9. mail – Euroopa päev

Euroopa päev – 9. mai on Euroopa Liidu sünnipäev. Sel kuupäeval 1950. aastal pidas Prantsusmaa tollane välisminister Robert Schuman ajakirjanikele tähelepanuväärse kõne, milles esitatud mõtted panid aluse praegusele Euroopa Liidule. Otsus hakata 9. maid tähistama Euroopa päevana võeti vastu Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal. 
Tänaseks on 9. maist saanud üks Euroopa sümbolitest. See on päev,  mis annab eurooplastele võimaluse erinevate ürituste kaudu rõhutada ühtsust ja väärtustada kõike seda, mida ühinenud Euroopa on kodanikele andnud.  ( Internet )

Täna hommikul heisati ka Maidla Kooli õuel lipupäeva puhul  Euroopa Liidu lipp.

Meie õppisime täna Euroopa riike tundma, värvisime ja meisterdasime 28 riigilippu. Iga laps pidi värvima loosi teel saadud kolme riigi lipud.  Koolipäeva lõpus mängisime EL mänge, et oma teadmisi suurendada.

Põnev päev pealinnas

2. klass käis ekskursioonil Tallinnas.

Meil oli klassiüritus PPP ehk Põnev Päev Pealinnas.

Meie toredasse päeva mahtusid rongisõit Tallinna ja tagasi,  nukuteatri etenduse “Nublu” vaatamine, kohtumine näitleja Tarmo Männardiga ( Marta Mariko onuga) , kes viis meid teatrimaja kõige põnevamatesse kohtadesse, jalutuskäik vanalinnas, tunnine linnatuur uhke kahekorruselise bussiga audiogiidi kuulates, väike poeskäik ja muidugi jäätisemokkadeks kehastumine 🙂

Suur aitäh vanematele, kes lastele toreda  päeva võimaldasid!

PILDID

Särasilmad Palmses

Palmse mõisas ootas meid ees programm “Mõisaelu 19. sajandil” mis tutvustas peeneid kombeid härrasrahva juures, tutvusime tubadega ja garderoobiga. Kirjutasime sulega postkaardile ning lõpetasime päeva lõbusa pallimänguga, kus ei puudunud ka ohvrid, kuid kommid kompenseerisid saadud vigastused.

PILDID

Soonurme külakoosolekul vastuseta jäänud küsimused.

Tere!

Edastan Teile Soonurme külakoosolekul osalenud inimeste kirja ning jään sellele vastust ootama.

16. aprillil 2014 a. kell 18.00 toimus Soonurme raamatukogus Kulja ja Soonurme küla koosolek. Koosoleku korraldajad Merike Ivask ja Ingrid Härm olid kohale kutsunud Lüganuse vallavanema, mõlemad abivallavanemad, vallavolikogu esimehe, haridus- ja kultuurinõuniku.
Abivallavanem Annika Kapp andis ülevaate sellest, kui vähe on Lüganuse vallas elanikkonda ning kinnitas, et eriti vähe on vallas lapsi. Probleemi lahendamiseks suunas A.Kapp kohalolijaid selles küsimuses rohkem „tööle“. Koosolekul osalejatest suurem osa olid vanurid ja keskealised, kelle panus valla elanike arvu kasvu on juba ammu antud. Nii mõnigi tundis end solvatuna. Kas see tõesti on abivallavanema ainuke plaan panna vanad ja hilises keskeas olijad lapsi “tegema”? Igatahes jääme huviga ootama A.Kappi isiklikku eeskuju probleemi sellisel lahendamisel.
Lüganuse valla elanikkond ning selle aimatavad probleemid olid A.Kappil kindlasti teada antud töökohale kandideerimise ajal. Kuna A.Kapp osutus valituks mitme kandidaadi seast, siis võib eeldada, et tal oli välja pakkuda ka lahendusi nendele probleemidele. Käesolevaga palungi, et A.Kapp annaks avalikult – näiteks valla ajalehe vahendusel – ülevaate sellest, milliseid meetmeid ta plaanib kasutusele võtta, et vallas sündivus suureneks, siia tuleks rohkem noori peresid, suurte perede laste vanematel suureneks kindlustunne tuleviku suhtes ja kooli lõpetanud noored ei lahkuks vallast või vähemalt tuleksid siia tagasi.
Koosolekul esines ka haridus- ja kultuurinõunik Merike Rihti Kuuse, kes teatas, et hetkel toimuvad „vaatlused“ ja „uurimised“, muudatused hakkavad toimuma lähemal ajal. Palume, et haridus- ja kultuurinõunik annaks nüüd ka rahvale avalikult teada, millised on “vaatluste ja uurimiste” tulemused ning millised on need muudatused, mis lähemal ajal aset leidma hakkavad.
Paljud Soonurme koosolekule tulnud lootsid neid vastuseid kuulda koosolekul, kahjuks seda ei juhtunud. Samuti ei andnud koosoleku korraldajad võimalust vallaametnikele kirjalikult küsimusi esitada. Ja kui päris aus olla, siis kõik kohalolijad võivad tunnistada seda, et kohati kiskus asi üsna inetuks. Jah, selliseid koosolekuid on nähtud varemgi, nõukogude ajal, partorgi juhtimisel, koos seltsimees Taskuga (mäletate filmi “Viini postmark”?), kes seekord õiges kohas hõikas: “Diktaator! Diktaator!”. Uskumatu, et tänapäevalgi veel näeb selliseid koosolekuid, kus ühte inimest tahetakse iga hinna eest süüdlaseks teha ja avalikult rahvavaenlaseks kuulutada.

