{"id":7800,"date":"2015-08-17T06:12:00","date_gmt":"2015-08-17T03:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/teuli.net\/?p=7800"},"modified":"2021-07-03T06:13:47","modified_gmt":"2021-07-03T03:13:47","slug":"eesti-kiviolitoostuse-pahupool-lapsed-haigestuvad-massiliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/teuli.net\/?p=7800","title":{"rendered":"Eesti kivi\u00f5lit\u00f6\u00f6stuse pahupool: lapsed haigestuvad massiliselt"},"content":{"rendered":"\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kell \u00fcheksa 9. juuni \u00f5htul seisis 40aastane Inna Levitina<\/strong> oma Sillam\u00e4e kodumaja ees – neljakorruseline hall hru\u0161t\u0161ovka, hoovis p\u00fcgatud p\u00e4rnad ja paplid, juba 20 aastat tagasi seinale sirgeldatud kirillitsas s\u00f5na “Maradona”, n\u00f6\u00f6ril kuivamas kellegi l\u00f6takas \u00f6\u00f6s\u00e4rk ning kittelkleit – ja ootas taksot. Temaga koos 16aastane Uljana<\/strong>, 13aastane Renata<\/strong> ja viiene David<\/strong>. Inna lapsed, tema varandus.
Nad hoidsid n\u00f6o ees m\u00e4rjaks tehtud riidelappe, et mitte hingata sisse seda musta suitsu, mis hakkas \u00fcle linna valguma p\u00e4rastl\u00f5unal kell neli.
Algul Inna v\u00e4ga ei muretsenud. Ehkki linna kohal oli suur pilv ja Renatal oli suitsust s\u00fcda paha. Aga kui \u00f5htul kell pool \u00fcheksa sai Inna tuttavalt tulet\u00f5rjujalt teada, et p\u00f5leb see, mida rahvasuu kutsub “51. tsehhiks”, ehk Silmet Molycorpi tehasehoone, kus n\u00f5ukaajal tegeleti uraaniga, oli otsus selge. \u00c4ra. Ruttu. Tallinna \u00f5e juurde.
Viimane buss Tallinna poole oli juba l\u00e4inud. Inna v\u00f5ttis takso, et buss tee peal kinni p\u00fc\u00fcda. See ei \u00f5nnestunud ja nad s\u00f5itsidki taksoga Tallinna. See maksis 120 eurot. Inna t\u00f6\u00f6tab autistide ja vaimupuudega t\u00e4iskasvanute juhendajana ja saab 420 eurot kuus k\u00e4tte.
J\u00e4rgmisel hommikul kell 10 pidi Uljana tegema emakeele riigieksamit. Inna arvas, et see t\u00fchistatakse Silmeti tulekahju t\u00f5ttu, ka \u00f5petaja soovitas rahulik olla. Kuid j\u00e4rgmisel varahommikul helistas \u00f5petaja ja \u00fctles, et eksam toimub. Uljana j\u00f5udis Sillam\u00e4ele kell pool \u00fcks, eksam oli alanud kell 10.
Inna v\u00e4ikesel pojal oli t\u00e4navu juba kaks korda kiirabi k\u00e4inud. Ta ei saa \u00f6\u00f6siti hingata. Inna on mitu korda \u00e4rganud selle peale, et David ahmib \u00f5hku.
Kuskil mujal Eestis ei kurda inimesed \u00f5husaaste \u00fcle nii palju kui Sillam\u00e4el. M\u00f6\u00f6dunud aastal sai keskkonnainspektsiooni valvetelefon sealt 427 “haisukaebust”.
Sillam\u00e4e on ilus. Rohelised sise\u00f5ued, treppide \u00e4\u00e4res l\u00f6\u00f6vad aega surnuks 80aastased suitsetavad d\u00e4ndid, prouad k\u00e4evangus.
“Stanilistlik neoklassitsism”, seletab giid saksa turistidele mere \u00e4\u00e4rde laskuvatel treppidel. Taamal paistab musta suitsu v\u00e4lja ajav korsten.
Innaga r\u00e4\u00e4kides saab aimu, millises stressis ta elab. Kord helistab vanem t\u00fctar ja \u00fctleb, et kuulis linnas sireeni. Seej\u00e4rel m\u00e4rkab teine t\u00fctar tulet\u00f5rjeautot. Ja kiirabi. Tallinnas ei paneks neid asju t\u00e4helegi. Aga siin k\u00fcll.
Sillam\u00e4el on kaks \u00f5husaastajat – Eesti Energia \u00f5litehas 12 km kaugusel Auveres (kust tuleb keskkonnainspektsiooni andmetel 90% h\u00e4irivast haisureostusest) ja Alexela terminal sadamas. Kui suurt tankerit ja nafta ja p\u00f5levkivi\u00f5liga t\u00e4idetakse, tuleb sealt v\u00e4lja terve laevat\u00e4is haisvat \u00f5hku.<\/p>\n\n\n\n

