Tee mis ei vii kuhugi…

Lüganuse vald on hääbumas. Tegelikult ei puuduta see ju mitte ainult Lüganuse valda vaid kõiki valdu üle Eesti. Ma ei tea kas see on paratamatus või saab midagi ette võtta, kuid kui vaadata, palju noori tuleb siia valda tagasi, siis see optimismi ei sisenda. Aga miks siis? Kui vaadata neid samu inimesi keda ikka ja jälle valda juhtima valitakse, siis ei saagi mingisugust edasiminekut olla. Värskeid ideid kusagilt ning kogu aur läheb selle peale, et oma kohast kinni hoida. Isegi 24. veebruaril otsustas keegi Arno Strauch kirjutada millised kurjategijad üritavad Riigikogusse kandideerida Andrea Eiche näol. Võiks ju isegi kiita, et inimene ei puhka isegi riigipühal, aga tegelikult kui sa näed pealt röövimist, siis tegelikult on vale sellest kohe sotsiaalmeediasse postitus teha ning ahhetada, millises maailmas me elame. Selleks on number 112 ning sinna saab helistada isegi see inimene, kellel väike volikogu liikme kompensatsioon kuu lõpuks juba ammugi otsa saanud, sest number on tasuta!
Mind kui oma valla kodanikku blokeeris vald Facebooki lehelt ära, sest ma ütlesin, et igaüks kes seal valla nimel sõna võtab, peaks oma nime alla panema, et oleks aru saada, kellega räägitakse. Meie oleme kõik oma nimedega, aga vald on mingi müstiline olend, kes ei julge oma nimega välja tulla. Enamasti vald mingisugust kriitikat ei talugi ning kõik arutelud blokeeritakse igaks juhuks kohe ära, sest äkki keegi küsib midagi ebameeldivat, millele ei oska või ei taha vastata. Nüüd kui ma tahan seal lehel käia, siis pean seda tegema mingi teise profiili alt. Ega seal ei olegi tegelikult midagi teha, kui vaadata seda kuidas vallavanem pensionäride keskel poseerimas käib, sest nemad on valijad. Samas noortele ei julge ta tõenäoliselt enam silmagi vaadata, sest see mis Maidla Noortekeskusega tehti, ei ole võimalik isegi mitte viisakate sõnadega väljendada.
Aga tegelikult ei saa ju Volikogu või Vallavalitsust milleski süüdistada, sest nad üritavad kindlasti oma parimat, mis siis, et kõrvalt vaadates see ainult üritusena tundubki. Mina olen pahane valla inimeste peale, kes pärast Kiviõli I Keskooli direktori põhjuseta vallandamist valisid ikka samad inimesed etteotsa tagasi. Ära kunagi usu seda mida lubatakse vaid vaata mida on minevikus tehtud! Aga inimesed tahavad uskuda ainult kõige paremat tulevikku ja kõik läheb hästi. Selline pime lootus võib valitseda ainult lotopileti ostmisel, tulevikku lotovõidu lootusele rajada ei saa.
Vald ei saanud koolide pidamisega hakkama, sest raha ei olnud. Ta ei saanud isegi nende sulgemisega hakkama ning otsustas need siis riigile anda. Kui korraks käis läbi ka küsimus, et miks Maidla Kool riigikooliks ei muutu, siis sellele kirjalikult mul ei õnnestunud kusagil vastust leida. Aga las ma arvan – nemad teavad kes on nende vallavanem ja ei terita kogu aeg tema otsuste kallal hambaid. Vabariigi aastapäeval said paar õpetajat isegi tunnustuse osaliseks ja need ei olnud koolist kes vallamaja eest protestimas käivad või petitsioone avaldavad. Nüüd on võimalik riigil need mittevajalikud koolid mõne aasta jooksul sulgeda ning vald kehitab siis ainult õlgu ja ütleb, et tema ei saa midagi teha. Ma tahaks öelda, et see ei ole nii, aga kuna riik on ka kroonilises rahapuuduses, siis peab tema ka lõpuks valusaid otsuseid tegema ning kaugemalt on neid alati lihtsam teha. Aga probleemi ei lahendata vaid lükatakse lihtsalt edasi ning seda probleemi saab lahendada ainult vald, mitte riik. Vald peab siia inimesi leidama, uusi ideid välja käima, rahvaga rääkima ning hädasolijaid aitama, mitte oma võimu betoneerima ning kritiseerijaid vaigistama.
Ja lõpuks elavadki vallas enamjaolt pensionärid ja neil ei ole kooli vaja, piisab sellest kui on palju apteeke.
Nii et iga vallaelanik peaks mõtlema, kas tulevik on noorte või pensionäride päralt ja mitte hoolima sellest, mis kasu tema täna sellest olukorrast võiks saada. Ma tean, et see on raske, sest oma igaüks tahab oma elu võimalikult hästi elada, isegi kui see tuleb tuleviku arvelt, aga kuna iga otsust tehakse mingi eesmärgi pärast, siis küsi endalt: kes sellest kõige enam võidavad – kas üksikud või enamus?