Kuu: mai 2014

Kuna IX klass ei soovinud mind sinna pildistama, siis peab leppima kooli tehtud fotodega…

PILDID

Euroopa päev – 9. mai on Euroopa Liidu sünnipäev. Sel kuupäeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa tollane välisminister Robert Schuman ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule. Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. 
Tänaseks on 9. maist saanud üks Euroopa sümbolitest. See on päev,  mis annab eurooplastele võimaluse erinevate ürituste kaudu rõhutada ühtsust ja väärtustada kõike seda, mida ühinenud Euroopa on kodanikele andnud.  ( Internet )

Täna hommikul heisati ka Maidla Kooli õuel lipupäeva puhul  Euroopa Liidu lipp.

Meie õppisime täna Euroopa riike tundma, värvisime ja meisterdasime 28 riigilippu. Iga laps pidi värvima loosi teel saadud kolme riigi lipud.  Koolipäeva lõpus mängisime EL mänge, et oma teadmisi suurendada.

Kilplalas võttis meid vastu veidi vesine ilm ja kahekordne kemmerg. See on hea näide sellest, kuidas on võimalik minimaalsete vahenditega luua ideest teostus mida kannatab ka müüa. Muidugi on publiku hulk piiratud, sest tõenäoliselt saab lootma jääda enamasti ainult siseturismi peale, sest kilplased ei ole kõige populaarsemad tegelased välismaalaste silmis, kuid mine sa tea… paik on ju multifunktsionaalne ning seda saab ka ilma kilplasteta eksponeerida.

Meie jaoks olid aga kilplaste lood primaarsed ning kuidagi ei saanud märkamata jääda poisi näoilme, kui paluti tal proovida koos tüdrukuga kilplaste lusikat, mille mõlemat otsa sai sihtotstarbeliselt kasutada.

Samas kui kolme sangaga kruusi kasutamisel ei olnud tüdrukutel omavahel mingisugust probleemi 🙂

ja poisid said omavahel ka ilusti hakkama…

Erinevad pildistamistablood kasutasime vastavalt oma giidi juhendamisele õigesti ära

ning vaatamata kehvale ilmale, ei kaotanud me lootust, et päikesepaistelisemad päevad on ees!

Kuna Jutulinnud ja Suslikud läksid oma teed, siis nende tegemisi jälgis läbi kaamerasilma õpetaja Karmen. Järgmine kord kui pean jälle valima, siis hoian suuremate poole…

Kilplalas võttis meid vastu veidi vesine ilm ja kahekordne kemmerg. See on hea näide sellest, kuidas on võimalik minimaalsete vahenditega luua ideest teostus mida kannatab ka müüa. Muidugi on publiku hulk piiratud, sest tõenäoliselt saab lootma jääda enamasti ainult siseturismi peale, sest kilplased ei ole kõige populaarsemad tegelased välismaalaste silmis, kuid mine sa tea… paik on ju multifunktsionaalne ning seda saab ka ilma kilplasteta eksponeerida.

Meie jaoks olid aga kilplaste lood primaarsed ning kuidagi ei saanud märkamata jääda poisi näoilme, kui paluti tal proovida koos tüdrukuga kilplaste lusikat, mille mõlemat otsa sai sihtotstarbeliselt kasutada.

Samas kui kolme sangaga kruusi kasutamisel ei olnud tüdrukutel omavahel mingisugust probleemi 🙂

ja poisid said omavahel ka ilusti hakkama…

Erinevad pildistamistablood kasutasime vastavalt oma giidi juhendamisele õigesti ära

ning vaatamata kehvale ilmale, ei kaotanud me lootust, et päikesepaistelisemad päevad on ees!

Kuna Jutulinnud ja Suslikud läksid oma teed, siis nende tegemisi jälgis läbi kaamerasilma õpetaja Karmen. Järgmine kord kui pean jälle valima, siis hoian suuremate poole…

2. klass käis ekskursioonil Tallinnas.

Meil oli klassiüritus PPP ehk Põnev Päev Pealinnas.

Meie toredasse päeva mahtusid rongisõit Tallinna ja tagasi,  nukuteatri etenduse “Nublu” vaatamine, kohtumine näitleja Tarmo Männardiga ( Marta Mariko onuga) , kes viis meid teatrimaja kõige põnevamatesse kohtadesse, jalutuskäik vanalinnas, tunnine linnatuur uhke kahekorruselise bussiga audiogiidi kuulates, väike poeskäik ja muidugi jäätisemokkadeks kehastumine 🙂

Suur aitäh vanematele, kes lastele toreda  päeva võimaldasid!

PILDID

Palmse mõisas ootas meid ees programm “Mõisaelu 19. sajandil” mis tutvustas peeneid kombeid härrasrahva juures, tutvusime tubadega ja garderoobiga. Kirjutasime sulega postkaardile ning lõpetasime päeva lõbusa pallimänguga, kus ei puudunud ka ohvrid, kuid kommid kompenseerisid saadud vigastused.

PILDID

Tere!

Edastan Teile Soonurme külakoosolekul osalenud inimeste kirja ning jään sellele vastust ootama.

