Meie Pere 22

See on olnud kõige meeldejäävam aasta mis Meie Pere on üldse kunagi läbi teinud. September hakkas pihta sellega, et Madis läks keskkooli viimasesse klassi ja Liis liikus põhikooli lõpu poole. Sellel eesmärgil sai uuendatud oma fototehnika parki, et kevadel oleks millega kogu seda ilu jäädvustada. Küll aga ei pidanud kevadeni ootama, sest vald otsutas kogu koolipere jõulud ja aastavahetuse oma poliitiliste mängudega ära rikkuda. Ja kui lõpuks oli rumalus võimult tõugatud, astus loodus oma sammu ning Covid-19 sundis meid hoopis teistsuguse eluga harjuma. Jõudis kätte ka see aeg, kui meie kuueliikmeline pere ei ole alaliselt iga õhtu kodus söögilaua ümber vaid lapsed hakkavad suureks saama ning oma elu peale mõtlema. Lapsed käisid sellel aastal oma ettevõtmisena nii Pariisis kui ka Edinburghis, kuid me oleme koos isegi siis kui oleme teineteisest kaugel ning just see annabki julgust ükskõik mida ette võtta, sest üksteist ei jäeta hätta! Nagu Madis ütles, et ajateenistuses olles tulevad paljud asjad ette kodust tuttavatena, sest tegelikult ei ole vahet, kas kaitsta riiki või perekonda – mõlemate tugevus sõltub nende keti kõige nõrgemast lülist ning hoolitseme selle eest, et keti lülid oleksid nii hästi karastatud kui vähegi võimalik!

Pliiatsiteritaja sünnipäev

Ülal: Love’i teritaja joonised. All: Lassimone’i teritaja põhimõttel töötav leiutis. about.com

23. novembril 1897 anti välja USA patent kaasaskantava pliiatsiteritaja eest. Patendi sai John Lee Love. Love’i leiutis oli üsna lähedane sellele, mida ka tänapäeval kasutatakse: pliiats tuli torgata teritajasse, teritajat keerata ning tekkinud puru jäi teritaja küljes olevasse mahutisse.

Tegelikult on aga pliiatsiteritusseadmete ajalugu mõnevõrra pikem. Teadaolevalt on esimese patendi just selleks otstarbeks mõeldud leiutisele saanud prantslasest matemaatik Bernard Lassimone 1828. aastal. Selle puhul oli aga tegemist võrdlemisi tülika tööriistaga, mis leviski peaasjalikult matemaatikute ja leiutajate seas, kellel oli hädasti vaja väga terava söeotsaga kirjutusvahendit. Lassimone’i teritajal oli asetatud kaks karedat metalltera 90kraadise nurga all puualusele. Need töötasid nagu liivapaber, mille vastu tuli pliiatsit nühkida, kuni selle tipp teravaks muutus.

Allikas: teadus.err.ee

Õpetajate streik

Kiviõli I Keskkooli õpetajad esitasid Lüganuse Vallavalitsusele pöördumise.

Lüganuse vallavalitsuse liikmetele

Lüganuse vallavalitsus

Ametlik pöördumine                                                                                                 30.12.2019

5.12.2019 vallavalitsuse istungil otsustati Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu ametist vabastada. Õpetajad ja hoolekogu on  vallale esitanud kindla nõudmise Heidi Uustalu direktori ametisse ennistamiseks. Oleme pidanud läbirääkimisi nii vallavalitsuse, hariduskomisjoni kui ka volikogu eestseisusega, kuid meie nõudmine on jäänud täitmata.

28.12.2019 toimunud rahvakoosolekul ei jõutud samuti lahenduseni. Vallavanem Viktor Rauami sõnul plaanitakse otsuse tagasipööramist kaaluda jaanuari lõpuni. Leiame, et see on liiga pikk aeg ja otsus võiks tulla kiiremini.

