17. september oli see tore päev, kui Lüganuse Vallavalitsus leidis võimaluse Maidla Kooli lastele tagada liiklusohutus teekünnise paigaldamisega. Selle teoga teenisid nad välja tunnustuse ning tänutäheks ei kritiseeri ma neid niikaua kuni nad jälle oma kultuuripalee rahvakunstnikku minu hoovile ei veereta, mis paneb mind jälle kõigi nende võimekuses oma tööga hakkama saada, kahtlema.
Kuna vallavalitsus on poliitiline organ, kes proovib inimestele meele järele olla, siis Maanteeamet ei ole seda mitte. Politsei- ja Piirivalveamet tegi Maanteeametile ettepaneku paigaldada künnis ka Maidla bussipeatuse juurde mis sunniks autosid hoogu maha võtma enne kurvi või siis aeglustama neid, kes muidu lihtsalt asulast läbi kihutaksid. Maanteeameti vastus oli:
Maanteeamet ei pea otstarbekaks kõrvalmaanteel Lüganuse-Oandu-Tudu km 4, Maidla külas, piiratud kiirusega alas täiendavate meetmete rakendamist. Arvestades liiklussagedust on kehtestatud kiirusrežiim optimaalne ja sellest kinnipidamine tagab teel liiklejate ohutuse. Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
Oleme seisukohal, et künniste rajamisega kaasneb tõenäoliselt liiklejate pahameel, millega seoses sõidukiirused teelõigul kasvad veelgi ning positiivse efekti asemel võib tekkida suurem liiklusoht. Lisaks eelnevale tekitavad sõidukid kiirendades oluliselt rohkem müra kui ühtlase kiirusega sõitvad autod.
Teeme ettepaneku tõhustada nimetatud teelõigul liiklusjärelevalvet, et oleks tagatud sõidukijuhtide poolt olemasolevast kiirusrežiimist kinnipidamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Kuldmaa
Ida regiooni juht
Arvestades asjaolu, et Maanteeamet tuli samal päeval välja uudisega, et eesti teedel liigub iga päev umbes 6000 alkoholijoobes juhti, siis oleks tõesti väga kahetsusväärne neid pahandada teekünnise paigaldamisega! Minu hinnangul on siiski tegemist kõrgendatud ohuga kohaga: läheduses asub laste õppeasutus, kauplus, bussipeatus, mitu ülekäigurada, piiratud nähtavus ning mitu teede ristumiskohta. Loomulikult tagab ohutuse kehtestatud kiirusepiirang, kuid antud juhul ongi probleem selles, et kiirusepiirangust ei peeta kinni ning järelvalve teostamine ei anna soovitud tulemusi, sest inimesed jälgivad eeskirju ainult niikaua, kuni neil on otsene oht karistatud saada, ilma nähtava ohuta, antud juhul siis politsei kohalviibimiseta, kihutatakse edasi.
Väga kummaline on ka müra põhjendus, sest antud lõigus on ainult paar elumaja, keda võiks antud müra puudutada, ka nemad asuvad tiheda heki taga ning tõenäoliselt ei häiri see ka neid. Küll aga paigutatakse teekünniseid kõikjale tiheda asusutusega elamurajoonidesse, kus on majad kahel pool teed ning nende mürataseme üle ei kura keegi – kõik on rahul, et nende tänaval ei kihuta ükski mootorrattur 120 km tunnikiirusega keset südaööd, sest ta teab, et see jääb siis ka tema viimaseks kihutamiseks.
Vastuseks Maanteeameti ettepanekule tõhustada liiklusjärelvalvet, selle asemel, et kasutada olemasolevaid resursse kusagil mujal efektiivsemat ning minna odavama lahenduse teed, soovitan Maanteeametil oma eelarvest eraldada rahalised vahendid antud teelõigu valvamiseks, sest erinevalt neist, ei ole Politsei- ja Piirivalveameti eelarves selliseid rahalisi vahendeid, et saaksid probleemi lahendamisel eelistada kallimat lahendust odavamale.
Uljam Teuli