Rubriik: Uljam

Lüganuse valla dokumendiregistris on registreeritud 17.oktoobril 2014 dokument 17-1.1/61 “Töölepingu muutmine”, mille sisu ei ole lihtsurelikele nähtav, kuid väidetavalt tõstab see Püssi Kultuurimaja juhataja palka, sest tehtud töö on ju märkimisväärne. Mina küll ei investeeriks inimesse, kelle saavutused piirduvad Facebookis iseenda postituste jagamisega, kuid eks mul ongi veidi kõrgemad nõudmised.
Antud postitus aga ei ole seotud üldse sellega, et kellegi palka tõsteti vaid pigem üleskutsega tõsta ka teiste nende inimeste palka, kelle saavutused ei paista majaseinte vahelt välja. Esimesena tulevad meelde kohe raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus“, mis toimusid 10 päeva jooksul üle Eesti. Lüganuse vallas on 5 raamatukogu kes saavad eelarvest raha:

Püssi raamatukogu 12850 €
Lüganuse raamatukogu 9325 €
Varja raamatukogu 5810 €
Maidla raamatukogu 11090 €
Soonurme raamatkogu 10710 €
*Summa kokku 2014. aastal:  49785 €

Aasta-aastalt räägime me, kuidas lapsed ei loe enam raamatuid ning sellega seoses väheneb ka nende väljendamisoskus, sest kui informatsioon ei ole kiiresti hoomatav, siis ei hakka sellesse keegi süvenemagi. Sügis ongi just selline aastaaeg, kus saab inimesed toaseinte vahele ning parim aeg tähelepanu juhtida võimalusele, haarata kätte raamat. Lüganuse valla viis raamatukogu suudavad kamba peale ca 50 000 € aastaeelarvega välja tulla ainult ühe sündmusega – pargijooksuga lastele.  Kuna antud sündmus ei ole ka kusagil välja reklaamitud, siis tõenäoliselt läksid sellena kirja suvalised lapsed kes millalgi kusagil läbi pargi jooksid.

Minu üleskutse ongi tõsta mitte ainult kõige saamatumate inimeste palka, vaid rõhuda üleüldisele palgatõusule kõikide sektorites, kes on suutnud oma tööd teha nii, et sellest mingisugust jälge maha ei jää. Tavaliselt tasustab sellist tööd küll ainult luure, kuid vabalt võib samasugused lepingutingimused sätestada ka omavalitsus. Lüganuse valla raamatukogude töö vastab sellistele tingimustele suurepäraselt!

Poolteist aastat tagasi käis Kiviõli Kunstide Kool Maidla lasteaialastele andmas kontserti, kus tutvustati erinevaid muusikainstrumente. Täna tutvustati ammuseid aegu tervele Maidla Koolile. Üles astusid Kaarin Aamer ja Jaanus Põlder.

Orsi tegi oma Maidlas veedetud aastast kokkuvõtte:

See imeline EVS aeg – 9 kuud, hakkabki lõpusirgele jõudma.  Orsi ärasaatmispidu saab toimuma 30.mail, kõik mõtted ja ettepanekud teretulnud!

Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed – Planton

Minuni jõudis Lüganuse valla aprillikuu häälekandja “Valla Sõnumid” ning minu kahtlused Lüganuse vallavalitsuse osas leidsid kinnitust – see  koosseis ei tegutse mitte valla huvides, vaid käputäie inimeste eesmärke silmas pidades, kes seisavad võimule ligemal.  Hea näide sellest on Ingrid Härm, kelle väärtushinnangutest (või õigemini nende puudumisest) sai avaldatud petitsioon. Kuna komisjonis olid inimesed, kellel on Ingrid Härmiga ühine minevik, mida ei saa varjata, siis otsustati asi teistmoodi lahendada ning leida oma sõbrannale uus töökoht. Muidugi see ei häiri kedagi, et inimene ei oska isegi mitte Facebooki lehte teha, vaid teeb uue kasutajakonto, kuid vallavalitsuse liige Virje Härm on samasuguste oskustega. Soovitan endale need oskused sisse osta, sest sellised kasutajakontod rikuvad Facbeooki kasutamistingimusi. See selleks…

Muidugi on tõsiseks probleemiks üldse inimeste huvi. Kui võtta ette rahvaküsitlus, mis uuris inimeste arvamust valdade liitumise kohta, siis see näitab ikka äärmist ükskõiksust

kui kogu rahva saatust otsustab sisuliselt ainult kümnendik inimestest, siis tunnevad nad, et  on valitsemisest täiesti kõrvale jäetud ning ei soovigi sellest osa võtta. Muidugi kohalikel valimistel oli osalusprotsent kõrgem (63%), kuid tegemist on regulaarse sündmusega, millega ollakse juba harjunud, kuid valitsemise juures on vaja otsuseid teha palju tihedamalt, kui kord nelja aasta tagant ning siinjuures on ka inimestel oluline osa kaasa rääkida.

