Palju õnne sünnipäevaks, Evelin!

ARMAS EVELIN!

PALJU ÕNNE SULLE SÜNNIPÄEVAKS!

Evelin on väga eriline laps, koolis tubli õpilane. Ta paistab teiste hulgast esile oma siirusega, sõbralikkusega. Ta on väga püüdlik, tal on imeilus käekiri. Evelinile meelidvad roosad ja sädelevad asjad – Barbie on tema lemmikteema… Ja veel: Evelin on maailma suurim kallistaja.  Meil ei möödu päevagi, kui ta mulle hommikul, kui me kohtume, KALLI-KALLI ei tee. Mul pole sellist kallistajat õpilast varem olnud…Aitäh, Evelin! Sa oled nagu meie klassi PÄIKE!

Õnne soovivad: Sinu õpetaja, klassikaaslased ja nende emad-isad

Maidla Põhikooli õpetajad 2008-09

 

Tagumine rida: Jaanika Meririand, Evelin Teppo, Kalle Lipp, Aita Kivistik, Kiira Pastarus, Hedi Kadover, Marje Veiser, Kätlin Sass

Esimene rida: Aleksander Šindjapin, Kristiine Meister, Heidi Pabor, Velve Mäetaga-Filimonov, Salme Hintsov, Karmen Tõnnisson, Urmas Välba

Valimisteaasta

Täna tuli esimese klassi õpilane koju rõõmuteatega, et Maidla sild on lumest ja jääst ära puhastatud ning nii hea oli kohe kõndida. Nii vähe on siis vaja, et inimese päeva heaks teha!

Kuna mulle öeldi, et tegemist on riigiteega, siis peaks vist Eesti Vabariiki tänama, kuid millegipärast on mul kuri kahtlus, et ega vald ka süüst päris puhas ei ole. Kuna inimesed ei ole loomult head ning kõik näevad ikkagi omakasu, siis teen mina järeldused, et kuna valimised on tulemas, siis oli viimane aeg midagi ette võtta. Ma olen selline kahtlustav inimene ning enamus minu kõige halvemad kartusi on osutunud ka tõeks.
Kahju ainult et valimised on nii harva, sest olümpiamängud toimuvad ka iga nelja aasta tagant ning selleks ajaks võtavad sportlased ennast kokku ningannavad endast maksimaalse, meie riigis on ka valimised nagu olümpiamängud, kuid siin pead sa ennast kolm aastat pingutama, et teele kuhjatud lumevallidest üle saada ning see üks aasta siis peaks olema lõõgastumiseks…
Loodetavasti kasutavad kõik vallaelanikud soodsat olukorda maksimaalselt ära ning küsivad igasuguseid hüvesid, sest praeguse tööpuuduse juures ei tahaks olemasolev juhtkond kindlasti oma töökohast loobuda ning teevad kohast kinni hoidmise nimel kõike! Praegu neil on isegi selline suurusehullustus, et tahavad okupeerida Lüganuse valla ning Püssi linna… Jääme huviga ootama, kui edukas see sõjakäik on.

Külmapühad

Hakkasin uurima, et kui räägitakse talvel külmapühadest, kus välisõhu temperatuuri langemisel teatud tasemeni ei pea lapsed kooli minema, siis miks ei ole sinna hulka arvestatud tuule kiirust. Nagu selgus on muudatused tehtud juba 2007. aasta jaanuaris ning siinkohal arvestatakse ka tuule mõju inimesele. Nii et enne kui vanemad otsustavad, kas täna on piisavalt külm ilm, et laps koolist koju jätta või ei ole, tuleks sinna hulka arvestada ka tuule kiirust.

Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele sätestavad §9 lõige 3, et 1-6 klass võib koolitunnid ära jätta -20 kraadise välistemperatuuri juures ja 7-12 klass saab koolist puududa -25 kraadise ja madalama temperatuuriga. Nii et EMHI lehelt saab kõige tõesemad andmed tuule tugevuse ning välistemperatuuri kohta ning kuna kõiki neid andmeid logitakse, siis see jääb ka tõestusmaterjaliks lastevanematele, et välistemperatuuri ja tuule tugevus oli tõesti selline nagu ta oli ning alloleva tabeli järgi saab määrata tegeliku koosmõju.

