Liikuv p\u00fcha, noorkuu teisip\u00e4ev seitse n\u00e4dalat enne lihav\u00f5tteid, p\u00e4ev enne tuhkap\u00e4eva, algselt kolmep\u00e4evane kirikup\u00fcha enne suure paastu algust.<\/p>\n
Vastlap\u00e4ev l\u00f5petas j\u00f5uludega alanud talvise l\u00f5bustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihav\u00f5ttep\u00fchadeni). Vastlap\u00e4eva p\u00fchitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja m\u00e4lestusena on eesti vastlakommetes p\u00fcsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade s\u00f6\u00f6mine. Seajalast (n\u00fc\u00fcd k\u00fcll n\u00f6\u00f6pidest ja n\u00f6\u00f6rist) vurri \u00f5petatakse valmistama t\u00e4nini.<\/p>\n
Vastlap\u00e4evakombestik ja vastlatoidud on p\u00fcsinud paljuski muutumatuna t\u00e4nu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlap\u00e4eva eritoit vastlakuklid. T\u00e4nini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel p\u00fc\u00fcti hobuse ja saaniga s\u00f5ita, m\u00e4est lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi l\u00f5pupoole k\u00f5lbas liulaskmiseks plastikaadit\u00fckk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem k\u00f5lbas liulaskmiseks ka linane kott v\u00f5i peot\u00e4is linu. Liugu laskmas k\u00e4iakse lasteaia, kooli v\u00f5i klassiga, \u00fcksikult, pere v\u00f5i s\u00f5pradega. N\u00e4iteks Tartus Toomem\u00e4e n\u00f5lvadel on vastlap\u00e4eval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.<\/p>\n
Nagu vanasti, nii v\u00f5isteldakse ka n\u00fc\u00fcd pikema liu p\u00e4rast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama lina\u00f5nne, t\u00e4naseks on sellest saanud \u00fcksnes \u00fctlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast p\u00e4rit. Liulaskmise juures on v\u00f5isteldud ajast aega, vastlap\u00e4eva juurde kuuluvad paratamatult kummulil\u00e4inud saanid ja kokkup\u00f5rked.<\/p>\n
\u00dcheks viimaste sajandite erip\u00e4raks on olnud vastlateks j\u00e4\u00e4karusselli ehitamine v\u00f5i j\u00e4\u00e4purjekaga s\u00f5itmine.<\/p>\n
Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos p\u00fcsiksid. M\u00f5nel pool on konte hoitud paastumaarjap\u00e4evani ja viidud siis sigadele.<\/p>\n
Pahade vaimude eemalet\u00f5rjumisest on v\u00f5rsunud vastavate maskidega karnevalid, mille j\u00e4relkajaks on L\u00e4\u00e4ne-Eestis kada ajamine, s.o \u00f5lenuku viimine perest perre. Enamasti oli see \u00f5lgi t\u00e4istopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse j\u00e4tkuks. \u00d5lgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas vilja\u00f5nne.<\/p>\n
Maagilisi kombeid oli aga muidki. N\u00e4iteks tehti linap\u00f5llul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka v\u00e4ljale s\u00f5nnikut – viljakasvu tagamiseks; k\u00e4idi v\u00f5\u00f5raid lambaid p\u00fcgamas – kas lammaste rikkumiseks v\u00f5i kohtu\u00f5nne saamiseks; viidi raudesemeid lauda l\u00e4ve alla – karja \u00f5nnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid v\u00f5i h\u00e4rgi – v\u00f5tavad kiiresti \u00f5ppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel p\u00fchadel.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava – lapsed k\u00e4sutati p\u00f6\u00f6ninguluugi alla vastelt kotti p\u00fc\u00fcdma ja visati neile \u00fclevalt vett kaela.<\/p>\n
19. sajandil otsiti m\u00f5nel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis k\u00fc\u00fcnlap\u00e4eval). Hoopis olulisem oli, et vastlap\u00e4ev kuulus nn naistep\u00fchade hulka \u2013 naised l\u00e4ksid k\u00f5rtsi, kuid n\u00e4iteks k\u00fclas k\u00e4imine oli sel p\u00e4eval keelatud.<\/p>\n
