\/em>
\nKas me oleme aga nii heas seisus, et elada inglise keele pealetung sama edukalt \u00fcle kui n\u00e4iteks 19. sajandi kadakasakslus ja v\u00e4ljuda Estinglish\u2019i perioodist v\u00f5idukalt ehk siis ilusama ja rikkama eesti keelega?<\/em>
\nKaldun arvama, et mitte, ja mureks on t\u00f5siselt p\u00f5hjust \u00fche olulise muutuse t\u00f5ttu, mis eristab 21. sajandit 19. sajandi keskpaigast, nimelt \u2013 \u00fcleilmastunud keelekeskkond on asunud j\u00f5ulisele pealetungile, kasutades v\u00e4ga erinevaid v\u00f5imalusi (nt meediakanalid, suhtlusv\u00f5rgustikud, kinokunst, muusika jne).<\/em>
\nTulemuseks on see, et artikli algul n\u00e4idetena toodud v\u00e4ljendid on levinud igap\u00e4evases k\u00f5nes ja kirjas; keegi k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt ei kritiseeri, raadiojaamad ilmselt protestikirjade all ei \u00e4ga, firmasildid on ka alles. Niisiis v\u00f5ib j\u00e4reldada, et enamikule meist on selline keelekasutus juba m\u00f5istetav.<\/em>
\nKas ka soovitud ja aktsepteeritav, on omaette k\u00fcsimus. Usun, et neid inimesi, kellele selline kahe keele kokkukleepimine on sobimatu, on palju, kuid nad ei suuda enam tuuleveskitega v\u00f5idelda ning need, keda niisugune keel ei h\u00e4iri, ei n\u00e4e ka mingit vajadust sekkuda.<\/em>
\nIgal juhul, kuni ei ole tekkinud kriitilist massi inimesi, kes protesteeriksid firmasiltide, reklaamide jms lohaka keelekasutuse \u00fcle, ei muutu midagi ning eesti keel on m\u00e4\u00e4ratud lahingut kaotama. Seej\u00e4rel aga juba Wel\u00adcome to Estinglish-keelsele Maarjamaale! Ja siit edasi ei ole enam sugugi v\u00f5imatu, et n\u00e4iteks saja aasta p\u00e4rast kirjutatakse lingvistikateatmikes: \u00abEstonian \u2013 extinct\u00bb (eesti keel \u2013 v\u00e4ljasurnud).<\/em><\/p>\n