Kui väike jalakene tatsus
ja mõisa trepist üles astus,
võiks arvata, et kestab see,
meil kaua-kaua aega veel…
Nüüd aeg on olnud,
aeg on läinud,
on palju treppe mida näinud
ei ole mitte keegi meist,
kuid käimist vajab palju neist.
Aitäh, et olid mulle toeks,
kui hirmu tundsin alguses,
nüüd edasi saan ise siit.
Jääd lehvitama trepile…
PILDID
Kui kolm tundi olid läbi saanud, istusime bussi ja sõitsime Kotka matkarajale. Sõit oli pikk ja tüütu.
Kohale jõudnud, rääkis ja näitas giid meile igasuguseid asju. Meile näidati tuttvillpead, hundipiima, vaevakaske, sookailu ja ubalehte. Me saime maitsta kuusekasvusid ja mustikaõisi. Sõime ka eelmise aasta jõhvikaid, mis olid talvega magusamaks muutunud. Soos oli mitu laudteed.Lõpuks käisime vaatetornis. See oli isegi paljudest puudest kõrgem.
Kui koju hakkasime sõitma, oli buss paksult sääski täis ning meil ei olnud enam igav. Mõnus ja meeldejääv matk oli, sest saime teada palju uusi asju.
Madli Liis, 2. klass
Teisipäeval käisime algklassidega matkal. Soo äärde jõudes oli ilus ilm ja me hakkasime mööda laudteed kõndima. Rada oli ühest kohast katki ning jalad võisid märjaks saada. Keegi ei kukkunud sohu. Siis läksime vaatetorni.
Lõpuks läksime bussi ja sõitsime koju. Oli tore päev!
Siim, 2. klass
PILDID
