Kuu: juuli 2018

Kogu aja jooksul 31 tühja kohvipakki. Joo ise, küsi sõpradelt-sugulastelt-tuttavatelt.

Mõni meeter tugevat turvapaela (nagu spordikottidel rihmad, ei oska muud moodi nimetada)

läheb ka vaja ja meetri jagu mingit kandipaela.

Piste pikkuseks vali kõige suurem.

Lõika papist või tugevamast paberist välja endale sobiva suurusega šabloon,

aga mitte eriti suur ega väike, näiteks 12 cm x 21 cm.

Lõika šablooni järgi välja välimise osa (8 + 8 + 2 + 2 + 2 tk) tükid.

Pastakaga saab hästi kohvipaki peale joont tõmmata.

Siis õmble tükid kokku.

Ja tuleb selline tükk

suurema külje jaoks, neid vaja kaks. Ja kitsad küljetükid sellised.

Koti põhi aga selline.

Kapi pealt kõik õmblused ära

– jääb tugevam.

Nüüd võta 6 tervet kohvipakki, lõika ääred ära ja õmble need omavahel kokku.

Ilusam jääb, kui pahem pool voodriks, aga maitse asi.
Siis lõikad suuremad voodri tükid

pealmiste tükkide järgi välja. Võtad veel 3 tervet kohvipakki ja lõikad igast ühest sablooni järgi 2 tk välja.

Neist tuleb siis voodri põhi ja kaks külge. Kuna Sul vaja 3 ühesugust tükki, siis õmbledki 3 x 2 tk omavahel kitsamast kohast kokku.

Nüüd õmbled voodri kotil kokku.

Pealmised tükid õmbled kokku kuniks moodustub selline pilt

– ühele suurele küljetükile õmbled kaks kitsast küljetükki ja põhja, põhjale omakorda ühe suure külje.
Siis mõõdad 2 turvapaela ja õmbled need koti külge, nagu sellel pildil.

Peale seda õmbled koti kokku,

keerad ümber

ja kapid küljeõmblused väljast poolt.

Nüüd paned sisse voodri, surud tugevasti, et ei jääks ebaühtlase pikkusega seest. Lõikad voodri ülejäägid ära, kinnitad voodri ja pealmise osa nööpnõeltega,

sätid pahemale poole paika kandi ja õmbled koti külge.

Nüüd keerad paremalt poolt kandi ära ja õmbled kinni.
Kui see kõik tehtud, lõika välja paraja pikkusega sangad ja õmble (ca 3 cm ülemisest äärest)

turvapaela külge.

Kuna turvapael oli 4 cm lai, siis õmblesin veel 5 cm äärest sangad keskelt kokku.

Parem on käes kanda ja sellised näevad nad hiljem välja.

Ja ongi valmis. Aega paluks varuda mitu-mitu tundi, ese kohmakas, pikkamisi tüütab ära, aga kui valmis on, oled uhke enda üle, et hakkama said.
Küsitud on, kas kärisema ei hakanud? Ei, mul mitte. Kuid kui teha liiga tihedad pisted, võib olla siis hakkab…
Ja pilte mul kahjuks kõikidest liigutustest ka polnud, ei tulnud selle pealegi, et võib suurem huvi tekkida, mõne klõpsu tegin töö käigus, nii igaks juhuks.
Ja mina mõtlesin veel, et kui ma näinud olen tänavapildis neid kotte, siis teisedki ja vaevalt ma ainuke olen, kes teinud-teeb…

ALLIKAS: Isetegija