Haridustee algus Kiviõlis

Pärimusmuusika kontsert Maidla Koolis viis mind tutvuma Kiviõli Kunstide Kooli tegemistega ning avastasin sealt peale muusika ka mudellennukite ehitamise. Käisime uurisime asja ning otsustasime kooliga liituda.
Kolm tööpäeva hiljem sain arve. Arvete maksmisega olen ma pedantne – tähtajad on olulised ning arved on koheselt maksmiseks.
Arve ise tundus olevat täiesti arusaadav ning isegi viitenumber oli olemas. Registrikood on loomulikult Kiviõli Linnavalitsuse oma ning tehingupartner olen mina, seega tegemist on kliendinumbriga. Paljud ettevõtted määravad igale kliendile tema numbri, mida on palju lihtsam otsingusüsteemides kasutada kui keerulisi isikunimesid. Lisasin selle selgitusse ning saatsin raha teele.
Järgmine hommik pool kümme leidsin oma postkastist kirja, mille oli saatnud Kiviõli Linnavalitsuse raamatupidaja Küllike Pleskovski:
Tere Arve ülekandmisel palun selgitusse kirjutada ARVE NUMBER,mis muutub iga kuu .Mitte tehingupartneri nr,seda ma tean isegi,sest see on Kiviõli Linnavalitsuse nr
Selline vastus tegi kurjaks. Ma muidugi ei ootagi seda, et tänatakse kiiresti tasutud makse eest või suudetakse kirja kirjutada ühesuuruste tähtedega. Uhkeldada oma teadmistega, et ta teab isegi, mida ta arvele kirjutas on tõepoolest saavutus inimesele kes teeb seda tööd igapäevaselt. Minu käest sai raamatupidaja Küllike Pleskovski 7 minutit hiljem vastuse:
Tere! Sel juhul on tehingupartneri number arve peal täiesti liigne, sest iseennast nummerdada ja siis kliendile oma number teatavaks teha, ei anna tehingupartnerile küll mingisugust teavet juurde. Eks ma võtan selle teatavaks, kuid arvete koostamisel võiks lähtuda headest tavadest, mitte oma teadmistest.
Siinkohal oleks võinud minu poolest asi sinnapaika jääda, kuid Kiviõli Linnavalitsus on kõvemast puust ning nende sõna peab peale jääma. Oma postkastist leidsin järgmise kirja järgmisel päeval:
Tere! Arvetel olevad rekvisiidid on kajastatud vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirjale ning Kiviõli Linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja peatükk II Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine p. 2 Algdokument ja sellele esitatavad nõuded alusel. Lugupidamisega Eha Kallavus Kiviõli Linnavalitsuse pearaamatupidaja asetäitja
Tundus, et raamatupidajad olid koosviibimise teinud ning otsustanud mind seadustega paika panna. Nüüd oli selge, et Lüganuse Vallavalitsus ei ole enam ainukene omavalitsusüksus, kes saab minu tähelepanu osaliseks. Sellised asjad nagu seadustele viitamised, ei tee kellestki tegijat ning nüüd soovin ma teada saada, miks on eraisikutele edastatud arved koostatud just selliselt nagu nad meieni jõuavad. Minu vastus oli otsekohene:
Tere! Tundub, et minu vastus läks kurtidele kõrvadele. Kui hommikul kell 10 nähvab keegi raamatupidaja Küllike Pleskovski, et ta teab isegi mis on Kiviõli Linnavalitsuse number, siis minu vastus on sellele delikaatne, et sellised vead jääksid olemata, kui mulle ei saadeta andmeid, mida mul pole vaja. Eks ma järgmisel korral olen siis otsekohesem, et Kiviõli Linnavalitsus ei peaks saatma mulle kirju ning üritama telefoni teel tabada, et selgeks teha, kui rumal ma olen. Luban, et harin ennast selles vallas edaspidi oluliselt ning leian kindlasti ka hulgaliselt vigu, mida Kiviõli Linnavalitsusele ette heita. Mõtlesin, ennast siis kirjas mainitud dokumentidega kurssi viia, kuid kahjuks ei õnnestunud mul Teie poolt viidatud "Riigi raamatupidamise üldeeskirjast" leida reeglit, mis käsitleks arvetel olevaid rekvisiite. Kas äkki leiate aega ja viitate seaduse paragrahvile? "Raamatupidamise seaduses" on küll § 7 mis käsitleb algdokumenti kui majandustehingu toimumist kinnitavat tõendit, kuid see on kindlasti vale punkt, sest seadus on hoopis teine. Samuti ei suutnud dokumendiregistrist leida eeskirja "Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjeldamine". Kas võib olla asjaoluga, et kuna tegemist on sise-eeskirjaga, siis ei ole see üldse laiemale ringkonnale nähtav? Kuidas ma saan siis üldse kontrollida fakte, kas Teie väited vastavad tõele? PS. Kiri on edastatud ka linnapea Dmitri Dmitrijev-le, et talle ei tuleks minu vaenulik hoiak üllatusena.
Nii algas siis minu esimene nädal Kiviõlis, kui üks minu lastest alustas seal haridusteed. Tõenäoliselt pole siin kellegi jaoks midagi üllatavalt, kes mind natukenegi tunneb, kuid et see algas sellisest tühisest veast, on isegi minu jaoks üllatav. Igatahes soovin ma, et keegi teine enam selliseid ebameeldivas toonis kirjutatud kirju enam ei saaks ning teen ettepaneku arvete sisu ja vormi muutmiseks.
Raamatukogupäevad