Viis aastat l\u00fchem elu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paljud Sillam\u00e4e lapsed kannatavad samasuguste hingamisraskuste all nagu David. Ida-Virumaa lastel on viis aastat l\u00fchem keskmine oodatav eluiga kui mujal Eestis. Sealsete laste seas esineb kaks korda rohkem astmat kui Tartumaal. 13% Ida-Virumaa lastest on astmaatikud, aga J\u00f5hvi-Ahtme piirkonnas lausa viiendik. 4,1 protsendil Ida-Virumaa lastest on halvenenud kopsufunktsioon (Tartus on nende laste osakaal kolm korda v\u00e4iksem).
Selle k\u00f5ik said teada Tartu \u00fclikooli teadlased, kes uurisid m\u00f6\u00f6dunud talvel 871 Ida-Virumaa lapse kopse ja v\u00e4ljahingatavat \u00f5hku. Ja k\u00f5rvutasid saadud tulemusi Tartumaa lastega.
Jah, laste tervis on seotud ka eluviisiga – kas vanemad suitsetavad (Inna ei suitseta), milline on nende haridus ja sissetulek (haritumate ja j\u00f5ukamate vanemate lapsed on keskmiselt tervemad). Kuid uuring v\u00f5ttis seda k\u00f5ike arvesse.
M\u00f5\u00f5tmistel selgus, et 17 protsendi J\u00f5hvi ja 16 protsendi Kivi\u00f5li laste hinge\u00f5hus \u00fcletab l\u00e4mmastikoksiidisisalduse kriitilise piiri.
Seda ainet, mis viitab p\u00f5letikule hingamisteedes, tekitavad oma elutegevusega bakterid. “Saastunud \u00f5hk \u00e4rritab hingamisteid ja need muutuvad seel\u00e4bi p\u00f5letikule vastuv\u00f5tlikumaks,” \u00fctleb \u00fcks uuringu autoreid Hans Orru<\/strong>. V\u00f5rdluseks – Tartumaal \u00fcletab sama aine sisaldus kriitilise piiri vaid igal 25. lapsel. Uuring viitab, et astmaeelsed seisundid v\u00f5ivad olla Ida-Virumaal aladiagnoositud.
Probleemiks on ka t\u00e4iskasvanute tervis. T\u00f6\u00f6 Eesti kaevandustes ja p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses on p\u00f5hjustanud DNA-kahjustusi. Ida-Viru meestel on keskmisest suurem haigestumus bronhide ja kopsu pahaloomulistesse kasvajatesse.
Seal, kus v\u00e4lis\u00f5hus esineb rohkem benseeni, fenooli, formaldeh\u00fc\u00fcdi v\u00f5i peenikesi osakesi, on elanikel suurem risk \u00f5hupuuduse v\u00f5i astmahoogude esinemiseks, vilinaks rinnus ning infarktiks ja stenokardiaks.<\/p>\n\n\n\n

Kivi\u00f5li “must nimekiri”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Viieaastase Kivi\u00f5li t\u00fcdruku Leena<\/strong> p\u00e4ev algab ja l\u00f5peb astmainhalaatoriga. Kolme ja poole aastaselt p\u00f5des ta bronhiiti, mis ei tahtnud ega tahtnud paraneda. N\u00fc\u00fcd on tal astmadiagnoos ja ravim. Igal \u00f5htul ja hommikul kaheksa s\u00fcgavat hinget\u00f5mmet. Leena ema Olga<\/strong>* ei taha oma nime ajalehes n\u00e4ha. Ta kardab, et muidu satub perekond linnas “musta nimekirja”.
Kivi\u00f5li keemiat\u00f6\u00f6stuse peale, mis toodab ekspordiks p\u00f5levkivi\u00f5li, kaebavad paljud linlased. Aknalauad l\u00e4hevad ruttu tahmaseks. Linna sisses\u00f5idul v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas auravat koormat vedavad veoautod s\u00f5idavad m\u00f6\u00f6da \u00fcldkasutatavat teed, must pilv taga. Vingu on tunda naabruses oleva m\u00e4e otsas, kus asub seikluspark. Ja m\u00f5nel hetkel \u00fcletavad keemiat\u00f6\u00f6stuse korstnast tulevad v\u00e4\u00e4vliheitmed k\u00fcmnekordselt normi, teab keskkonnainspektsioon. See iseenesest ei pruugi olla \u00f5iguserikkumine, kui pika ajaperioodi lubatud keskmisi n\u00e4itajaid ei \u00fcletata.<\/p>\n\n\n\n