Käesolevaga edastame vallavalitsusele Kiviõli I Keskkooli õpetajate streigiteate: kui 13. jaanuariks ei ole õpetajate poolset nõudmist täietud ega ennistatud Heidi Uustalu direktori ametikohale, alustame streiki 13.01.2020, mis kestab kuni meie nõudmise täitmiseni. Streigi toimumise ajal organiseerib kooli tööd kooli pidaja.

Streigile eelneva kahe nädala jooksul oleme valmis läbirääkimisteks, et leida lahendus meie nõudmise täitmiseks.

Alla kirjutanud

Kiviõli I Keskkooli õpetajad

Mariliis Randmer
Anu Vau
Helena Paist
Tiina Kilumets
Kristi Markov
Liina Kivisaar
Ülle Mähküll
Karmen Tõnnisson
Merili Keba
Kaido Ratas-Pähnapuu
Riina Saare
Aili Rohtla
Ülle Lipp
Nelli Tamme
Janar Sarapu
Jaanika Merirand
Galina Kazban
Vilje Malva
Priit Sternhof
Külli Lahtmaa
Anu Erik
Kaire Sulp
Pille Kekki
Tiina Heinla
Valentina Anger
Anneli Goldberg
Keitlyn Tommula
Jaana Kotova
Caspar Sild
Malle Lepp
Marietta Alliksaar
Kristiine Meister
Toomas Vernik
Anastassia Undusk
Alena Fedotova
Iti-Jantra Metsamaa
Indrek Nägelik
Sander Tuul
Siim Lill
Rauno Alliksaar
Lembit Alamets
Merje Niit