Tegelikult on mul sama tunne Kiviõli linna osas, sest mind ei seo linnaga midagi muud, kui käin kord aastas laste kommipakil järel ning viimane aasta jätsin isegi selle käigu ära ning ostsin paki lapsele poest. Kui mul tekib selle linnaga mingi kohustuslik side (nagu mul on hetkel Maidla Kooliga), siis minu suhe muutub kindlasti.

Minu sekkumise ainukeseks põhjuseks ongi tegelikult  Maidla Kool. Klassileht kajastas siiani ainult kooli tegemisi, kuid selle lehe kontseptsiooni sai muudetud ning nüüd kajastame kõiki sündmuseid, mis mingil moel puudutavad Maidla Kooli või mõisahoonet. Üritan kõikidest asjadest inimese keeles rääkida ning annan võimaluse ka teistel sõna võtta, äkki see tõstab inimeste usku sellesse, et ka nemad võivad vallas asju muuta ning vallavalitsus ei juhi mitte neid,  vaid nemad vallavalitsust. Klassilehest sai Maidla eest seisja!

MAIDLAST MAAILMA!

Mulle meeldib, kui inimesed tahavad asju paremaks muuta. Selleks on väga lihtne moodus: tuleb endalt küsida – MIKS on see nii ja KUIDAS saaks asju muuta? Kui sa leiad nendele küsimustele vastuse ja hakkad olukorda muutma selliseks nagu sinu arvates peaks olema, siis muutuvadki asjad paremaks. Kahjuks ei ole see lihtne arusaamine väga paljudele inimestele kohale jõudnud ning jätkavad vingumist halva olukorra pärast või siis lahkuvad riigist, öeldes: “Eestis ei ole võimalik elada!” Tegelikult on asi nende inimeste saamatuses, sest selle asemel, et midagi paremaks muuta, minnakse lihtsama vastupanu teed ning nauditakse head elu seal, kus keegi on nende eest juba asjad korda teinud.

Juba teist korda pean ma väga lühikese aja jooksul Maidla Kooli kaitseks sõna võtma, sest ma ei saa lubada, et ühe inimese põhjendamata seisukohad saaksid avalikkuse ees kinnistunud nagu oleks koolis kõik väga halvasti.

24. märtsil saatsin ma Merike Ivaskile kirja, kelle Facebooki sein kritiseeris emotsionaalselt Maidla Kooli juhti ilma ühegi selgituseta:

Tere!

Arvestades asjaolu, et Te olete saatnud mulle FB sõbrakutse, siis arvatavasti ei vaja minu isik tutvustamist.
Minuni jõudis link Teie FB ajajoonlt ning pööran tähelepanu asjaolule, et seal on väga palju häirivaid märkusi Maidla Kooli direktori Meelike Abroi aadressil. Arvamuse avaldamise ja vingumise vahe on see, et peavad olema faktid ja võimalikud lahendused kui olukord ei meeldi. Soovitan need postitused muuta avalikust kinniseks muuta või siis koostada korralikud sissekanded, mida oleks hea lugeda ning millele oleks mõtet ka vastukaja oodata.
Kui Te ei võta minu ettepanekut tõsiselt, siis pean Maidla Kooli kaitseks avaldama õienduse Klassilehel ning soovitan kooli direktoril pöörduda kohtusse õigluse jaluleseadmiseks, kuna Teil puudub igasugune õigustus inimest lihtsalt laimata.

Sain samal päeval vastuse:

Tere,härra Teuli! Tänan tähelepanu eest aga,kuna vald pole siiani suutnud minu probleeme kooliga lahendada,siis ei leidnud ma muud võimalust,kui pöörduda sotsiaalmeedia poole.Minu faktidest on vald teadlik ja kui soovite võite sealt küsida-iseasi,kas neid on õigus väljastada.Kedagi ma niisama laimama ei hakka ja teile ma kindlasti ka põhjendama ei pea.Kui klassileht on õige koht sellisteks asjadeks,siis palun-minul pole karta midagi.

Kui inimene hakkab esimesel septembril pihta sellega, kui ebameeldiv oli tal saalis istuda siis,  kui üks õpilastest 1. septembril aktusel minestas. Või kui inimene üritab salaja vestlust salvestada ning sellele tähelepanu juhtimine kui ebaseadusliku jälitustegevuse läbiviimine, rikub ära tema sõbrapäeva? Seada kahtluse alla koolijuhi pädevus oma ametikohale, kui viimane ei vabandanud proua ees, sest julges avaldada oma arvamust, mis talle ei meeldinud?
Ma ei ole ennast kõikide peensustega kurssi viinud, sest tean, et nende väljaütlemiste taga ei ole probleem mitte koolil, vaid Merike Ivaskil ning nendele nö tõstatatud probleemidele võiks reageerida ainult siis, kui oleks esitatud ka küsimused MIKS ja KUIDAS. Antud juhul on tegemist ainult ühe inimese kibestumisega maailma ees.

Uljam Teuli