16. aprillil 2014 a. kell 18.00 toimus Soonurme raamatukogus Kulja ja Soonurme küla koosolek. Koosoleku korraldajad Merike Ivask ja Ingrid Härm olid kohale kutsunud Lüganuse vallavanema, mõlemad abivallavanemad, vallavolikogu esimehe, haridus- ja kultuurinõuniku.
Abivallavanem Annika Kapp andis ülevaate sellest, kui vähe on Lüganuse vallas elanikkonda ning kinnitas, et eriti vähe on vallas lapsi. Probleemi lahendamiseks suunas A.Kapp kohalolijaid selles küsimuses rohkem „tööle“. Koosolekul osalejatest suurem osa olid vanurid ja keskealised, kelle panus valla elanike arvu kasvu on juba ammu antud. Nii mõnigi tundis end solvatuna. Kas see tõesti on abivallavanema ainuke plaan panna vanad ja hilises keskeas olijad lapsi “tegema”? Igatahes jääme huviga ootama A.Kappi isiklikku eeskuju probleemi sellisel lahendamisel.
Lüganuse valla elanikkond ning selle aimatavad probleemid olid A.Kappil kindlasti teada antud töökohale kandideerimise ajal. Kuna A.Kapp osutus valituks mitme kandidaadi seast, siis võib eeldada, et tal oli välja pakkuda ka lahendusi nendele probleemidele. Käesolevaga palungi, et A.Kapp annaks avalikult – näiteks valla ajalehe vahendusel – ülevaate sellest, milliseid meetmeid ta plaanib kasutusele võtta, et vallas sündivus suureneks, siia tuleks rohkem noori peresid, suurte perede laste vanematel suureneks kindlustunne tuleviku suhtes ja kooli lõpetanud noored ei lahkuks vallast või vähemalt tuleksid siia tagasi.
Koosolekul esines ka haridus- ja kultuurinõunik Merike Rihti Kuuse, kes teatas, et hetkel toimuvad „vaatlused“ ja „uurimised“, muudatused hakkavad toimuma lähemal ajal. Palume, et haridus- ja kultuurinõunik annaks nüüd ka rahvale avalikult teada, millised on “vaatluste ja uurimiste” tulemused ning millised on need muudatused, mis lähemal ajal aset leidma hakkavad.
Paljud Soonurme koosolekule tulnud lootsid neid vastuseid kuulda koosolekul, kahjuks seda ei juhtunud. Samuti ei andnud koosoleku korraldajad võimalust vallaametnikele kirjalikult küsimusi esitada. Ja kui päris aus olla, siis kõik kohalolijad võivad tunnistada seda, et kohati kiskus asi üsna inetuks. Jah, selliseid koosolekuid on nähtud varemgi, nõukogude ajal, partorgi juhtimisel, koos seltsimees Taskuga (mäletate filmi “Viini postmark”?), kes seekord õiges kohas hõikas: “Diktaator! Diktaator!”. Uskumatu, et tänapäevalgi veel näeb selliseid koosolekuid, kus ühte inimest tahetakse iga hinna eest süüdlaseks teha ja avalikult rahvavaenlaseks kuulutada.

Grupp koosolekul osalenud “seltsimehi”

Aates 27. augustist 2013, oli Facebookis üleval lehekülg “Valimisliit Hooliv Vald”. Täna hommikul ma avastasin selle lehekülje koos sellise päisepildiga (pilt lisatud 12 september 2013):

Oma üllatuseks avastasin ma seal ka oma fotosid, mille kasutamiseks valimiskampaaniaga seotud lehel, ei ole ma kindlasti andnud.  Kirjutasin sinna foto juurde, et las selle kollaaži üleslaadija võtab minuga ühendust ning jagasin seda fotot koos kommentaariga ka Facebookis, et Hooliv Vald ei näikse autoriõigustest üldse hoolivat!
Kaks tundi hiljem avastan ma, et kogu see lehekülg on kustutatud. Loomulikult ei ole võtnud keegi vaevaks mulle vastata, lootes tõenäoliselt sellele, et koos lehe kustutamisega kaovad ka kõik jäljed. Minu puhul ongi eripära see, et ma alati arvestan sellise võimalusega, et inimesed ei tunnista oma viga ning üritavad jälgi varjata. Nagu näha, on olemas ekraanitõmmis ning terve albumi täis pilte nendest, kes ennast võõraste sulgedega ehtisid. Nüüd tahaks teada, mis on nende inimeste vabandus sellise käitumise puhul:

101 INNA KALAMÄE
102 ENNO MÄGAR
103 EVALD MÄNNIKSAAR
104 INDREK INNOS
105 ELGA SALUVEE
106 TOOMAS MARTIN
107 MARJA-LIISA VEISER
108 AIVAR KARON
109 HELENE ARBUS
110 ERKI LAINJÄRV
111 EVELIN MÄNNI
112 RAIT RAUDSOO
113 KRISTO ROSSMAN
114 HELMI SIBRITS
115 TANEL SIRU
116 REILI SOPPE
117 KOIDU TAUTS
118 ÜLO TUUR
119 KATRIN URBALA-VARUSK

Postituse link koos küsimusega on saadetud Lüganuse volikogu esinaisele pr Marja-Liisa Veiserile.

PS Nagu selgus, ei olnud lehekülg siiski mitte kustutatud vaid peidetud avalikkuse eest. Minu postituse peale ilmus see jälle välja, kuid päisepilt oli eemaldatud (albumis siiski alles). Siit tekib järjekordne küsimus – kas oma viga oleks tunnistatud ka siis, kui mul ei oleks neid ekraanitõmmiseid alles olnud? Arvestades sellist käitumist, et lehekülg koheselt ära peideti, kaldun arvama, et mitte. Igatahes jään ootama vastust.