Lüganuse vallavalitsus vastas oma pöördumisega

Kiviõli I Keskkooli õpetajad

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Anu Vau

Edastasite 30.12.2019 enda ja mitme Kiviõli I Keskkooli õpetaja nimel Lüganuse Vallavalitsusele kirja, milles teavitate vallavalitust, et “kui 13. jaanuariks ei ole õpetajate poolset nõudmist täietud ega ennistatud Heidi Uustalu direktori ametikohale, alustame streiki 13.01.2020, mis kestab kuni meie nõudmise täitmiseni.” Streigiteate kaaskirjas teete ettepaneku kohtuda aruteluks 6. jaanuaril kell 16.00 Kiviõli I Keskkooli õppealajuhataja kabinetis, kus osaleks õpetajate esindajad ja Heidi Uustalu. Olen valmis veelkord teiega kohtuma, et arutada nii uue direktori leidmise küsimust kui ka kooli arengut. Ma palun meie kohtumisele mitte kaasata Heidi Uustalu, kellel on suur valik õiguslikke võimalusi oma töölt vabastamise vaidlustamiseks ning ükski nendest ei seostu meie oodatava kohtumise aruteluga. Heidi Uustaluga kohtumine on planeeritud eraldi. Kohtumise aja (eeldatavalt kas 07.01 või 08.01) lepime kokku eraldi ning kohtumine leiab aset neutraalsel pinnal, mitte koolimaja ja mitte ka vallamajas. Lüganuse vallavalitsus toetab teie õigust väljendada oma sõnavabadust ja toetust oma endisele kolleegile, kuid juhin tähelepanu kooli direktor valitakse kooli pidaja, mitte töökollektiivi poolt. Kuivõrd kõnealust vaidlust saab lahendada ainult tööandja ja konkreetse töötaja vahel ja arvestades seni toimunud ühiseid arutelusid leian, et peaksime valima läbirääkimiste vormi, mis aitaks kaasa pingete leevendamisele. Lüganuse vallavalitsus mõistab, et Kiviõli I Keskkooli koolipere austab ja toetab oma endist direktorit Heidi Uustalut, kuid see ei õigusta õpetajate poolt oma töölepinguliste kohustuste kollektiivset täitmata jätmist, õppeprogrammi läbimise takistamist õpetajate poolt või muude ebaseaduslike sammude tegemist. Heidi Uustalu töölt vabastamisel ei ilmne nõuet, mida saaks kaitsta streigiõigusega. Streik, mille kavandamisest te oma kirjas teatate, on ebaseaduslik, sest puudub seadusest tulenev alus ning streigi korraldamisel ei ilmne õigusaktides sätestatud korra järgimist. Streigiõigus on sätestatud Põhiseaduse § 29 lõikes 5, mille järgi võivad töötajate ühingud ja liidud seista oma õiguste ja seaduslike huvide eest vahenditega, mida seadus ei keela. Seega on põhiseaduse kaitse all töötajate streigid osas, milles nende eesmärgiks on otseselt või kaudselt töötajate oma õiguste ja huvide kaitse. Oma õiguste ja huvide kaitseks on töötajatel põhiseaduse järgi sisuliselt lubatud töötamise katkestamise näol avaldada tööandjale majanduslikku survet ja sedakaudu mõjutada tööandjat täitma nende vahel sõlmitud lepingut või nõustuma enda väljapakutud töötingimustega. Sreigiõigust reguleerib täpsemini kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS). Nõudmised, mida streigiga kaitsta saab, peavad puudutama streikivate isikute suhtes kohaldatavaid töötingimusi. Seadus ei luba töötajatel streigiga survestades nõuda tööandjalt neile meelepäraste personaliotsuste tegemist või asuda kohtu asemel õigust mõistma. KTTLS § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. KTTLS § 2 lg 2 sätestab, et streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Antud juhul on Kiviõli I Keskkooli õpetajad teatanud streigi korraldamisest, et nõuda töölt vabastatud direktori tööle ennistamist. Seega ei ole plaanitud ühissurvestamise eesmärgiks mitte streikijate suhtes kohaldatavate töötingimuste parandamine vaid tööandja survestamine Heidi Uustalu töölepingu ülesütlemisavalduse tühistamiseks. Euroopa Sotsiaalharta, Põhiseadus ega KTTLS ei anna õigust sellisel põhjusel töö tegemisest keelduda. Vastavalt töölepingu seadusele ja töövaidluste lahendamise seadusele lahendab vaidlusi töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasuse üle kohus või töövaidluskomisjon. Antud juhul saab olla tegemist individuaalse töövaidlusega Heidi Uustalu ning tema tööandja vahel ning ainult töövaidlusorganil või kohtul on pädevus otsustada, kas töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, proportsionaalne või mitte. KTTLS § 22 lg 1 kohaselt on streik, mille eesmärgiks on kohtu tegevuse mõjutamine, ebaseaduslik. Vallavalitsusele kui tööandjale jääb arusaamatuks ka kavandatava streigi korralduslik külg. Teie poolt saadetud teatest ei ilmne, kes ja kuidas on valitud streiki korraldavate Kiviõli I Keskkooli õpetajate esindajaks (KTTLS § 3 lg 2) või kas ja kes on valitud streigijuhiks nagu nõuab KTTLS § 16 lg 1. Teiseks ei ole meile tutvustatud KTTLS § 14 lg 1 järgi nõutavat otsust streigi korraldamise kohta. Lisaks ei ole streigiteate puhul järgitud KTTLS § 15 lg-ga 1 kehtestatud kirjaliku vormi nõuet, teade on allkirjastamata. Läbimata on ka kohustuslikud lepitusprotseduurid, kuivõrd seaduse kohaselt tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik üksnes siis, kui töörahukohustus ei kehti, kui ettenähtud lepitusprotseduurid on leppimist saavutamata täidetud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni. Vastavalt KTTLS § 22 lg 3 on streik, mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud KTTLS-iga kehtestatud korda, ebaseaduslik. Leian, et meie vahel tekkinud pingeid on võimalik lahendada ka rahulike läbirääkimiste teel. Kui me ei peaks teie poolt pakutud kohtumisel lahenduseni jõudma, teen ettepaneku kaaluda erapooletu lepitaja kaasamist, keda usaldavad õpetajad kui ka vallavalitsus.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Rauam vallavanem