Vastlap\u00e4eval l\u00f5igati juukseid, samuti hobuse saba \u2013 siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusej\u00f5hvid. Ka tuli v\u00e4hemalt seitse korda pead kammida.<\/p>\n
Vastlap\u00e4eval v\u00f5isid vanat\u00fcdrukud ise kosja minna – \u00e4ra\u00fctlemine oli sealjuures \u00fcsna keelatud.<\/p>\n
Sea s\u00e4\u00e4reluu keskele tehti auk, aeti n\u00f6\u00f6r l\u00e4bi ja t\u00f5mmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid n\u00f6\u00f6pidega – suure n\u00f6\u00f6biga sai ligil\u00e4hedaselt samasuguse vurri teha.<\/p>\n
Naistet\u00f6\u00f6d olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud t\u00f6\u00f6d, sest muidu tuli lambakahju. V\u00f5is aga punuda paelu ja teha n\u00f6\u00f6ri.<\/p>\n
Tule s\u00fc\u00fctamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud k\u00fclla.<\/p>\n
Saartel s\u00f6\u00f6di vastlap\u00e4eval seitse korda. \u00dcldiselt valmistati hommikuks vastlapuder – enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte p\u00fchade lauale. L\u00f5unaks v\u00f5i \u00f5htuks olid seajalad ubade v\u00f5i hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil j\u00e4eti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, k\u00fclvajale. Selle p\u00e4eva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.<\/p>\n
Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil v\u00e4lja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.<\/p>\n
19. sajandi tavade juurde kuulus \u00e4sjak\u00fcpsetatud leiva s\u00f6\u00f6mine, mida kasteti lihavedelikku.<\/p>\n
S\u00f6\u00f6dud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer v\u00e4lja valis, see sai mehele.<\/p>\n
Kada ajamine ehk \u00f5lenuku viimine perest perre. Enamasti \u00f5lgi t\u00e4istopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha v\u00f5i viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud j\u00f5ud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse j\u00e4tkuks.<\/p>\n
Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on \u00fcksikteateid vaid P\u00f5hja-Tartumaalt ja P\u00f5hja-Viljandimaalt.<\/p>\n
Mitmel t\u00e4htp\u00e4eval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste l\u00f5bustamiseks, lastes neil salap\u00e4rast elukat (vastel, luutsi) kotti p\u00fc\u00fcda. P\u00f6\u00f6ningul v\u00f5i lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja p\u00fc\u00fcdmine aina \u00e4geneb. L\u00f5puks h\u00fc\u00fctakse, et vastel on k\u00e4es, ja k\u00e4stakse allavisatav elukas kotti p\u00fc\u00fcda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.<\/p>\n
Inglastel kuuluvad v\u00e4hemalt 19. sajandist t\u00e4nini vastlap\u00e4eva juurde kukev\u00f5itlused ja jalgpall. 19. sajandi l\u00f5puni oli see aga pannkookide valmistamise p\u00fcha. Kell 12 v\u00f5i 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille k\u00f5lamise j\u00e4rel v\u00f5is k\u00fcpsetamist alustada. Lihav\u00f5tte teist p\u00fcha kutsuti lihap\u00e4evaks ja siis oli tavaks s\u00fc\u00fca esimesel p\u00fchal k\u00fcpsetatud v\u00f5i keedetud liha. Kolmandalgi p\u00fchal s\u00f6\u00f6di pannkooke koos esimesel p\u00fchal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale.<\/p>\n
Varem k\u00e4isid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks j\u00e4i suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega.<\/p>\n
Vastlap\u00e4ev oli seotud rohkem naiste t\u00f6\u00f6de ja tegemistega ning Kirde-Eestis leidub tema t\u00e4histamises kohati j\u00fcrip\u00e4evaga sarnaseid naistepeo jooni.<\/p>\n
