2013 – mida oodata?

Klassileht on juba Teiega jaganud juba 10459 fotot ning 49 videot kogupikkusega enam kui 20 tundi. Lisaks sellele, on saanud tähelepanu pöörata ka kitsaskohtadele, mis vahel ikka ette tulevad ning need ei ole alati just kõige positiivsemad olnud. Klassileht on alati arvanud, et konstruktiivne kriitika on alati edasiviiv jõud ning jätkab kindlasti sama rada ka edaspidi. Küll aga võib juhtuda, et avalikuks kasutamiseks jääbki edaspidi kriitika.
Nagu ma detsembri alguses lubasin, viisin ma ennast kurssi koolis toimuvaga ning nüüd olen ma seda teinud. Klassilehe tegemisi puudutab üks areng, mis võib lehe kontseptsiooni muuta – privaatsusnõuded. Nimelt on igal inimesel oma näolapi peale ainuõigus ning kuigi ta ei saa keelata enda jäädvustamist avalikel üritustel, on tal õigus piirata selle levitamist avalikult. Näiteks kui keegi paneb sinu pildi kuhugile internetti üles, siis on sul õigus nõuda selle eemaldamist ja sellega on asi lahendatud, kui ta seda vabatahtlikult ei tee, siis saab alati kaasata politsei või andmekaitseinspektsiooni ja siis tegelevad juba nemad pildi eemaldamise nõudega.
Detsembri alguses toimus koolis “Playbox” kus õpilased esitasid omaloodud kava. Uurisin koolist, et kas nad on huvitatud selle ürituse salvestamisest ning sain väga huvitava vastuse: salvestamisest oldi huvitatud, kuid seda ei tohtinud internetti panna ning kool tahtis endale koopiat videost. Selle peale tärkas minus huvi, mida arvab laiem publik ning kuigi laias laastus oli kaks kolmandikku selle poolt, et video oleks internetis kättesaadav, arvas kolmandik, et salvestada pole üldse vaja. Selline väljapakutud vastusevarjant, et salvestada ja mitte näidata, nagu pakkus välja kool, ei meeldinud mitte kellelegi. Kui suhete tulemus oli mingil määral prognoositav, siis see, et eitavate vastuste hulgas oli ja üks Jutulindude lapsevanem, kes küll alati oponeerib mulle ning ka seekord ei jätnud kasutamata võimalust vait olla, võib viia selleni, et Jutulindude materjalid kaovad avalikust internetist ära.
Siiani oli mul tunne, et minu tegevust on aktsepteerinud nii kool, kes on mulle kaks aastat jaganud tänukirja kooli sündmuste salvestamise eest, kui ka lastevanemad, kes pärast mõnda üritust jälle tee Klassilehele leiavad, nüüd ma enam selles kindel ei ole, sest tuginedes direktor Ruth Eliase sõnadele, ei olnud minu tegemistest huvitatud ka mitte ükski õpetaja!
Võtsin endale kuu mõtlemisega, sest alguses olin ma nii tige, et tahtsin kohe kõik maha võtta ja mitte piirduda ainult oma tehtud fotodega vaid ka kõikide nendega, kus on minu pereliikmed. Internet oleks saanud kohe palju tühjemaks ja igavamaks kohaks, sest neid pilte võib leida nii Noortekeskuse, kooli, kui ka Mõisa lehelt…
Hetkel midagi ei muutu. Kui on mõni foto, mis näo omanikule ei meeldi, siis saab ka neid edaspidi eemaldatud, kuid kui keegi ei taha ennast videos näha, siis seda saab öelda kuu aega pärast video avaldamist kodulehel. Pärast seda, saab monteerimislaud uuele tööle jälle tühjaks tehtud ning see tähendaks liiga suurt tööd, et videot hakata jälle uuesti kokku lõikama. Alati ei ole ka võimalik inimest välja jätta ning siis on ainukene lahendus see avalikkuse eest ära peita. Kui sellised nõuded peaksid saama valdavaks, siis ainukene mõistlik lahend ongi isikupõhine ligipääs – logid oma kasutajanime ja parooliga sisse ning näed siis salvestisi. Loomulikult ei saa see ligipääs olema siis selline, et igaüks saab endale konto, vaid selline juurdepääs saab olema privileeg.
1. september on sellel aastal taas oluline selle poolest, et kooli läheb klass, kes saab olema kajastatud ka Klassilehel, kas see saab olema avalik või isikupõhine, eks seda näitab siis juba aeg, sest selle päeva videost nägusid välja jätta ei ole lihtsalt võimalik!
Sellel aastal võtame tõsisemalt ette Google Plus keskkonna. Juba praegu või leida pisikese lingi G+ lehele Klassilehelt FB akna alt. Hetkel on ta veel vaeslapse osas, kuid see on kindlasti muutumas. Mis saab FB, seda ma ei tea, kuid minu jaoks lõppes see leht möödunud aastaga ära. Hetkel hoiab inimesi seal veel asjaolu, et ka kõik teised on seal, kuid on ainult aja küsimus, kui reklaam ja jagamised inimesi ära tüütavad ning enam sinna minna ei taheta. Klassileht tahab olla innovatiivne ning näeb tulevikku siiski seal, kes viib sõnumi inimesteni nii, et see ei upu ülejäänud müra hulka ära. Paljudel meil on olemas Androidi nutitelefonid ja tahvelarvutid, postkast Gmailis ning kasutame otsinguks Googlet – me juba kõik oleme G+-s, vaja see enda jaoks ainult avastada.
Klassileht on eesrindlik ka selle poolest, et aitab info tuua teieni ka siis, kui kasutate tahvelarvutit või nutitelefoni. Selles osas oleme alles alguses, kuid kõik materjalid on kättesaadavad juba teatud mööndustega praegu.

2013 saab olema väga huvitav aasta, sest me ei tea, mis juhtuma hakkab!

Uljam Teuli

Jõuluootus 2012

Elus on kogu aeg nii, et sa ootad midagi, olgu see siis peatselt saabuv sünnipäev või ootad hoopis kevadet, kuid jõuluootusel on siin ootuste sarjas kindlasti väga eriline koht. Sa hakkad seda ootama juba koos esimese lumega… neli pühapäeva varem hakatakse süütama küünlaid… õpitakse salmid pähe… No ei ole ühtegi teist sellist pidu, mida nii pikisilmi kõik ootaksid igal aastal. Ehk ainult palgapäev suudab siin sellega võistelda 🙂

Suslikud olid selleks korraks koos esimese klassiga õppinud selgeks etenduse “Hüljatud nukud” ning käisid seda esitamas nii Kiviõli lasteaias kui ka kui ka oma Maidla rühmades. Loomulikult oli see ka jõulukontserdis nende esinemisprogrammis. Päev enne kontserti olid koolis töötoad, mis muutisd tavalise koolipäeva hoopis erilisemaks, andes mõista, et jõulude aeg on kõik teisiti. Tutvuti jõulukommetega, valmistati ehteid, pandi proovile osavus ja mälu…

Kuigi tänaseks on kätte jõudnud juba aasta 2013 ning pühad on selleks korraks seljataga, jääb meile alati mälestus jõuluootusest ning selleks, et see ikka püsiks sama kirkana nagu täna, sai kokku panna ka väike jõulumeenutus…

PILDID