Selliste kirjade valguses tuli ka mul esimest korda elus lugeda seadust nimega “Kollektiivse töötüli lahendamise seadus” ning kahjuks pean tunnistama, et seadus tõepoolest ei anna õigust õpetajatel lihtsalt streiki alustada vaid läbitud peab olema lepitusprotseduur. Seni on toimunud ainult omavahelised läbirääkimised ilma lepitaja osavõtuta.
Küll aga pean jääma eriarvamusele selles suhtes, et Vallavalitsus pakub igakülgset tuge. Õpetajate streik on teada olnud juba päris pikka aega ning ka 28. detsembri kokkusaamisel hoiatasid õpetajad, et kui kokkuleppet ei saavutata, siis hakatakse streikima. Ühelegi vallavalitsuse või volikogu liikmele ei saanud see üllatusena tulla ning keegi ei maininud ka poole sõnaga, et tegelikult te ei saa ka streikima hakata (huvitaval kombel ei teinud seda ka riiklik lepitaja kes oli sellel koosolekul kohal).

Armastuskiri Viktor Rauamile

Vastuseks Viktor Rauami arvamusloole: “Viktor Rauam: Lahkuminekut saadavad enamasti emotsioonid.”

Tere! Nagu näha, siis Sinu poolt palgatud suhtekorraldusfirma arvas, et ega ei ole mõtet rahva ette oma vabandusega astuda, sest tõenäoliselt õnnestub vabandus uuteks solvanguteks vormida. Mõistlikum oleks kõik kirja panna, see on selline kontrollitav tegevus – parandad kirjavead ära ja ongi tore. Seda kirja lugema asudes arvasin ma, et äkki see ei ole Sinu kirjutatud vaid suhtekorraldusfirma ise tegi selle valmis – sellise korraliku. Aga nüüd kui lugesin lõpuni, siis ma ei usu, et nad oma töös nii halvad on – see on ikka Sinu kirjutatud. See on lihtsalt nii halb! Tahad teada miks? 

Vaata, lugu on niimoodi, et igaühel on omad oskused ning mitte keegi ei suuda igas asjas olla tugev. Mõni oskab küll väga palju asju, aga oleme ausad, pole sellist inimest olemas kes oskab kõike. Ja kõige parema tulemuse saab siis kui inimene ise ka tunneb ära, mis teda huvitab ja mida ta kõige paremini oskab. Kindlasti kõik ei jõua oma elus selle tundmiseni ning seetõttu ei saada neid ka edu. Nad tegelevad kogu aeg otsimisega. 
Mina kuulun nende õnnelikke hulka, kes on leidnud oma tugevuse ning saan sellega ka oma nõrgad küljed ära kaetud. Nimelt ma olen väga halb jutumees. Noorpõlves tüdrukutega oli väga keeruline jutule saada, sest kes ikka tahab suhelda mehega, kes kokutab ning ajab seosetut juttu. Õnneks tuli appi riik, kes suunas mu ajateenistusse ning seal oli kõige toredam meelelahutus sõnu pliiatsiga paberile kraapida. Kui oleks ainult kellele. Nii algasidki otsingud ning minu oskused ennast sõnadega paberil väljendada päädisid sellega, et hetkel olen ma õnnelikus abielus ja nelja lapse isa kes kõik käivad Kiviõli I Keskkoolis. 

