Raamatukogupäevad

Lüganuse valla dokumendiregistris on registreeritud 17.oktoobril 2014 dokument 17-1.1/61 “Töölepingu muutmine”, mille sisu ei ole lihtsurelikele nähtav, kuid väidetavalt tõstab see Püssi Kultuurimaja juhataja palka, sest tehtud töö on ju märkimisväärne. Mina küll ei investeeriks inimesse, kelle saavutused piirduvad Facebookis iseenda postituste jagamisega, kuid eks mul ongi veidi kõrgemad nõudmised.
Antud postitus aga ei ole seotud üldse sellega, et kellegi palka tõsteti vaid pigem üleskutsega tõsta ka teiste nende inimeste palka, kelle saavutused ei paista majaseinte vahelt välja. Esimesena tulevad meelde kohe raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus“, mis toimusid 10 päeva jooksul üle Eesti. Lüganuse vallas on 5 raamatukogu kes saavad eelarvest raha:

Püssi raamatukogu 12850 €
Lüganuse raamatukogu 9325 €
Varja raamatukogu 5810 €
Maidla raamatukogu 11090 €
Soonurme raamatkogu 10710 €
*Summa kokku 2014. aastal:  49785 €

Aasta-aastalt räägime me, kuidas lapsed ei loe enam raamatuid ning sellega seoses väheneb ka nende väljendamisoskus, sest kui informatsioon ei ole kiiresti hoomatav, siis ei hakka sellesse keegi süvenemagi. Sügis ongi just selline aastaaeg, kus saab inimesed toaseinte vahele ning parim aeg tähelepanu juhtida võimalusele, haarata kätte raamat. Lüganuse valla viis raamatukogu suudavad kamba peale ca 50 000 € aastaeelarvega välja tulla ainult ühe sündmusega – pargijooksuga lastele.  Kuna antud sündmus ei ole ka kusagil välja reklaamitud, siis tõenäoliselt läksid sellena kirja suvalised lapsed kes millalgi kusagil läbi pargi jooksid.

Minu üleskutse ongi tõsta mitte ainult kõige saamatumate inimeste palka, vaid rõhuda üleüldisele palgatõusule kõikide sektorites, kes on suutnud oma tööd teha nii, et sellest mingisugust jälge maha ei jää. Tavaliselt tasustab sellist tööd küll ainult luure, kuid vabalt võib samasugused lepingutingimused sätestada ka omavalitsus. Lüganuse valla raamatukogude töö vastab sellistele tingimustele suurepäraselt!

Leivategu

Usinamad kogunesid Maidla noortekeskusesse juba neljapäeva pärastlõunal, et reedeseks leivateoks kõik valmis seada. Klassileht nii usin ei olnud ning tuli kohale alles siis, kui juba midagi jagati ka.

Vaatasime  ka kaamerasilmaga kööki, et kuidas leivategemine käib.

Peab tunnistama, et sagimist on leivategemisega päris kõvasti, kuigi töö ise väga keeruline ei ole, sest sellega said hakkama juba meie esivanemad, kes olid kirjaoskamatud. Tänapäeval kirjaoskamatusest leivategemisel kasu ei ole, kuid ega ta väga ei sega ka.

Maidla Kooli huvijuht Michelle harjutamas ennast lastega väljaspool koolihoonet.
Leivategu koosneb lisaks kääritamisele, millest me sujuvalt üle libisesime, veel ka taignasse aukude torkamisest. Kui kõht on tühi, võib enne midagi põske pista!


Seejärel on tüütu ootamisaeg, mille ajal võib midagi süüa!

Kui leivad on ahjust kätte saadud, oleks hea, kui keegi nad ka viiludeks lõikab, sest erinevalt poest, ei ole võimalik ahjust leiba viilutatuna kätte saada.

Selge see, et jahtuva leiva lõhn on kõikidel suu vett jooksma pannud ning sellel ajal, kui leib viiludeks lõigatakse, võiks süüa kohe midagi väga head!

Loomakaitsenädal 2014

ESMASPÄEV,  6. OKT      valisime lemmiklooma

TEISIPÄEV, 7. OKT       loomad kunstis

KOLMAPÄEV, 8. OKT      vaatasime filmi “Koerad ja kassid ehk kiisude kättemaks”

NELJAPÄEV, 9. OKT       kohtusime Valge Tähekiire ja Markoga

REEDE, 10. OKT        stiilipäev loomakostüümides

PILDID

Õpetajatepäev

Tänasel päeval oli koolis jälle kõik pea peale keeratud – õpilased olid õpetajate rollis ning õpetajad proovisid õpilaste oma.

