Tere!
Edastan Teile Soonurme külakoosolekul osalenud inimeste kirja ning jään sellele vastust ootama.
16. aprillil 2014 a. kell 18.00 toimus Soonurme raamatukogus Kulja ja Soonurme küla koosolek. Koosoleku korraldajad Merike Ivask ja Ingrid Härm olid kohale kutsunud Lüganuse vallavanema, mõlemad abivallavanemad, vallavolikogu esimehe, haridus- ja kultuurinõuniku.
Abivallavanem Annika Kapp andis ülevaate sellest, kui vähe on Lüganuse vallas elanikkonda ning kinnitas, et eriti vähe on vallas lapsi. Probleemi lahendamiseks suunas A.Kapp kohalolijaid selles küsimuses rohkem „tööle“. Koosolekul osalejatest suurem osa olid vanurid ja keskealised, kelle panus valla elanike arvu kasvu on juba ammu antud. Nii mõnigi tundis end solvatuna. Kas see tõesti on abivallavanema ainuke plaan panna vanad ja hilises keskeas olijad lapsi “tegema”? Igatahes jääme huviga ootama A.Kappi isiklikku eeskuju probleemi sellisel lahendamisel.
Lüganuse valla elanikkond ning selle aimatavad probleemid olid A.Kappil kindlasti teada antud töökohale kandideerimise ajal. Kuna A.Kapp osutus valituks mitme kandidaadi seast, siis võib eeldada, et tal oli välja pakkuda ka lahendusi nendele probleemidele. Käesolevaga palungi, et A.Kapp annaks avalikult – näiteks valla ajalehe vahendusel – ülevaate sellest, milliseid meetmeid ta plaanib kasutusele võtta, et vallas sündivus suureneks, siia tuleks rohkem noori peresid, suurte perede laste vanematel suureneks kindlustunne tuleviku suhtes ja kooli lõpetanud noored ei lahkuks vallast või vähemalt tuleksid siia tagasi.
Koosolekul esines ka haridus- ja kultuurinõunik Merike Rihti Kuuse, kes teatas, et hetkel toimuvad „vaatlused“ ja „uurimised“, muudatused hakkavad toimuma lähemal ajal. Palume, et haridus- ja kultuurinõunik annaks nüüd ka rahvale avalikult teada, millised on “vaatluste ja uurimiste” tulemused ning millised on need muudatused, mis lähemal ajal aset leidma hakkavad.
Paljud Soonurme koosolekule tulnud lootsid neid vastuseid kuulda koosolekul, kahjuks seda ei juhtunud. Samuti ei andnud koosoleku korraldajad võimalust vallaametnikele kirjalikult küsimusi esitada. Ja kui päris aus olla, siis kõik kohalolijad võivad tunnistada seda, et kohati kiskus asi üsna inetuks. Jah, selliseid koosolekuid on nähtud varemgi, nõukogude ajal, partorgi juhtimisel, koos seltsimees Taskuga (mäletate filmi “Viini postmark”?), kes seekord õiges kohas hõikas: “Diktaator! Diktaator!”. Uskumatu, et tänapäevalgi veel näeb selliseid koosolekuid, kus ühte inimest tahetakse iga hinna eest süüdlaseks teha ja avalikult rahvavaenlaseks kuulutada.
Grupp koosolekul osalenud “seltsimehi”
Tiina Heinla kommentaar:
Tore, et Soonurmes elu käib. Samas olen mina ka haridusnõuniku suust seda lastetegemise juttu kuulnud – päris tore oleks teada saada, kas pr haridusnõunikul on ka muid plaane või kavasid või asi piirdubki ainult soovitusega lapsi teha. Ei ole ju üldse paha mõte, et ta oma mõtteid avalikult tutvustaks.
Annika Kapp vastas:
Austatud Uljam Teuli
Kuna Teie ise Soonurme ja Kulja küla koosolekul ei viibinud, annan lühidalt ülevaate koosoleku korraldusest.
Koosolekule olid palutud valla esindajad, et kahe küla elanikel oleks vabas õhkkonnas võimalik valla uute juhtidega tutvuda. Just selliselt, vabas õhkkonnas, koosolek ka toimus. Kõikidel kohalviibinutel oli võimalus esitada küsimusi ning kõikidele esitatud küsimustele ka vastati. Kõigil oli võimalus isiklikult pöörduda kõigi kutsutud külaliste poole nii küsimuste kui pretensioonidega. Kui kellelgi jäi mõnele küsimusele vastus saamata, siis tõenäoliselt seda küsimust ei esitatud. Kõiki vastuseta küsimusi on olnud ja on ka edaspidi võimalik esitada vallavalitsuse konkreetsetele ametnikele-töötajatele vallamajas.