Nägid Rauam, kuidas ma oma kirja alustasin – isikliku kogemusega mis sisaldab midagi meeldivat. Mitte kuulujutuga “Räägitakse, et enne taasiseseisvumist…”. Kedagi ei huvita kuulujutud. Praegu rajad Sa oma argumendid kuulujuttudele, täpselt samamoodi nagu tegid oma otsuse koolijuhi vallandamise suhtes. Kindlasti oled kuulnud, mismoodi käib otsustamine. Ma ei ole avastanud küll ühtegi viidet sellele, et sa oleksid seda meetodit ise kunagi kasutanud, aga ideaalis võetakse kokku kõik argumendid, poolt ja vastuhääled ja seejärel kaalutakse neid oma otsuse tegemisel. Täpselt samamoodi toimub kohtumõistmine. Küsi oma valimisliidu esileedilt kellega te ühiselt vanast Lüganuse vallast uude saabusite nagu indiaani sõjakisa saatel – OMA Valla Eest. Samasugune suhtumine on jäänud. Võideldakse mingsuguste OMA asjade eest, aga kuna vallavanem on MEIE, siis peaks ka suhtumine olema selline. Praegu on samasugune tunne nagu meil oleks president kes kuuluks erakonda ja siis igal pool agiteeriks ainult OMA erakonna vaateid. Mina oleks täiesti selle poolt, kui meil oleks palgaline vallavanem, kes oskab oma tööd, sest praegune vallavanem on lihtsalt väga halb poliitk ning veel halvem vallavanem.

” Ma olen aga veendunud, et koolijuhi parteilise kuuluvuse silma torkav demonstreerimine ja parteielu korraldamine koolimaja seinte vahel pole õige “ 

Kindlasti mäletad seda, kui Heidi Uustalu ütles, et ei mäleta millal vallavanem viimati koolis käis, sest oma vastulauses olid sa sellele vastusele koha leidnud, et 1. septembril olid kindlasti kohal ning halvustasid, et direktor seda ei mäletanud. Ka mina mäletasin seda, lõikasin välja selle osa kõnest, kus Sa ütlesid, et vahel ei tea isegi mida toob homne päev. Väga illustreeriv näide antud juhtumi valguses, sest just samasugune oli Sinu käitumine vallavanemana, kui kõikide poliitiliselt neutraalsete inimeste jaoks lasti koolidirektor lahti just nimelt järgmine päev ( https://teuli.net/?p=6855 ). Mina pidasin Heidi Uustalu väljaütlemist küll pigem vihjeks, et ega ta koolipidajana koolis küll ei käi. Seega see välja öeldud seisukoht, et koolijuht kuidagi silmatorkavalt oma parteilist kuuluvust demonstreerib koolimaja seinte vahel, ei ole vallavanema avastatud. Räägime jälle kellegi kuulujuttudest? 
Samamoodi ei ole ehk kohatu meelde tuletada oma ütlust, et kui teistes koolides olid Sa oodatud külaline, siis Kiviõli I Keskkool suhtus Sinusse vaenulikult. Kas kunagi pole tekkinud mõtet, miks see nii on? Heidi Uustalu on süüdi? Äkki tuleb meelde KRR, mida sinu valimisliit eesotsas Marja-Liisa Veiseriga lausa kohtuga ähvardas, kui kooli abituriendid tahtsid poliitikast osa saada ning palusid kõikidelt erakondadelt, valimisliitudelt ja üksikkanditaatidelt intervjuud. Selle asemel, et noorele oma seisukohti tutvustada ning neid kaitsta, asuti rünnakule.