Tuule
kiirus
m/s
Õhutemperatuur °
10 7 4 1 -2 -5 -8 -11 -14 -17 -20 -23 -26 -29 -32 -35 -38 -41 -44
2 9,2 5,7 2,2 -1,3 -4,8 -8,3 -12 -15 -19 -22 -26 -29 -33 -36 -40 -43 -47 -50 -54
3 8,5 4,9 1,3 -2,3 -5,9 -9,5 -13 -17 -20 -24 -28 -31 -35 -38 -42 -46 -49 -53 -56
4 8 4,3 0,6 -3,1 -6,8 -10 -14 -18 -22 -25 -29 -33 -36 -40 -44 -47 -51 -55 -58
5 7,6 3,8 0,1 -3,7 -7,4 -11 -15 -19 -23 -26 -30 -34 -38 -41 -45 -49 -53 -56 -60
6 7,2 3,4 -0,4 -4,2 -8 -12 -16 -19 -23 -27 -31 -35 -39 -42 -46 -50 -54 -58 -61
7 6,9 3,1 -0,8 -4,6 -8,5 -12 -16 -20 -24 -28 -32 -36 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -63
8 6,7 2,8 -1,1 -5 -8,9 -13 -17 -21 -25 -29 -32 -36 -40 -44 -48 -52 -56 -60 -64
9 6,4 2,5 -1,5 -5,4 -9,3 -13 -17 -21 -25 -29 -33 -37 -41 -45 -49 -53 -57 -61 -65
10 6,2 2,2 -1,8 -5,7 -9,7 -14 -18 -22 -26 -30 -34 -38 -42 -46 -50 -53 -57 -61 -65
11 6 2 -2 -6 -10 -14 -18 -22 -26 -30 -34 -38 -42 -46 -50 -54 -58 -62 -66
12 5,8 1,8 -2,3 -6,3 -10 -14 -18 -23 -27 -31 -35 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -63 -67
13 5,6 1,6 -2,5 -6,6 -11 -15 -18 -23 -27 -31 -35 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -64 -68
14 5,5 1,2 -2,7 -6,8 -11 -15 -18 -23 -27 -31 -35 -40 -44 -48 -52 -56 -60 -64 -68
15 5,3 1 -2,9 -7 -11 -15 -19 -24 -28 -32 -36 -40 -44 -48 -52 -56 -61 -65 -69
16 5,2 0,9 -3,1 -7,2 -11 -16 -20 -24 -28 -32 -36 -40 -45 -49 -53 -57 -61 -65 -69
17 5 0,7 -3,3 -7,5 -12 -16 -20 -24 -28 -32 -37 -41 -45 -49 -53 -57 -62 -66 -70
18 4,9 0,6 -3,5 -7,6 -12 -16 -20 -24 -29 -33 -37 -41 -45 -50 -54 -58 -62 -66 -70
19 4,8 0,4 -3,6 -7,8 -12 -16 -20 -25 -29 -33 -37 -42 -46 -50 -54 -58 -63 -67 -71
20 4,7 0,3 -3,8 -8 -12 -17 -21 -25 -29 -33 -38 -42 -46 -50 -55 -59 -63 -67 -71
21 4,5 0,3 -3,9 -8,2 -12 -17 -21 -25 -29 -34 -38 -42 -46 -51 -55 -59 -63 -68 -72
22 4,4 0,2 -4,1 -8,3 -13 -17 -21 -25 -30 -34 -38 – 42 -47 -51 -55 -60 -64 -68 -72
  Madal risk
alajahtuda
Risk alajahtuda,
kui ilma vastava
kaitseta liiga
kaua õues viibida
Risk tõuseb:
katmata nahk
kahjustub
10-30
minutiga
Kõrge risk:
katmata nahk
kahjustub 5-10
minutiga
Katmata nahk
kahjustub
2-5
minutiga
Kõrge risk;
katmata nahk kahjustub
alla kahe minutiga.
Õues viibimine on
tervistkahjustav.
 