K\u00f5ige iseloomulikum tegevus oli vastlap\u00e4eval liulaskmine, mille juurde kuulusid vastavad laulud. Tegevuse peamine eesm\u00e4rk ning laulude keskne teema oli eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Vastlalaulude all m\u00f5eldaksegi harilikult liulaskmise juurde kuuluvaid liulaule, mida h\u00fc\u00fcti v\u00f5i lauldi tavaliselt m\u00e4e peal enne allas\u00f5itmist. Vastlap\u00e4evaga on seotud veel metsiku viimise, kada ajamise laulud (vt vastavaid liike), paelapunujate laulud ning tursalaulud, mille viiside kohta pole teateid.<\/p>\n
Vastlasantide komme oli tuntud kitsal alal m\u00f5nes P\u00f5hja-Tartumaa ja P\u00f5hja-Viljandimaa kihelkonnas. Vastlasantide laulud sisaldavad tavalisi vastlalaule, \u00fclev\u00f5tmisi mardi- ja kadrikombestikust (mille p\u00f5hjal nad on arvatavasti tekkinud) ja improvisatsioonilisi osi. Usutavasti lauldi neid samade viisidega, millega mardi- ja kadrilaule.<\/p>\n
Tursalaule on S\u00f5rve kalurid vastlap\u00e4eval laulnud kalade meelitamiseks oma merre. Viise pole teada. V\u00e4ga sarnase tekstiga on Saaremaal ja Muhus laiemalt tuntud tursap\u00fc\u00fcdmise loitsud, mida harilikult esitatakse mingi meestelaulu viisiga.<\/p>\n
Vastlap\u00e4eval on Eesti l\u00e4\u00e4neosas toimunud metsiku tegemine ja metsa viimine laulu ja pillim\u00e4ngu saatel. Taoline komme oli hiljem tuntud Lihula \u00fcmbruses kada tegemise ja ajamise nime all. Metsik v\u00f5i kada oli \u00f5lest, riider\u00e4balatest vm tehtud nukk, mis viidi oma elukohast eemale.<\/p>\n
Kada viidi kellegi teise maa peale, kadaajajad k\u00e4isid lauldes ja keppidega pekstes selle j\u00e4rel. Vanasti olevat kadaajamise laulud olnud pikad. Olemasolevate l\u00fchikeste laulutekstide juures viise ei ole m\u00e4rgitud.<\/p>\n
Vastlalaulud on suhteliselt l\u00fchikesed, teksti ja esituse poolest maagilise otstarbe ja loitsulise iseloomuga laulud. On v\u00f5imalik, et neid ka loitsudena loeti.<\/p>\n
Vastlalauludel ei ole omaette spetsiaalviise, vaid neil on tavaliselt kohalike tavandi- v\u00f5i m\u00e4ngulaulude viisid. Vastlalaulude viisid kuuluvad suuremalt jaolt vanemasse kihistusse, neil on \u00fcherealised astmelise liikumisega ning kvardi-kvindi ulatusega meloodiad.<\/p>\n
L\u00f5una-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refr\u00e4\u00e4n liuge, lauge; liugu, laugu vms. L\u00f5una-Eesti laulude puhul tundub kohati, et l\u00fchike, r\u00fctmiliselt loetud loits on muutunud laululisemaks hiljem, kui talle on lisatud teiste kalendrilaulude eeskujul refr\u00e4\u00e4n ja selle juurde kuuluv viis. Mulgimaa vastlalauludes on erinevalt teistest sealsetest vanematest kalendrilauludest pikk refr\u00e4\u00e4n. See viib m\u00f5ttele, et refr\u00e4\u00e4n on siin suhteliselt hiline.<\/p>\n
Setus (kus liugu lasti j\u00f5ulajal) ei ole teistele piirkondadele omaseid vastlalaule. Seal eelnes vastlap\u00e4evale pidustuste n\u00e4dal maaslenitsa, millele j\u00e4rgnes suur paast ehk lihahiide. Setus esineb pikemaid lihahiitelaule, mis sisaldavad \u00fcksikuid liulaulu ridu. Vastlalauludega seonduvad ka laulud, kus soovitakse tulevaks aastaks h\u00e4id linu. Setus esinevad vastavad motiivid maaslenitsa viimasel p\u00e4eval lauldud m\u00e4elauludes, kus kutsutakse m\u00e4ele laulma ja m\u00e4ngima.<\/p>\n
N\u00e4iteid L\u00f5una-Eesti vastlalaulude viisidest.<\/p>\n
P\u00f5hja-Eesti ja Muhu viisides esineb rea l\u00f5pul pikemalt kinnipeetud heli. M\u00f5nel pool (n\u00e4it. Saaremaal) piirdus liulaul l\u00fchikese h\u00fc\u00fcdega.<\/p>\n