Saailis toimus leivaraamatute tutvustus, lauldi, tantsiti ning lahendati mõistatusi.
Pärast pidutsemist saalis mindi Maidla Lasteaeda, kus suuremad olid väiksematele abiks võileivade valmistamisel.
Hagari väravas puhus väga tuvev tuul ning kehva ilma tõttu ei tulnud keegi majast välja vaid meile avati värav soojast toast. Sisse saades algas kostümeerimine, sest saiad pidid väga arglikud olema ja seetõttu pidime me maskeeruma jahuks. Pikkade kitsaste koridoride pealt leidsin ma musta karbi millele oli peale kirjutatud “Mürk”, kuid mul ei õnnetsunudki teada saada kas see oli tooraine mingi uue toote jaoks või vahend kirjaoskamatuse likvideerimiseks. Igatahes ei läinud ma selle õnge ning jõudsin elusa-tervena ka sellest hoonest välja.
Tootmisprotsessi täpsemalt kirjeldamata võin ma öelda, et tegelikult saavad saiad kõvasti vatti – neid sõtkutakse, loobitakse, pressitakse, soojendatakse, kuumutatakse, liueldakse, sätitakse ja pakendatakse enne kui laia ilma lastakse. Kuid lõppkokkuvõttes sai neist väga hea sai mis paneb lapsevanemana mõtlema, et erinevad kasvatusmeedodid on õigustatud kui lõpptulemus on positiivne. Kõigest täpsemalt, siis allpool näha olevast videost.
Lisaks sõimamisele ja tatikuulide tulistamisele on koolilapsed õpetajate kiusamisel kasutusele võtnud mitmeid uusi võtteid, näiteks saadetakse solvavaid SMS, avatakse tutvumisportaalides libakontosid või lõhutakse pedagoogide autosid.
«Oi, kuidas õpetajad seda varjavad,» tunnistas Õhtulehele üks eesti keele õpetaja, et tema kolleegid ei taha neile õpilaste poolt osaks langenud kiusamistest sugugi rääkida.
Anonüümseks jäädes pedagoogid üht-teist enda ja lähemate kolleegidega juhtunust ikka räägivad, näiteks hakkasid õpetajaga kolmekesi pikapäevarühma jäänud poisid kõva häälega arutama, et «Meie oleme kahekesi, teie üksinda… kui teid süüdistada ahistamises, huvitav, keda kuulatakse?».
Tihti pommitatakse õpetajaid SMSdega, üks meesõpetaja pidi aga esimesel kooliaastal telefoninumbri ära muutma ja salastama, sest ta hakkas saama siivutuid ettepanekuid.
Võib ju loota, et Maidla Põhikool on väike rahulik kool ning kiusamisi pole siin üldse. Kõrvaltvaatajana julgen ma selles küll tõsiselt kahelda. Ma olen näinud kuidas õpilased kompavad kogu aeg piire ning õpetajate poolt ei tule mingisugust vastureaktsiooni. Kas see on sellepärast, et võõras inimene on juures või kardetakse tõesti, et võõra lapse puhul peab andestavam olema? Selge on see, et õpetaja ei saa vanemate eest olla ja kui kodus on jäänud piirid paikapanemata või on liiga paigas, siis laps tunneb ennast kohe vabamalt ning hakkab uurima, et kus need piirid siis on. Samamoodi on ka laste omavaheliste kiusamistega. Kui sa teed midagi keelatut ning vastu näppe ei saa, siis satud teiste silmis paremasse valgusesse kuna oled käinud kaugemal “piiri ääres” kui ükski teine.
Olgu see siis pedagoogidele väikeseks meeldetuletuseks või äratuskõneks. Meie vanglad on inimesi puupüsti täis, liikluses hukkub rekordarv inimesi. Kas selles on süüdi need kes panevad inimesi vanglasse ning liiklusõnnetustes on süüdi autotootjad või juhtimisõiguse andjad? EI! Kokkuvõttes on süüdi ikka need inimesed kes eksimuse peale silma kinni pigistavad ning annavad sellega rikkujale julgust juurde mis tekitab karistamatuse tunde.