Ma arvan, et valla vähenev rahvaarv ei ole kellelegi saladus. Loomulikult mõjutab see olulisel määral kogu valla elu. Sealhulgas koolide tuleviku. Tööd teha selles suunas, et meil oleks rohkem noori ja lastega peresid, saab mitmel väga erineval moel. Näiteks veendes oma lapsi ja lapselapsi koduvalda naasma, soovitades ühist elu alustavatele tuttavatele oma kodukohaks valida Lüganuse vald, selgitades ja tutvustades piirkonna soodsaid tingimusi ettevõtluse arendamiseks jne. Millisel moel konkreetselt keegi valla elanike arvu suurendamisse oma panuse saab anda, jäägu iga inimese enda valida. Selge on see, et ainult inimesed ise saavad oma kodukanti edendada, kusagilt mujalt käsukorras seda teha ei saa. Mina isiklikult kindlasti moel või teisel seda teha püüan ka peale ametist lahkumist. Sest Lüganuse vald on väga hea arengupotensiaaliga omavalitsus nii logistilises mõttes kui elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimalusi silmas pidades. Suurt pilti vaadates tasub seda piirkonda siin silmis pidada.
Soovin Teile edu ning Lüganuse vallale kiiret arengut.
Lugupidamisega
Annika Kapp
Tegelikult võiks ikka rohkem oma uuele tööle pühenduda. Hea seegi, et selles töökohas ei õnnestunud niipalju kahju teha, kui eelmises – alguses reklaamime välja, et meil on kõvasti kulda ja hõbedat ja jääme siis lootma, et SMS sõnum päästab päeva.
08.07.2013
Võõrvõimu eest Rootsi viidud kirikuvara jõudis tagasi Rooslepa kabelisse
23.07.2013
Rooslepa kabelist varastati väärtuslik kirikuvara
Rootslased on kindlasti siiani tigedad…
Kuigi ma olen aru saanud, et osade arvates jõuab kogu informatsioon mis on avaldatud Põhjarannikus või Valla Sõnumites, koheselt ka kõikide inimesteni, teen mina ikka veel avastusi, mis on avaldatud pool aastat või aasta tagasi. Kes ei ole kursis, siis Annika Kapp saatis Põhjarannikule ka oma hüvastijätukirja:
Poliittorm veeklaasis
Omades 13aastast kogemust omavalitsuses ametniku, volikogu liikme ja vallavanemana ning olles läbi teinud ka omavalitsuste ühinemisprotseduuri, sattusin 20. detsembril Lüganusele tulles täiesti uudsesse olukorda. Palju ühinemisega seotud tegevusi ja otsuseid oli selleks ajaks veel tegemata. Uue vallavalitsuse jaanuarist tööd alustama pidanud struktuur oli kinnitamata, palgaastmestik paika panemata. Eelarve kokkukirjutamist polnud alustatud, kuigi see pidanuks olema volikogule detsembris esimeseks lugemiseks esitatud. Seadus paneb paika tähtajad, mis päris arvestatavas osas olid juba enne meie tööle asumist ületatud. Seis oli vallavalitsuse jaoks väga keeruline.
Sisuliselt tegime poole märtsini tööd, mis oleks pidanud olema valmis eelmise aasta novembri lõpuks. Olime sunnitud palju asju tegema kiirustades, sest aeg trampis nelja jalaga seljas. Ei välista, et normaalse töötempo ja pikema mõtlemisajaga oleksid tulemused paremad.
Aeg on raha. Selgus, et meil pole kumbagi
Märtsi lõpuks saime me õigeks ajaks tegemata asjadega enam-vähem ühele poole ja võisime süveneda sisulisse töösse. Esimene tõsisem tagasilöök tuli koos eelarve kinnitamisega. Jõevalla fraktsioon heitis meile ette, et eelarve ei vastanud eelarvestrateegiale ja ühinemislepingule. Vallavalitsust süüdistati stagneerumises, ametnikkonna heaolu eest seismises ja veel mõnes patus. Sellel teemal ma pikemalt peatuda ei taha. Tuletan lihtsalt meelde, et eelarve koostamise käigus selgus tulude oluliselt väiksem laekumine. Riigieelarve eraldis oli strateegiasse planeeritust umbes 176 000 eurot väiksem, lisaks oli sinna sisse kirjutatud 363 000eurone laekumine Aa hooldekodu müügist, mille saamine pole sugugi kindel. Sellise tulude vähenemisega ei saagi eelarve strateegiale vastata. Samuti ei arvestanud strateegia eelmisest aastast üle tulnud kohustustega.
Kes eelarvestrateegia koostas? Kindlasti mitte 20. detsembrist ametisse asunud valitsus. Eelarve koostamist oleks võinud endised omavalitsusjuhid, kellest osa umbusaldusele alla kirjutas, alustada oktoobris. Seda ei tehtud.