Särasilmad kiitsid juba varem, et ega neile ei tulegi tegelikult uus õpetaja,  vaid tuleb noorem õpetaja Hedi. Noorem õpetaja Hedi oli küll lühema kleidiga ning kõrgemate kontsadega, kuid muus täpselt sama karm!

Suslikutele andis tundi Jutulind Mirjam. Jah, Jutulinnud on juba nii suured, et õpetavad  väiksemaid!

Jutulindude  klassi poistele  seekord veel õpetamise ülesannet ei usaldatud ning nemad pidid ise õppima.

PILDID

Liiklusohutusest Maidla Kooli juures

17. september oli see tore päev, kui Lüganuse Vallavalitsus leidis võimaluse Maidla Kooli lastele tagada liiklusohutus teekünnise paigaldamisega. Selle teoga teenisid nad välja tunnustuse ning tänutäheks ei kritiseeri ma neid niikaua kuni nad jälle oma kultuuripalee rahvakunstnikku minu hoovile ei veereta, mis paneb mind jälle kõigi nende võimekuses oma tööga hakkama saada, kahtlema.

Kuna vallavalitsus on poliitiline organ, kes proovib inimestele meele järele olla, siis Maanteeamet ei ole seda mitte. Politsei- ja Piirivalveamet tegi Maanteeametile ettepaneku paigaldada künnis ka Maidla bussipeatuse juurde mis sunniks autosid hoogu maha võtma enne kurvi või siis aeglustama neid, kes muidu lihtsalt asulast läbi kihutaksid. Maanteeameti vastus oli:

Maanteeamet ei pea otstarbekaks kõrvalmaanteel Lüganuse-Oandu-Tudu km 4, Maidla külas, piiratud kiirusega alas täiendavate meetmete rakendamist. Arvestades liiklussagedust on kehtestatud kiirusrežiim optimaalne ja sellest kinnipidamine tagab teel liiklejate ohutuse. Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Oleme seisukohal, et künniste rajamisega kaasneb tõenäoliselt liiklejate pahameel, millega seoses sõidukiirused teelõigul kasvad veelgi ning positiivse efekti asemel võib tekkida suurem liiklusoht. Lisaks eelnevale tekitavad sõidukid kiirendades oluliselt rohkem müra kui ühtlase kiirusega sõitvad autod.

Teeme ettepaneku tõhustada nimetatud teelõigul liiklusjärelevalvet, et oleks tagatud sõidukijuhtide poolt olemasolevast kiirusrežiimist kinnipidamine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Kuldmaa
Ida regiooni juht

Arvestades asjaolu, et Maanteeamet tuli samal päeval välja uudisega, et eesti teedel liigub iga päev umbes 6000 alkoholijoobes juhti, siis oleks tõesti väga kahetsusväärne neid pahandada teekünnise paigaldamisega! Minu hinnangul on siiski tegemist kõrgendatud ohuga kohaga: läheduses asub laste õppeasutus, kauplus, bussipeatus, mitu ülekäigurada, piiratud nähtavus ning mitu teede ristumiskohta. Loomulikult tagab ohutuse kehtestatud kiirusepiirang, kuid antud juhul ongi probleem selles, et kiirusepiirangust ei peeta kinni ning järelvalve teostamine ei anna soovitud tulemusi, sest inimesed jälgivad eeskirju ainult niikaua, kuni neil on otsene oht karistatud saada, ilma nähtava ohuta, antud juhul siis politsei kohalviibimiseta, kihutatakse edasi.
Väga kummaline on ka müra põhjendus, sest antud lõigus on ainult paar elumaja, keda võiks antud müra puudutada, ka nemad asuvad tiheda heki taga ning tõenäoliselt ei häiri see ka neid. Küll aga paigutatakse teekünniseid kõikjale tiheda asusutusega elamurajoonidesse, kus on majad kahel pool teed ning nende mürataseme üle ei kura keegi – kõik on rahul, et nende tänaval ei kihuta ükski mootorrattur 120 km tunnikiirusega keset südaööd, sest ta teab, et see jääb siis ka tema viimaseks kihutamiseks.
Vastuseks Maanteeameti ettepanekule tõhustada liiklusjärelvalvet, selle asemel, et kasutada olemasolevaid resursse kusagil mujal efektiivsemat ning minna odavama lahenduse teed, soovitan Maanteeametil oma eelarvest eraldada rahalised vahendid antud teelõigu valvamiseks, sest erinevalt neist, ei ole Politsei- ja Piirivalveameti eelarves selliseid rahalisi vahendeid, et saaksid probleemi lahendamisel eelistada kallimat lahendust odavamale.

Uljam Teuli