Tehasejuht ja linnapea \u00fches isikus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alexelale kuuluv Kivi\u00f5li keemiat\u00f6\u00f6stus tahab tootmist veelgi suurendada. Ta on esitanud keskkonnaametile uue kompleksloa taotluse, et toota p\u00f5levkivi\u00f5li praeguse 82 054 tonni asemel 156 831 tonni aastas. Esialgsed arvutused viitavad, et tootmise suurenemisega kasvaks ka heitmekogus: vesiniksulfiid 28, v\u00e4\u00e4veldioksiid 79 ja vingukaas 73 protsenti.
Ehkki kompleksloa \u00fcle langetab otsuse keskkonnaamet, k\u00fcsis see arvamust ka Kivi\u00f5li linnavalitsusest. Ning loa \u00fcmber toimunu n\u00e4itab ilmekalt, kui suur on p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse j\u00f5ud Ida-Virumaal. 22. aprillil kiitis Kivi\u00f5li linnavalitsus oma m\u00e4\u00e4rusega heaks uue kompleksloa taotluse. Ilma igasuguste omapoolsete n\u00f5udmiste ja vastuv\u00e4ideteta. T\u00f5si, linnavalitsus poleks saanud loataotlusele pidurit t\u00f5mmata, aga \u00f5hukvaliteedile viidates oleks siiski saanud n\u00e4idata suhtumist ja avaldada toetust keskkonnaametnikele, kes t\u00f6\u00f6stusega uue loa \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi peavad.
M\u00e4\u00e4rusel seisab Kivi\u00f5li linnapea tollase kohuset\u00e4itja Robert Karpelini<\/strong> allkiri. Aga… alla kirjutanud Karpelin on \u00fchtlasi Kivi\u00f5lit\u00f6\u00f6stuse tegevjuht.
Valimistel Karpelin ei kandideerinud, kuid ometi arvati ta 2013. aastal Kivi\u00f5li linnavalitsuse koosseisu. Kivi\u00f5li linnavalitsuse viiest liikmest vaid kaks on palunud valimistel rahvalt heakskiitu – kohaliku segakoori dirigent Valdur Raie<\/strong> ja lasteaednik Marina Tkat\u0161enko<\/strong>, m\u00f5lemad keskerakondlased.
Ajutiselt linnapeaks sai Karpelin 2. aprillil, kui senine linnapea Dmitri Dmitrijev<\/strong> suundus Riigikogusse. Karpelin tegi seda t\u00f6\u00f6d kuni aprilli l\u00f5puni, kui Kivi\u00f5li linnapea kohale asus Maardu endine linnapea Nikolai Vojeikin<\/strong>. Vojeikini \u00fcks esimesi tegusid uues ametis oli saata kiri Alexela juhtidele – palvega kohtuda linna jalgpallistaadioni ehitamise asjus.
T\u00f6\u00f6stuse laienemiskava ei arutanud ka linnavolikogu, kus sel aastal on olnud arutlusel hoopis raamatukogu trepi remont ja kraavi kaevamine Karja t\u00e4navale.
Linnavolikogu protokollidest selgub, et Kivi\u00f5lis elab erakordselt \u00fcksmeelne rahvas. T\u00e4navu on volikogus h\u00e4\u00e4letatud k\u00fcmneid otsuseid ja tavaliselt seisab protokollis “14 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut” v\u00f5i “17 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut”. Millegi vastu on Kivi\u00f5lis sel aastal h\u00e4\u00e4letatud vaid kahel korral.
Mitte alati ei viita ebameeldiv l\u00f5hn \u00f5hus sellele, et tervisele ametlikult ohtlikuks tunnistatud piirnorm on \u00fcletatud. N\u00e4iteks m\u00e4damunal\u00f5hnalist ja m\u00fcrgist vesiniksulfiidi ehk v\u00e4\u00e4velvesinikku tajub inimene juba siis, kui selle konsentratsioon on neli mikrogrammi kuupmeetris. Eestis kehtiv piirnorm loeb aga selle tervisele ohtlikuks alles siis, kui konsentratsioon on kaks korda suurem – kaheksa mikrogrammi kuupmeetris. Samas p\u00f5hjustab ka v\u00e4iksem konsentratsioon emotsionaalset stressi. Aknad hoitakse kinni ja t\u00e4navatel h\u00f5ljuv m\u00e4damunal\u00f5hn ei meelita kedagi \u00f5ue. V\u00e4\u00e4velvesinikku paiskab \u00f5hku nii p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stus kui ka n\u00e4iteks reoveepuhastid.<\/p>\n\n\n\n

