Jutulinnud ja Klassileht
Viimane koolipäev 2012
Koolis oli kõikidele õpilastele pidulik aktus ning kiituse avaldamine ning õhtul avaldati tänu Maidla vallamajas parimatele õpilastele, kuhu oli kutsutud ka kolm Suslikut ja kaks Jutulindu 🙂
PILDID
Sinimustvalge lipu sünd – 4. juuni 1884
XIX sajandil toimus eesti rahva iseteadvuse tõus ning kultuuriline ärkamine. Mitmete kultuuriliste suursündmuste toimumine koondas esmakordselt kriitilise hulga eesti soost üliõpilasi end eesti kultuuri ja keele alal harima. 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt „Kalevipoega“ lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon – tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid – sinise, musta ja valge.
Valitud värvide tähendust on tõlgendatud mitmeti. Üks kõige levinum poeetiline seletus on, et sinine sümboliseerib kodumaa taevasina, must kodumaa mullapinda ning valge väljendab lootust ja isamaa helget tulevikku.
Sinimustvalge esimene avalik ülesastumine
Eesti haritlasi ühendanud osakond ei leidnud aga baltisaksa korporatsioonide vastuseisu tõttu ülikooli poolt kinnitamist. Osakond Vironia tunnusvärvid tegid sellest hoolimata oma esimese avaliku ülesastumise suurel reedel, 7. aprillil 1882. a. Nimelt siis sõitis osakonna tulipäine esimees Aleksander Mõtus protestimärgina sinimustvalge värvimütsiga läbi Tartu kesklinna. Rüütli tänava postkontori lähistel rebisid baltisaksa korporatsioonide liikmed Mõtusel värvimütsi peast. Ülikooli kohus karistas hiljem intsidendis osalenud korporante kartseriga, A. Mõtus heideti aga ülikoolist välja.
Osakond Vironia asutamise läbikukkumise järel käidi koos salaseltsina. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara. Eesti haritlaskonna kasvamine jätkus ning 1884. a teatas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat, et eesti neiud tahavad kinkida Seltsile tunnuslipu. Selts suhtus kingitusse tänutundega. Sinimustvalge suuremõõtmelise siidlipu õmblemise võtsid ette proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann.
Sinimustvalge lipu pühitsemine
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.
Spordipäev 2012
Lastekaitsepäev 2012
PILDID
Tutipidu 2012
1. septmbril ütles 9. klass 1. klassile tere ning juhatas nad kooli sisse. Nüüd oli esimese klassi kord lõpuklassile kõike paremat soovida. Nendega ühines ka ülejäänud koolipere!
PILDID
Lätis jäätist söömas
Esmaspäeva hommikul läks kõigil kell viis uni ära ning tekkis talumatu jäätiseisu. Õnneks tundis sama ka bussijuht, kes oli nõus, mitte küll päris tasuta, kuid sümboolse summa eest, valmis viima kõik näljased maiustama. Ühiselt otsustati, et proovitakse midagi uut. Kuna kõik teavad, et eesti jäätise vastu ei saa mitte keegi, on vaja seda teadmist siiski vahepeal kinnistada ning proovida midagi muud. Prooviti õnne Lätis.
Eelnevalt olid agaramad ära õppinud läti keele, et võõral maal ennast arusaadavaks teha ning soovitud toode ikka kätte saada. Kõik ju teavad, et saldejumps tähendab läti keeles jäätist ning kui on soov vahvlijäätise järele, siis tuleb küsida saldejumps krõmps-krõmps-i.
See, kui mõnusalt sai päev õhtusse veeretatud ning esmaspäev, kui töönädala esimene päev, sai sujuvalt “üle lastud”, saab vaadata lisatud piltidelt, mida klõpsisid Klassilehe jaoks õpetajad Karmen ja Hedi.
Kas leidis kinnitust ka see, et eesti jäätis on üle kõige? Seda peab küsima katsejänestelt.
PILDID
Jutulinnud ja Suslikud Pokumaal
PILDID
Sipelgas Freda
18. mai külastas Maidla Põhikooli Sipelgas Freda, kes tutvustas lastele prügisorteerimise tõdesid.
PILDID
13 küsimust
7. mail said Jutulinnud ja Suslikud koolis kokku Liivi Maalmaniga, keda nimetati juba “omaks politseinikuks”.
Seekord oli tal kaasas 13 küsimust, millele palus lastel vastata ning pärast arutati koos läbi, et milline vastus võiks olla õige.
1. Kui ma teen head, siis saan kiita.
2. Kui ma teen halba, siis saan ka kiita
3. Olen sõnakuulelik, aga kuulan ainult nende täiskasvanute sõna, keda väga hästi tunnen.
4. Avan koduukse kõigile, kes uksekella helistavad.
5. Kui tunnen ennast mõne täiskasvanuga ebamugavalt, näiteks ta kallistab või puudutab mind, kui ma seda ei taha, siis räägin sellest kohe emale või õpetajale.
6. Keegi ei tohi mulle haiget teha, kui see juhtub, siis räägin sellest kohe emale või isale, õpetajale, vanaemale või vanaisale.
7. Mul on laetud akuga mobiiltelefon, et täpselt teada, kus ma parasjagu olen.
8. Kui keegi teeb mulle haiget või arvan, et see võib juhtuda, siis võin ära joosta, hästi kõva häälega karjuda või lüüa.
9. Kui võõras inimene pakub mulle kommi, kutsub multifilmi või põnevat arvutimängu mängima, kutsikat vaatama, siis ei lähe ma temaga kaasa ega hakka ka rääkima.
10. Ma ie lähe kunagi võõraga kaasa, tema koju või autoga sõitma, sest ma ei tunne teda.
11. Mul ei ole kindlat päevakava ja ema ning isa ei tea, kus ma olen.
12. Tülisid lahendan sõnade, mitte kätega, sest olen viisakas.
13. Räägin võõrastega internetis sellest kus elan, annan telefoninumbri ja teisi andmeid, näiteks seda ka selle kohta, kas olen üksi kodus või millal sõidan kogu perega reisile sõidame.
Kõige toredam lahendus oli minu arvates päike, mille iga kiire otsa paluti kirjutada inimese nimi, keda laps usaldab ning hiljem see kodus koos vanematega üle vaadata – äkki saab sinna kedagi lisada või keegi üldse sinna ei sobi. Oma koduloomade nimesid, polnud lapsed kitsid panema. Neid võib alati usaldada!
PIDLDID