Palju on tekkinud võimukriisis tegemist konkreetsete isikute või isikute gruppide omavaheliste igiammuste konfliktidega. Peaaegu nagu perekondade vaen Romeo ja Julia hästi tuntud loos.
See, et umbusaldusavaldus esitatakse, oli teada nädal enne istungit. Nagu ka see, et koalitsioon on lagunenud.
Kuidas koalitsioon lagunes?
Et Jõevalla fraktsioon koalitsiooni ja valitsusega aeg-ajalt vägikaigast vedas, on mõistetav. See on opositsiooni ülesanne. Seda, et opositsioon ei olnud päris rahul valitsuse koosseisuga, teadsime esimesest päevast alates. Ma ei oska kommenteerida selle vastuseisu tagamaid. Selleks, et neile soovimatutest isikutest valitsuses vabaneda, oli vaja juurde saada vähemalt kolm häält. Ja nende häälte saamine puudutab juba konkreetselt mind.
Nelja ametis oldud kuu jooksul ei tulnud minu juhitavate valdkondade kohta mitte ühtegi arupärimist. Mitte ükski umbusalduse poolt hääletanud volikogu liige ei esitanud ühtegi küsimust ega vastuväidet minu tegevuse või ideede osas. Kui mitte arvestada üht koalitsiooni koosolekut, kus ma soovisin tutvustada oma ettepanekuid hallatavate asutuste ümberkorraldamise osas ning kus kaks umbusaldusele alla kirjutanud volikogu liiget väga kõrgendatud toonil minu poole pöördusid, nõudes aru tekkinud külajuttude kohta, neid aga pole ma võimeline kommenteerima. Seni pole ma kordagi kogenud, et alusetud külajutud hakkaksid valla juhtimist mõjutama.
Märtsi lõpus jõudsime hakata tegelema sisulise töö ja konkreetsemate teemadega. Aprilli alguses palusin hallatavatelt asutustelt aruannet esimese kvartali tegevuste kohta ning ülevaadet töönädalast 30minutilise täpsusega. Eesmärk oli saada detailsem ülevaade valla pakutavate teenuste kvaliteedist ja töötajate tegelikest tööülesannetest. Küsisin ka, kuidas on plaanis pakutavaid teenuseid arendada. Paar päeva hiljem tuli minu juurde ühe asutuse töötaja (ühtlasi volikogu liige), kellega meil oli pikk vestlus tema pakutava teenuse sisust ning selle arendamise ja muutmise vajadusest. Kuulsin mitmeid väiteid, miks ei ole vaja midagi muuta, arendada ja rohkem valikuid pakkuda. Vist juba samal päeval hoiatas üks kolleeg, et nüüd on oodata umbusalduse avaldamist – nii olevat varemgi juhtunud. Ei läinud nädalatki, kui tuli info, et seesama isik soovib asuda minu ametikohale, mida talle on ka lubatud, ja umbusaldusavaldusele on alla kirjutatud.
Teise koalitsiooni kuulunud umbusaldajaga tekkisid meil arusaamatused veebruaris, kui volikogu poolt kinnitamist ootas sotsiaaltoetuste maksmise kord. Eelnõu töötasid läbi vallavalitsus, sotsiaalkomisjon, koalitsioon, volikogu juhatus ning lõpuks volikogu. Igal koosolekul viidi sisse mingi muudatus. Kolmel etapil oli muudatuse tegemise juures ka konkreetne volikogu liige. Kahjuks igal järgmisel korral oli ta unustanud, et mingi muudatus sai tehtud, ning lõpuks süüdistati mind selles, et ma iga muudatusega kaasa lähen.
Kolmanda koalitsioonist eemaldunud umbusaldaja motiive ma kommenteerida ei oska, aga nagu oli lugeda 13. mai Põhjarannikust, võis selle põhjuseks olla Järve Biopuhastuse nõukogu liikme kohast ilma jäämine.
Antagu mulle andeks, aga kas see situatsioon ei ole jabur? Kas pole kummaline, et rahvast esindama valitud volikogu liikmed, kes peaksid muretsema valla arengu ja heaolu eest, muretsevad peaasjalikult külaklatši pärast ja kannavad isikliku vaenu valla juhtimise tasemele? Kas pole kummaline, et volikogu liikmeks olev valla töötaja kasutab oma positsiooni ära selleks, et oma töökohal ennast mugavamalt tunda, ja kui keegi peaks seda mugavuslohku natuke loksutama, siis on ta valmis loobuma kõikidest kokkulepetest, et sellest loksutajast lahti saada?
Allikas: Põhjarannik