Kuu: aprill 2010

Eelmisel kevadel oli klassil väike väljasõit Vasknarva. Siis olid ilmad juba soojad ja jää läinud. Sellel aastal aga oli rohke vee ja jää vaatemäng Vasknarvas enneolematult võimas. Kuna jääminek kestab tavaliselt kõigest mõni päev, siis selleks et seda näha, peab õigeaegselt kohal olema.

Alloleval videol on näha, milline on jääminek Narva jõel ning miks on parem, kõik selle jää teelt ära koristada.

Aprilli alguses märkas politseipatrull tehniliselt korrast ära rollerit, mille sõitjad tundusid väga noored poisid, lisaks puudus kaasreisijal kiiver. Politseid märgates hakkasid noored eest ära sõitma, hiljem jätsid oma sõiduriista maha ja panid jooksu. Hetkel kui politseinikud tahtsid rollerit politseiautosse tõsta, ilmusid ka kihutajad välja. Rollerijuht oli 13-aastane ja seaduse järgi ei oleks ta üldse tohtinud oma sõiduriistaga ringi sõita.

Meeldetuletuseks, et mopeedi ehk rollerit võib juhtida alates 14. eluaastast. 14-15-aastasel noorel peab olema kaasas vastav juhiluba. Rolleri juhtimiseks ei nõuta juhiluba alates 16. eluaastast, soovitab politsei siiski enne sõitma asumist õppida kõigil noortel selgeks liikluseeskiri ja sooritada mopeedijuhiloa eksam.

Liikluskäitumine esitab kõikidele liiklejatele kõrged nõudmised. Kui lapsed kipuvad neid nõudmisi unustama, siis lapsevanemad ei tohi seda teha. Liikluseeskirjaga ei ole ju nii, et täna peab neid täitma ja homme ei pea. Liikluseeskirja nõuded on mõeldud laste kaitseks mitte nende õiguste piiramiseks. Täiskasvanul lasub vastutus kaitsta oma lapsi, nende tervist ja seega tuleb tähelepanu pöörata sõiduoskusele ning kogemusele. Tihti näeme, kuidas lapsed kihutavad kaherattalisel sõiduvahendil küll sõiduteedel, küll sõeluvad autode vahel ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Näitena võib tuua 5.aprilli juhtumi, kus Rakveres Vabaduse ja Lembitu tänava ristmikul parempööret sooritanud sõiduautole sõitis tagant otsa 9-aastane jalgrattur. Kiivrita jalgrattur kukkus ja sai peapõrutuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduautole tekitatud vigastuste kahjude hüvitamine jääb nüüd kindlustuse ja noore jalgratturi vanemate kanda.

Eelmine näide tekitab küsimuse, kuidas on lapsevanem üleüldse nii noort last lubanud tänavale liiklema. Jalgrattaga võib sõita sõiduteel alates kümnendast eluaastast ning sel juhul peab kaasas olema jalgratturi juhiluba. Alla 10-aastased lapsed võivad sõita elukohas maja ümber või vastavalt tähistatud liiklusmärgiga õuealal, linnatänavatel või asulas võib sõita ainult täiskasvanud saatjaga.

Mopeedi juhiluba pole ohutuse garantii, seega peab lastele selgeks tegema, et liikudes kaherattalise sõiduvahendiga, peab olema tähelepanelik ning mitte ohustama ennast ega teisi. Iga sõidukijuht peab teadma liikluses kehtivaid norme, mõistmaks enda ja teiste nõudmisi.

Sirje Eirand

Allikas: Eesti Päevaleht

Alles see oli, kui tunniplaani ilmus aine nimega “mutilask”, seda siis seostati mudilaskooriga, kuna need toimumise ajad kattusid. Nüüd sattus mulle kätte õpilaspäevik, milles on tegelikult palju rohkem erinevaid ainetunde, kui selleks üldse jaguks õpetajaid. Tundub, et viimaste koormus on kõvasti kasvanud…

Eelmise nädala esmaspäeval oli kolmandaks tunniks hõivanud enda alla väga intrigeeriv tegevus – “musiga”. Kuna see oli lahtiste uste nädalal, siis mul on tõsiselt kahju, et ei saanud sellest tunnist osa võtta ning sellest, et mis seal toimus, vaikib kangekaelselt ka osavõtja ise. Küll aga tean ma, et neljapäevased matemaatikatunnid on kergemad kui reedesed, sest need kirjutatakse d-tähega: “madem”, reedene “matem” on juba tunduvalt raskem.

Nüüd ma saan õpetaja Karmenist täiesti aru, et miks tunniplaan nii kiiresti muutub, et seda ei saa kodulehel reaalajas kajastada – tõenäoliselt on tegemist valikainetega, kus iga õplane koostab vastavalt oma vajadustele, tunniplaani ise – kes laseb mutte ja kes veedab kolmveerandtunni musiga 🙂

Kui tead veel tunde, mille olemasolust pole isegi pedagoogidel aimu, siis anna sellest kommentaariväljal teada!