Kadunud asjad

Oma kogemustest võin väita, et ka kõige parema tahtmise juures on keegi meist kunagi ikka midagi ära kaotanud. Olenemata kaotatud eseme väärtusest, on ikkagi veidi kahju, et niimoodi läks ning proovid olla järgmine kord hoolikam. Sellist tunnet pole mul õnnestunud aga kuidagi luua enda pojas, et äkki järgmine kord hoiab oma asjadel hoolikamalt silma peal – asjad kaovad endiselt omaniku vaateväljast nagu põgeneksid paha omaniku käest. Loodetavasti see siiski nii ei ole, sest osadest kadunud asjadest on tal eriti kahju ning nende meeldetuletamine toob lapsele pisara silma, seega võib üsna tõenäoliselt väita, et tegemist on force majore-ga, mille vastu ei saa keegi midagi parata.

Sellel kooliveerandil hakkas kehaline kasvatus ära kasutama maha sadanud lund ning lastele õpetatakse liikumist pütilaudadel. Ilmastiku antud võimalused uute meelelahutuse võimaluste kohta koolis lõid minu eelarvesse arvestatava augu. Rahalise poole jätame siinkohal kõrvale ning vaatame asja lapse seisukohast, kes peab nüüd kooli vahet liikuma sellise hulga õppematerjalidega, et isegi kaamel punastaks sellist koormat nähes. Igatahes proovime me antud ülesannete kõrgusel olla ning asi läheb huvitavamaks siis, kui isa peab kooli vedama kahed, kolmed või isegi neljad suusad! Kuna mul ei ole uhket politseiautot, millega saan lapsed hommikul kooli viia, siis saab mind kindlasti näha komberdamas ülilibedal Maidla sillal, mida vald pole võtnud nõuks kahe talve jooksul kunagi puhastada või liivatada!

Igatahes juhtus nii, et kõik asjad, mis läksid hommikul kodunt teele, ei jõudnud koju tagasi, vaid üks villane sokk otsustas omal käel pikemalt kooliharidust omandama jääda. Poisile kätte antud korraldus, soki kadunud sõber üles leida, ei andnud soovitud tulemusi, vaid teatati resoluutselt, et sellel otsimisel pole mingit mõtet. Kuna minu ja koolimaja vahel haigutas veel nädalane ajalõhe, siis ei saanud ka mina oma jahikoera oskusi rakendada ning asi jäi sinnapaika. Pühapäevane päev aga ei soosinud kelgutamist ning et toas istudes oma aega eriti põnevalt täita, otsustasin õpetaja Karmeni päeva põnevamaks teha oma küsimustega. Jutuks tuli ka see, et mis tema arvates juhtub kadunud sokkidega, sest üleval pildil näidatud teooria võimalikust lahendusest näib liiga ulmelisena. Õpetaja arvas, et kuna mina valvan riigipiiri ning mul on infot, et kadunud ese ei ole veel maalt lahkunud, siis on küllaltki tõenäoline, et tal õnnestub sokk tabada. Sokkide näol oli tegemist minu üliandeka abikaasa kordumatu käsitööga ning nendest isenditest olid paarikaupa ka pildid tehtud, siis edastasin need õpetajale, mille abil oleks tal tagaotsitavat lihtsam ära tunda, kui peaks kusagil vastu tulema.

Ja 24 tundi hiljem oli kadunud toode avastatud riietusruumi kapi alt, mis oli muidugi viimane koht, kuhu õpilane oskab vaadata, sest see on koht, kus sokid jalga pannakse või jalast ära võetakse. Igatahes me ei pea kodus olevat sokki enam hukkama, kuna ta on kurvastusest kuristiku äärele viidud ning kaalus juba ise meie hulgast lahkumist. Nüüd on sõber leitud ning nad saavad jällegi ulatada oma abistava käe saabastele, kes on osavad suuski teineteise peale risti keerama. Teistele lastevanematele on see aga loodetavasti kasulikuks teadmiseks, et kadunud esemetest või inimestest tuleks koheselt teatada asjatundjatele ning kooliasjadega seotud probleemide lahendamisel on kool meile eraldanud õpetaja Karmeni, kes suudab kõik kadunud asjad viivitamatult ülesse leida ja omanikule tagastada. Selle eest talle suur aitäh!

Kui kallis on kooliskäimine?

Alustan seda teemat aruteluna, et kui kallis on tegelikult tasuta õpe, mida riik kõikidele oma kodanikele kuni 17. eluaastani põhikooli baasil pakub. Nagu mina olen selle poole õppeaastaga targemaks saanud, ei ole see tegelikult üldsegi odav lõbu, kuid kui kallis see siis on?