Mis sa arvad, millised lapsevanemad käivad kõige rohkem koolis? Loomulikud 1. klassi lapsevanemad, sest see on uus ja huvitav kogemus ning laps vajab siis kõige rohkem tuge, sest ka tema jaoks on see päris suur elumuutus ja kestab päris kaua. Hiljem kui kool muutub juba rutiiniks, siis ei vaja lapsed enam oma vanemat sinna ning ega lapsevanem ka ei kipu. Ja nii jäljest võõranduvad lapsevanemad koolist, kui keskkooli osas on 40 lapsel kokku 4 lapsevanemat kes käivad kooli saadetud teateid lugemas. Numbrid võivad olla veidi üldistatud, kuid suhe on sama. Loomulikult keskkoolis on sisuliselt täiskasvanud inimesed ning lapsevanemad tunnevad et nende töö on tehtud. Tegelikult on sama suhe ka praegu vallakodanike ja vallavanema vahel – mis mina ikka siin teha saan, nagunii otsustavad teised. Ega mina ka ei saa oma täiskasvanud lapsele öelda mida võib teha ja mida mitte, kui seadust ei rikuta, kuid ma ei pea vait olema ning jätma ütlemata, mida mina asjast arvan. Ja selle üle olen ma uhke, et kõik mida ma inimese kohta ütlen, julgen ma korrata ka tema enda ees. Kui see tundub enesekiitmisena, siis selle tõestuseks on mul piisavalt tunnistajaid, et minu leksikonis selline sõna nagu tagasihoidlikkus puudub. Paljud peavad seda ebaviisakuseks, aga mina leian, et ebaviisakas on rääkida kellegi kohta midagi mida sa ei julge talle pärast otse öelda. 
Niisiis, ei ole tegelikult vahet, kas tegemist on 1. klassi lapsega või abituriendiga. Suhtumine peab olema sama, arvamus peab olema argumenteeritud ning see peab olema välja öeldud. Samamoodi ei ole ma kunagi näinud põhjust, miks alguses hoolida oma pereliikme käekäigust rohkem ja pärastpoole vähem. Siin tuleb vahet teha sellel, et tegemist pole iseseisuvmise takistamisega, vaid sa lihtsalt tead millega sinu laps tegeleb. Kuna ma olen selle hoolimise osavalt sidunud oma hobiga siis paljud inimesed on imestanud, et ma tegelikult ei töötagi koolis. Seega ma võin öelda, et ma natukene tean, mis koolis toimub. Ja oma kogemuste põhjal ning ka teiste ütlustele tuginedes ei ole sellist asja kunagi olnud, et direktor on oma parteilist kuuluvust silmatorkavalt demonstreerinud. Tõenäoliselt on see juhtunud volikogus kui taoline käitumine on õigustatud aga siis ajad Sa juba ise rollid väga segamini, mitte seda ei tee Heidi Uustalu! 

Võtame lause: ” Vinni teatas, et 13. novembril 2019 loodi Kiviõli/Lüganuse Reformierakonna noortekogu”. Ma käisin koolis ning rääkisin Erik Jürgensoniga ning ta oli häiritud sellest, et keegi ei tule algallikate juurde, sest ta oli 20 aastat tagasi Reformierakonna Noortekogu loomise juures. Väidetavalt pöördusid Vinni poole ka lapsevanemad, kuid nende avaldusi ei ole keegi kunagi näinud, on jälle ainult kuulujutud. 

Selles kohas algas vallavanema roll kohtumõistjana. See on väga vastutusrikas amet, kus eksimisruumi ei ole. Ja selles rollis põrusid Sa täiega. 

Igaüks saab lõppkokkuvõttes aru, et Sa ei üritanudki kohtumõistja olla nagu demokraatlikus riigis kohane. Tegemist oli kohtumõistmisega selle Sinu nõukogude aja stiilis toodud näite põhjal mille mineviku varjud nüüd otsustamisel põhirolli mängisid – leiame piisavalt vigu, et inimene süüdi mõista. Ja seda teeb inimene, kes ei oska isegi seaduseid lugeda. Väga suur vahe on selles, kas tehakse koolis poliitilist propagandat või kasutatakse ruume. Sellest oli õiguskantsleri kirjas ka juttu, aga Sa vist ei viitsinud lõpuni kirja lugeda, sest kohe alguses oli lause, et õiguskantsler ei võta algava kohtuvaidluse eel seisukohta. Tunnista ausalt, Sa saad aru küll, et eksisid, aga mida aeg edasi, seda rumalam on öelda, kui rumal Sa olid, et oma eksimust ei tunnistanud. Aga kas on olnud korraks ka selline tunne, et kui veel kauem venitada, siis läheb kõik jälle iseenesest korda? Kas ei ole tekkinud sellist tunnet, et päris paljud inimesed enam ei räägi sellest, et Heidi Uustalu peaks direktoriks tagasi saama, vaid sellest, et Viktor Rauam peaks vallavanema ameti maha panema? 