Valeandmed saasteainete kohta<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti riigil ei pruugi olla adekvaatset \u00fclevaadet, kui palju pr\u00fcgi ja \u00f5husaastet siinne t\u00f6\u00f6stus \u00fchtekokku tekitab. Sellele on viidanud nii riigikontroll kui ka keskkonnauuringute keskus.
Kuidas riik kogub andmeid saaste kohta? Esiteks esitavad ettev\u00f5tted oma andmed – kui palju j\u00e4\u00e4tmeid on pr\u00fcgilasse viidud, kui palju korstnast \u00f5hku lastud. M\u00f5nel on olemas oma m\u00f5\u00f5tmisjaam, kuid enamik andmeid tugineb arvutustele. Valemid ei pea aga alati paika.
Teiseks kogub riik andmeid oma seirejaamadest. Ida-Virumaal tegutsevad riiklikud seirejaamad Kohtla-J\u00e4rvel ja Narvas. Kivi\u00f5lis seirejaama pole, seal k\u00e4ib keskkonnauuringute keskus paar korda kuus \u00f5husaastet m\u00f5\u00f5tmas. Mis saab, kui k\u00f5rvutada \u00fchelt poolt ettev\u00f5tete deklareeritut ja teisalt reaalseid seireandmeid?
Ei midagi head. Kui keskkonnauuringute keskus k\u00f5rvutas terviseameti tellimusel seireandmeid ja deklareeritud heitekoguste p\u00f5hjal arvutatud v\u00e4lis\u00f5hu kontsetratsioone, tuli v\u00e4lja “ettev\u00f5tete poolt esitatud heitekoguste alahindamine ja\/v\u00f5i saastehallikate alahindamine, kuna arvutuslikud kontsentratsioonid on kordi madalamad seirejaamades m\u00f5\u00f5detud sisaldusest”. T\u00f6\u00f6stuslike saasteainete tegelikud heitekogused on oluliselt suuremad raporteeritust, kirjutab uuringu autor Kaisa Kesanurm<\/strong>.
“Teate, ma olen nii v\u00e4sinud sellest mustast tossust,” \u00fctleb Kivi\u00f5li pargis jalutav noor naine. Oma nime ja pilti ta lehes n\u00e4ha ei taha. “Kivi\u00f5li on selline koht, kui midagi \u00fctled, siis v\u00f5id kaotada k\u00f5ik!”
Mida v\u00e4hem inimesel on, seda enam ta kardab kaotada. Parem on aken kinni panna. Ja suu ka.<\/p>\n\n\n\n

*Nimi muudetud<\/p>\n\n\n\n

K\u00fclli-Riin Tigasson
Eesti Ekspress 08.07.2015<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kell \u00fcheksa 9. juuni \u00f5htul seisis 40aastane Inna Levitina oma Sillam\u00e4e kodumaja ees – neljakorruseline hall hru\u0161t\u0161ovka, hoovis p\u00fcgatud p\u00e4rnad ja paplid, juba 20 aastat tagasi seinale sirgeldatud kirillitsas s\u00f5na “Maradona”, n\u00f6\u00f6ril kuivamas kellegi l\u00f6takas \u00f6\u00f6s\u00e4rk ning kittelkleit – ja ootas taksot. Temaga koos 16aastane Uljana, 13aastane Renata ja viiene David. Inna lapsed, tema varandus.Nad … <\/p>\n

Loe edasi “Eesti kivi\u00f5lit\u00f6\u00f6stuse pahupool: lapsed haigestuvad massiliselt”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-7800","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uljam"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7800"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7800\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7802,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7800\/revisions\/7802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/teuli.net\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}