Sirtsi kivi kohvik 2016

Kui Virumaal toimub ühel nädalavahetusel korraga väga palju üritusi ja nende vahel tuleb valida, siis on mõistlik leida kuldne kesktee. Kõige kesksem sündmus sellel nädalavahetusel aga toimus Virumaa südames Sirtsi kivi ääres – Sirtsi kivi kohvik.
Kuus aastat tagasi alanud traditsioon jättis eelmine suvi küll ühe südamelöögi vahele, kuid seda enam on põhjust pidada käesolevat sündmust väikeseks juubeliürituseks.
Sirtsi kivi juurde pääseb mööda teed mille kõrval asuvad teavitustahvlid, et toimuvad teetööd ning eesmärgiks on kruusatee säilitamine. Ma olen enamasti näinud, et toimub tee remont eesmärgiga asju paremaks muuta, mitte olemasolevat kehva olukorda säilitada, kuid tõenäoliselt on see käik ette võetud vastu tulles ajaloohuvilistele kes selle tee ääres elavad.

Sirtsi kivi juures saab kokku kohalik sõpruskond, kes ei pea paljuks poole ööni üleval olla, et siis hommikul laud hea-paremaga katta. Mina ennast selle sõpruskonna liikmete hulka küll ei pea, kuid soe tunne nende inimeste keskel jõuab ka kõrvalseisjateni.
Õhkkond on seal maalähedane ning rahvuslik. Lisaks jutukõminale on metsa all kuulda ka kandleviise ja vilepilli helisid. Kui kivi otsa ronides on redelipulk järele andnud, siis sõbralik soovitus kandlemängijale, kes kivi all toolil istet võttis, mitte vastu kivi toetada, et 12 000  aastast mälestusmärki mitte ära lõhkuda, siis seda soovitust võetakse kuulda, mitte ei hakata kiusu ajama ning proovima, et mis siis juhtub!

Minu küsimise peale olid korraldajad sunnitud lõpuks ka oma üritusele lõpuks nime välja mõtlema ning ühiselt jõuti arusaamisele, et tegemist on Sirtsi kivi kohvikuga. Kuna värskelt õpitud õigekiri tekitas minus veidi segadust, et Ilusa Eesti Keele kohvik oli teistsuguse kirjapildiga, siis Sirtsi kohvik asub lihtsalt kivi ääres ning kõige olulisemad on seal Inimesed:

Kuidas mustlasnõid Hansu pussitas ja Grete 112 helistas

“Kõigepealt valisime välja kolm põhielementi, mida tahtsime, et meie muinasjutuline näidend sisaldaks: tegevuspaik, kangelased ja kurikael,” rääkis meie 10. lennu osaleja Oskar sellest, kuidas ta meie Kiviõli suvekoolis tegi koos lastega näidendit. Õpilased hakkasid järjest pakkuma, kuidas võiks lugu areneda ja Oskar pani samal ajal selle kõik kiiresti paberile kirja.

“See võttis meil kena poolteist tundi aega, aga ma pole ammu nõnda palju naernud ja lastel oli väga lõbus. See oli nende poolt tõeline ühislooming. Kõik said mingi oma mõtte lisada ja juttu loomisse kaasa aidata. Juba alguses ütlesid nad, et tahavad teha lugu kus klassikalisele muinasjutule oleks mingi imelik kiiks sisse pandud. Kogu lavakujundus ja kostüümide valik ja grimm oli samuti õpilaste ühisloomingu tulem ning väga palju kasu oli kooli keldrist leitud kastidest, kust leidsime igasugu pudipadi. Just protsess oli kogu selle kahe nädala jooksul kõige toredam ja ma loodan, et kõigil oli sama tore kui minul.”

ALLIKAS: Noored Kooli FB