Grupp koosolekul osalenud “seltsimehi”

Hooliv vald – kustutame vead ära!

Aates 27. augustist 2013, oli Facebookis üleval lehekülg “Valimisliit Hooliv Vald”. Täna hommikul ma avastasin selle lehekülje koos sellise päisepildiga (pilt lisatud 12 september 2013):

Oma üllatuseks avastasin ma seal ka oma fotosid, mille kasutamiseks valimiskampaaniaga seotud lehel, ei ole ma kindlasti andnud.  Kirjutasin sinna foto juurde, et las selle kollaaži üleslaadija võtab minuga ühendust ning jagasin seda fotot koos kommentaariga ka Facebookis, et Hooliv Vald ei näikse autoriõigustest üldse hoolivat!
Kaks tundi hiljem avastan ma, et kogu see lehekülg on kustutatud. Loomulikult ei ole võtnud keegi vaevaks mulle vastata, lootes tõenäoliselt sellele, et koos lehe kustutamisega kaovad ka kõik jäljed. Minu puhul ongi eripära see, et ma alati arvestan sellise võimalusega, et inimesed ei tunnista oma viga ning üritavad jälgi varjata. Nagu näha, on olemas ekraanitõmmis ning terve albumi täis pilte nendest, kes ennast võõraste sulgedega ehtisid. Nüüd tahaks teada, mis on nende inimeste vabandus sellise käitumise puhul:

101 INNA KALAMÄE
102 ENNO MÄGAR
103 EVALD MÄNNIKSAAR
104 INDREK INNOS
105 ELGA SALUVEE
106 TOOMAS MARTIN
107 MARJA-LIISA VEISER
108 AIVAR KARON
109 HELENE ARBUS
110 ERKI LAINJÄRV
111 EVELIN MÄNNI
112 RAIT RAUDSOO
113 KRISTO ROSSMAN
114 HELMI SIBRITS
115 TANEL SIRU
116 REILI SOPPE
117 KOIDU TAUTS
118 ÜLO TUUR
119 KATRIN URBALA-VARUSK

Postituse link koos küsimusega on saadetud Lüganuse volikogu esinaisele pr Marja-Liisa Veiserile.

PS Nagu selgus, ei olnud lehekülg siiski mitte kustutatud vaid peidetud avalikkuse eest. Minu postituse peale ilmus see jälle välja, kuid päisepilt oli eemaldatud (albumis siiski alles). Siit tekib järjekordne küsimus – kas oma viga oleks tunnistatud ka siis, kui mul ei oleks neid ekraanitõmmiseid alles olnud? Arvestades sellist käitumist, et lehekülg koheselt ära peideti, kaldun arvama, et mitte. Igatahes jään ootama vastust.

Lüganuse valla ametlik seisukoht: seisukoht puudub.