Vigade leidmine ja hukkamõistmine pole kunagi probleem. Andestamine on. Andestada ei saa kunagi inimesele kes pole tunnistanud, et ta eksis. 

Näha on et 2017 valimiste süüdistus on ära langenud ning nüüd on välja otsitud uued asjad. Tuletan siiski meelde, et tegemist oli kohtumõistja rolliga kus langetatud otsus on kindlatele argumentidele seatud. Kõik argumendid mille alusel otsus on tehtud, on kirjas pressiteates  Seal pole midagi kirjas nendest süüdistustest mis on nüüd lauasahtlist välja võetud – see, et direktor käis USAs või ei olnud nõus rahaliste vahendite ümberjagamisega. Esimese argumendi kohta, kus on kirjas, et menetlus on pooleli, ei ole midagi öelda, sest sellega on kõik öeldud – vastust ei ole ja seega ei saa seda kasutada. Teise vaidluse puhul on tegemist loomuliku vastuseisuga. Mina poleks ka nõus olukorraga, kus kuue aasta jooksul mis Viktor Rauam on vahelduva eduga olnud Lüganuse vallavanem, ei ole ta suutnud lõpuni viia koolide reformi ning jätkab raha põletamist. Kui ma suudan oma kooli nii atrakiitvseks teha, et kooli tulevad noored õpetajad ning lapsevanemad tahavad oma õpilasi minu kooli panna ning ma teen seda nii edukalt, et kool saab hakkama iseenda majandamisega, siis teeb ikka pahaseks küll, kuid minu teenitud viljad jagatakse laiali nende inimestele kes ei saa oma majandamisega nii hästi hakkama. Meenutab vist jälle natukene seda ajaperioodi, mis pidi Sinu sõnul läbi olema, aga millele oled nii kindlalt oma käitumise seadnud. Ükski rahaline raskus mis pisikesi koole kimbutab, ei ole tulnud tänasel päeval. Samasugused raskused kimbutasid koole juba ka 12 aastat tagasi, kui Maidla Põhikool maksis lapsevanematele selle eest raha, et nad oma lapsi sinna kooli paneksid ja rääkisid, kui palju maksab ühe õpilase koht koolis võrreldes mõne teisega. Kõik need kulud on kestnud aastaid ning jätkuvalt otsitakse kattevahendeid, sest vald ei ole suutnud aastate jooksul näidata sirgeselgsust ja riigimehelikkust, et teha valusaid otsuseid. Seda vähem usun ma seda, et täna on see riigimehelikkus tekkinud ning tehakse valusaid otsuseid meie kõigi hüvanguks. 

Kas ma olen nüüd kõik hingelt ära rääkinud? Kindlasti mitte. Tegemist on lihtsalt väikese analüüsiga ning näitetega kui halvasti on oma tööd tehtud ning kui kiivalt hoitakse kinni oma kohast. Arusaamatu on, miks seda kõike tehakse. Kas tõesti ainult poliitilise võitluse pärast? Võimalik. Mind aga ei huvita poliitiline võitlus, sest mina võitlen OMA huvide eest ning võin seda teha sirge seljaga. Vallavanem, kes võitleb OMA huvide eest, peaks aga minema ja võitlema kusagil mujal, sest sel juhul ei ole ta MINU vallavanem. Ja seda kõike ütlen ma armastuskirjas vallavanem Viktor Rauamile, sest tahan talle head ning asjad muutuksid kõikide jaoks paremaks. Ilma emotsiooniteta!