Ettepanekud, nõuanded ja arutelud – kõik sobivad selle teema alla kommentaaride lahtrisse!

NB! Pane tähele, kui sa oled oma kasutajakonto loonud ning lehele sisse loginud, siis ei pea enam kasutajanime ja meiliaadressi lahtrit täitma. Sel juhul on sinu nimi ka nö broneeritud ning teised ei saa seda kasutada. Samuti ei saa seda nime ja meiliaadressi kasutada ka sina, kui ei ole lehele sisse loginud! Soovitan luua konto ning edaspidi muutub sinu nimi ainult sinuga seotuks!

Palju õnne sünnipäevaks, õpetaja Evelin!

Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu,
või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal?
Oled Sa kunagi lehvitanud neile,
kes kardavad kaalus juurde võtta?
Või röövinud tühjaks riigipanka?
Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal
“Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes”?
Või kirjutanud romaani pealkirjaga
“Kokaraamat neile, kel aastaid üle 62”?
Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka?
Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud?
Ei ole?
No siis on Sul ju paremad päevad veel ees!
 
Ilusat sünnipäevapidu
soovivad:
Maidla Põhikooli õpilased,
õpetajad ja lapsevanemad!

 

Õnnetus ei hüüa tulles!

Tuntud vanasõna! Kas pole? Ja pealegi väga tabav…
Teisalt aga mind tabanud õnnetuse põhjustaja (koer) hüüdis midagi kurjalt oma keeles…, millest mina aru ei saanud.

Esmaspäeval, 5. jaanuaril läksin pärast koolipäeva bussipeatuse poole. Saanud välja koolimaja Savala poolsest väravast, kihutas minu poole närviliselt haukuv, väge täis koera moodi peletis. Ilma minult luba küsimata lõi ta hambad mulle kintsu, seejärel kargas ja tiirutas veel tükk aega uut katset ette valmistades… kuna ma suutsin jääda vaatamata kõigele rahulikuks, püüdis elukas ennast maandada Maidla-Kiviõli tee ääres oleva rohelise prügikasti abiga….püüdes ka seda hammustada…..seejärel pööras peni end ümber ja kappas maja poole, kust ta mõni hetk tagasi välja oli tormanud.

Ma ei tea, kas ma tegin midagi valesti…enda arvates mitte. Olen kuulnud, et ründava koeraga ei tohi rääkida, temale otsa vaadata, tuleb rahulikuks jääda. Seda ma kõike tegingi, aga ikkagi…

Leidsin ühest artiklist sellise katkendi – ehk kuluvad kõigile need teadmsed ära.

Hammustuse vältimine. Tigeda koera rünnaku korral pole lihtne mõne hetkega otsustada, mida teha. Koerte tundjad soovitavad seisma jääda ja näoga (mitte seljaga!) kallale kippuva looma poole pöörduda. Hirmu ei tohi välja näidata, koer taipab kohe, et teda kardetakse. Kurjalt tormava koeraga ei saa rääkida, küll võib kõnelda uriseva ja haukuva koeraga, tehes seda rahustavas toonis. Kurja häälega pole mõtet koera sõimata ega ähvardada, see ainult ärritaks teda. Ka kepi või roikaga ähvardamine teeb koera veelgi vihasemaks. Vahel öeldakse, et koerale otse silma vaatamine pidurdab või koguni peatab tema rünnaku. Aga kõneldakse ka vastupidist — koer võtvat seda väljakutsena. Appi hüüdmisel on mõtet siis, kui koera peremees võib olla läheduses.

Selle õpetliku artikliga saab tutvuda SIIN.
Minuga läks kokkuvõttes ju ikkagi veel hästi. Ees ootavad marutaudivastased süstid ja hammustusest tingitud haavade paranemine.

Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, et meie koolitee ei ole sugugi turvaline. Palju räägime liiklusest, libedatest teedest, aga nüüd selgus, et meid võivad ohustada ka küla vahel liikuvad või hoovist põgenenud koerad. Ja alati ei päästa meid lahtised silmad ning tähelepanelik olemine, sest paraku ei ole INIMENE kõikvõimas olend…sageli on keegi meist tugevam.

Õpetaja Karmen