5. märtsil toimusid koolis mõttetalgud “Kuhu lähed Maidla Kool”, millest võttis ka osa äsja ametisse pühitsetud haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Merike Rihti Kuuse. Päikesetäheke, nagu Merike Rihti Kuuse oma blogle nimeks on pannud, sattus võõrasse seltskonda ja võõraste inimeste vahele, kuid tundis seal ennast väga vabalt, mainides et talguid võib pidada, aga nagunii paari aasta pärast pannakse kool kinni, sest see kompleks läheb müüki.
Muidugi ei jäänud see mõttevälgatus vestluspartneritel märkamata, sest kui valda tuleb inimene, kes pole veel isegi veel oma täiskuupalka välja teeninud ning omab sellist informatsiooni, siis seda ta ise välja mõelda ei saanud vaid pidi seda kuulma sellistelt inimestelt, kes on vallaeluga rohkem kursis. Kui lisada sinna otsa veel Lüganuse Keskkooli arengukava, mis näeb ette õpilaste arvu kasvu Maidla Kooli arvelt, siis tekib küsimus, et mida varjatakse?
Mul ei ole kombeks külajutte tõe pähe võtta ning otsustasin vallalt kohe küsida, sest tulevikukindlus on mulle kõige olulisem, arvestades veel asjaolu, et varsti läheb mul ka neljas laps kooli ning äkki siis peaks juba arvestama koolivahetusega? Saatsin valda kirja:

Allan Aron
Lüganuse vallavanem

KÜSIMUS

Olen Maidla Kooli lapsevanem, selles koolis käib mul 3 last ning neljas on peagi minemas ja küsimus puudutab just seda õppeasutust.
Lüganuse vallas on hetkel kaks põhikooli, teineteisest 4 km kaugusel ning mõlemad kurdavad õpilaste vähesuse üle. On selge, et ükski hea peremees ei pea kahte kuluobjekti korraga, kui on võimalik valida ühe ja korraliku näol. Olen kuulnud, et vallavalitsus on seda mõtet ka kaalunud, et jätta alles ainult Lüganuse kool, millest on mitmeid kirjalikke ja suuliseid tõendeid. Võimalik, et vald on arutanud ka mitmeid erinevaid võimalusi ja sellepärast ei avalikusta ma, mida ma hetkel tean, sest tahan et vald räägiks otse ning ei oleks võimalust mingisuguste väidete ümber keerutada.
Teie vastuse avalikustan ma veebilehel klassileht.ee, et sellest saaksid kõik huvitatud osapooled korraga teada.

[allkirjastatud digitaalselt]

Uljam Teuli lapsevanem

Vastuse ootamine võttis aega ning vahepeal jõudsin ma juba kurjalt pahandada, et ma olen 21 päeva oodanud (kuigi kolmas esmaspäev ei tähendanud automaatselt kolme nädalat). Vastuse ,mida ma pidin ootama 19 päeva, oleksin suutnud genereerida igast asendist vähem kui kahe minutiga, kuid see olen ju mina ning oleks kohatu igaühele nii kõrgeid nõudmisi esitada.
Vastus küsimusele

Austatud härra Teuli

Täname, et pöördusite ja huvitute Lüganuse valla hariduse tulevikust. Märgite oma kirjas, et olete kuulnud, et vallavalitsus on kaalunud mõtet jätta alles ainult Lüganuse kool. Vallavalitsuses ei ole olnud ühtegi selleteemalist ametliku arutelu. Hetkel tegeleme haridusasutuste sise- ja välishindamistega, dokumentatsiooni seadustega vastavusse viimisega ja eelarvepõhiste analüüsidega. Hariduse võimaliku ümberkorraldamise teema on eelkõige seotud Lüganuse Keskkooli arengukava ja valla arengukava koostamisega ning tegevussuunad selguvad menetluste käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Allar Aron
vallavanem
Kõigepealt tahaksin ma valda tänada selle eest, et vald on meelitatud minu tähelepanu üle hariduselu tuleviku suhtes. Mul oligi sellist kirja vaja, kuhu saaks suunata kõik need inimesed, kes arvavad, et ma topin oma nina võõrastesse asjadesse. Vallale ma pettumust ei valmista ning luban, et tunnen ka edaspidi huvi.
Kirjas mainitakse, et ühtegi ametlikku arutelu pole toimunud, kuid sellega ei lükata ümber neid mitteametlike arutelusid ning ühtegi võimalikku stsenaariumi ei ole välja toodud.  Selle kirja põhjal võib järeldada ainult seda mida ma juba teadsin – üritatakse kõigile meeldida ning resoluutseid otsuseid ei julge keegi teha. Hetkel on siis Lüganuse vald kursil millel puuduvad viidad ning arvestades seda, kui palju raha põletatakse, on hoog päris suur. Loodetavasti ei vii tee panga poole, kus on kukkumine päris järsk. Muidugi näeb juht lähenevat kuristikku kõigepealt ning jõuab katapulteeruda ja tõenäolisteks ohvriteks saavad olema reisijad kui nendeni informatsioon õigeaegselt ei jõua. Eks siis tuleb käia kogu aeg kokpiti ukse taga koputamas ja küsimas, et kas kuristik paistab juba. Klassileht on siin teile abiks!