Minul on juhuslikult vastavad investeeringud tehtud ning pisike kirjake jõudis ka minuni, kus anti teada, et ma olen koos abikaasaga oodatud 21. oktoobril kell 17.00 Maidla Põhikooli saali lastevanemate üldkoosolekule. Kellel postkasti pole või on kodust kaugel, saab ennast siis selle lehe kaudu ka asjaga kurssi viia, sest Maidla Põhikooli kodulehekülg ei sisalda mitte ühtegi viidet selle sündmuse kohta.
Ehk olen ma täna liiga sõjakas tujus, kuid minu arvates ei ole kodulehe pidamisel mõtet kui see ei sisalda infot mida oleks vaja teistega jagada või sisaldab väärinfot nagu seda ma kooliaasta alguses omal nahal tunda sain.
Minul on esimene kord, kui ma saan lastevanemate koosolekust osa võtta ning praeguste arvestuste järgi olen ma Maidla Põhikooliga seotud järgmised 16 aastat. Siis kindlasti on mul omalt poolt üht-teist kaasa rääkida nii info jagamise kui ka edastamise poolelt. Ja kindlasti ei taha ma kuulda juhtkonna poolt lastevanemate kohta süüdistusi, et neid on liiga vähe kohal, kui toimuvast sündmusest antakse teada ainult 7 päeva ette!
Kohtumiseni koolis!
Maidla Põhikoolis on õpetajatepäeva traditsiooniks, et päev algab aktusega, kus kõik õpetajad kinnitatakse üheksanda klassi õpilasteks ning lõpuklassi õpilased võtavad üle õpetajate kohustused, viies läbi tunde nii nagu õpetajad seda igapäevaselt teevad.
Päev algas aktusega, kus esinesid lapsed õpetajatele – kes halvemini, kes paremini:
Tunni läbiviimiseks olid jäetud konkreetsed juhtnöörid, viilimist ei olnud!
Päev lõppes sellega, et kõik õpetajad said üheksanda klassi eduka lõpetamise puhul tunnistuse ning võisid oma pedagoogi ametit edasi pidada. Sellest järeldub, koolis on põhiharidusega õpetajad…
Pildid tollest päevast:
Oktoobrikuu hakkas siis pihta sellega, et alglassid korjati safari bussi kokku ning mindi loomadele headmeelt valmistama.
Eesmärgiks oli külastada “Virumaa varjupaika” mis asub Rakvere lähedal ühel lagedal põllul.
Tegeleb see paik siis kodutute loomade kinnipüüdmise, majutamise ning nendele uute kodude leidmisega. Tihtipeale võib juhtuda ka nii, et kadunud koer saab ka oma vanasse kodusse tagasi, kuid alati nii hästi ei lähe. Abi vajatakse igasugust, kuid eelkõige loodetakse, et äkki leiavad need loomad ka endale kodu, kus neid hoitakse ja armastatakse. Praegune olukord oli väga nukker. Rohkem infot saab kindlasti nende kodulehelt.
Külastusest on tehtud ka video, kuid halbade asjade kokkulangemise tõttu ei ole videos varjupaiga perenaise juttu praktiliselt üldse kuulda, kuna väljal puhus tugev tuul, koerad haukusid ning tema jutt oli ka erakordselt tasane. Siiski üldise mulje sihtkohast saab kätte.
Tagasiteel sai veel käidud Fr.R Kreutzwaldile lapsepõlvekodu maadel ning seal selleks puhuks puhendatud krooniga mälestuskivi juures ja pärast seda vahepeatust sai tehtud veel – Uljaste järve ääres. Sellest ka alljärnevat väike fotomeenutus:
