![\"\"](\"https:\/\/teuli.net\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/3191293922_d5534c0672.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Oma kogemustest v\u00f5in v\u00e4ita, et ka k\u00f5ige parema tahtmise juures on keegi meist kunagi ikka midagi \u00e4ra kaotanud. Olenemata kaotatud eseme v\u00e4\u00e4rtusest, on ikkagi veidi kahju, et niimoodi l\u00e4ks ning proovid olla j\u00e4rgmine kord hoolikam. Sellist tunnet pole mul \u00f5nnestunud aga kuidagi luua enda pojas, et \u00e4kki j\u00e4rgmine kord hoiab oma asjadel hoolikamalt silma peal – asjad kaovad endiselt omaniku vaatev\u00e4ljast nagu p\u00f5geneksid paha omaniku k\u00e4est. Loodetavasti see siiski nii ei ole, sest osadest kadunud asjadest on tal eriti kahju ning nende meeldetuletamine toob lapsele pisara silma, seega v\u00f5ib \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ita, et tegemist on force majore-ga, mille vastu ei saa keegi midagi parata.<\/p>\n
Sellel kooliveerandil hakkas kehaline kasvatus \u00e4ra kasutama maha sadanud lund ning lastele \u00f5petatakse liikumist p\u00fctilaudadel. Ilmastiku antud v\u00f5imalused uute meelelahutuse v\u00f5imaluste kohta koolis l\u00f5id minu eelarvesse arvestatava augu. Rahalise poole j\u00e4tame siinkohal k\u00f5rvale ning vaatame asja lapse seisukohast, kes peab n\u00fc\u00fcd kooli vahet liikuma sellise hulga \u00f5ppematerjalidega, et isegi kaamel punastaks sellist koormat n\u00e4hes. Igatahes proovime me antud \u00fclesannete k\u00f5rgusel olla ning asi l\u00e4heb huvitavamaks siis, kui isa peab kooli vedama kahed, kolmed v\u00f5i isegi neljad suusad! Kuna mul ei ole uhket politseiautot, millega saan lapsed hommikul kooli viia, siis saab mind kindlasti n\u00e4ha komberdamas \u00fclilibedal Maidla sillal, mida vald pole v\u00f5tnud n\u00f5uks kahe talve jooksul kunagi puhastada v\u00f5i liivatada!<\/p>\n
Igatahes juhtus nii, et k\u00f5ik asjad, mis l\u00e4ksid hommikul kodunt teele, ei j\u00f5udnud koju tagasi, vaid \u00fcks villane sokk otsustas omal k\u00e4el pikemalt kooliharidust omandama j\u00e4\u00e4da. Poisile k\u00e4tte antud korraldus, soki kadunud s\u00f5ber \u00fcles leida, ei andnud soovitud tulemusi, vaid teatati resoluutselt, et sellel otsimisel pole mingit m\u00f5tet. Kuna minu ja koolimaja vahel haigutas veel n\u00e4dalane ajal\u00f5he, siis ei saanud ka mina oma jahikoera oskusi rakendada ning asi j\u00e4i sinnapaika. P\u00fchap\u00e4evane p\u00e4ev aga ei soosinud kelgutamist ning et toas istudes oma aega eriti p\u00f5nevalt t\u00e4ita, otsustasin \u00f5petaja Karmeni p\u00e4eva p\u00f5nevamaks teha oma k\u00fcsimustega. Jutuks tuli ka see, et mis tema arvates juhtub kadunud sokkidega, sest \u00fcleval pildil n\u00e4idatud teooria v\u00f5imalikust lahendusest n\u00e4ib liiga ulmelisena. \u00d5petaja arvas, et kuna mina valvan riigipiiri ning mul on infot, et kadunud ese ei ole veel maalt lahkunud, siis on k\u00fcllaltki t\u00f5en\u00e4oline, et tal \u00f5nnestub sokk tabada. Sokkide n\u00e4ol oli tegemist minu \u00fcliandeka abikaasa kordumatu k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga ning nendest isenditest olid paarikaupa ka pildid tehtud, siis edastasin need \u00f5petajale, mille abil oleks tal tagaotsitavat lihtsam \u00e4ra tunda, kui peaks kusagil vastu tulema.<\/p>\n
Ja 24 tundi hiljem oli kadunud toode avastatud riietusruumi kapi alt, mis oli muidugi viimane koht, kuhu \u00f5pilane oskab vaadata, sest see on koht, kus sokid jalga pannakse v\u00f5i jalast \u00e4ra v\u00f5etakse. Igatahes me ei pea kodus olevat sokki enam hukkama, kuna ta on kurvastusest kuristiku \u00e4\u00e4rele viidud ning kaalus juba ise meie hulgast lahkumist. N\u00fc\u00fcd on s\u00f5ber leitud ning nad saavad j\u00e4llegi ulatada oma abistava k\u00e4e saabastele, kes on osavad suuski teineteise peale risti keerama. Teistele lastevanematele on see aga loodetavasti kasulikuks teadmiseks, et kadunud esemetest v\u00f5i inimestest tuleks koheselt teatada asjatundjatele ning kooliasjadega seotud probleemide lahendamisel on kool meile eraldanud \u00f5petaja Karmeni, kes suudab k\u00f5ik kadunud asjad viivitamatult \u00fclesse leida ja omanikule tagastada. Selle eest talle suur ait\u00e4h!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oma kogemustest v\u00f5in v\u00e4ita, et ka k\u00f5ige parema tahtmise juures on keegi meist kunagi ikka midagi \u00e4ra kaotanud. Olenemata kaotatud eseme v\u00e4\u00e4rtusest, on ikkagi veidi kahju, et niimoodi l\u00e4ks ning proovid olla j\u00e4rgmine kord hoolikam. Sellist tunnet pole mul \u00f5nnestunud aga kuidagi luua enda pojas, et \u00e4kki j\u00e4rgmine kord hoiab oma asjadel hoolikamalt silma peal … <\/p>\n