Lüganuse valla dokumendiregistris on registreeritud 17.oktoobril 2014 dokument 17-1.1/61 “Töölepingu muutmine”, mille sisu ei ole lihtsurelikele nähtav, kuid väidetavalt tõstab see Püssi Kultuurimaja juhataja palka, sest tehtud töö on ju märkimisväärne. Mina küll ei investeeriks inimesse, kelle saavutused piirduvad Facebookis iseenda postituste jagamisega, kuid eks mul ongi veidi kõrgemad nõudmised.
Antud postitus aga ei ole seotud üldse sellega, et kellegi palka tõsteti vaid pigem üleskutsega tõsta ka teiste nende inimeste palka, kelle saavutused ei paista majaseinte vahelt välja. Esimesena tulevad meelde kohe raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus“, mis toimusid 10 päeva jooksul üle Eesti. Lüganuse vallas on 5 raamatukogu kes saavad eelarvest raha:
Püssi raamatukogu 12850 €
Lüganuse raamatukogu 9325 €
Varja raamatukogu 5810 €
Maidla raamatukogu 11090 €
Soonurme raamatkogu 10710 €
*Summa kokku 2014. aastal: 49785 €
Aasta-aastalt räägime me, kuidas lapsed ei loe enam raamatuid ning sellega seoses väheneb ka nende väljendamisoskus, sest kui informatsioon ei ole kiiresti hoomatav, siis ei hakka sellesse keegi süvenemagi. Sügis ongi just selline aastaaeg, kus saab inimesed toaseinte vahele ning parim aeg tähelepanu juhtida võimalusele, haarata kätte raamat. Lüganuse valla viis raamatukogu suudavad kamba peale ca 50 000 € aastaeelarvega välja tulla ainult ühe sündmusega – pargijooksuga lastele. Kuna antud sündmus ei ole ka kusagil välja reklaamitud, siis tõenäoliselt läksid sellena kirja suvalised lapsed kes millalgi kusagil läbi pargi jooksid.
Minu üleskutse ongi tõsta mitte ainult kõige saamatumate inimeste palka, vaid rõhuda üleüldisele palgatõusule kõikide sektorites, kes on suutnud oma tööd teha nii, et sellest mingisugust jälge maha ei jää. Tavaliselt tasustab sellist tööd küll ainult luure, kuid vabalt võib samasugused lepingutingimused sätestada ka omavalitsus. Lüganuse valla raamatukogude töö vastab sellistele tingimustele suurepäraselt!
Leivategu
Usinamad kogunesid Maidla noortekeskusesse juba neljapäeva pärastlõunal, et reedeseks leivateoks kõik valmis seada. Klassileht nii usin ei olnud ning tuli kohale alles siis, kui juba midagi jagati ka.

Vaatasime ka kaamerasilmaga kööki, et kuidas leivategemine käib.
Peab tunnistama, et sagimist on leivategemisega päris kõvasti, kuigi töö ise väga keeruline ei ole, sest sellega said hakkama juba meie esivanemad, kes olid kirjaoskamatud. Tänapäeval kirjaoskamatusest leivategemisel kasu ei ole, kuid ega ta väga ei sega ka.
Maidla Kooli huvijuht Michelle harjutamas ennast lastega väljaspool koolihoonet.
Leivategu koosneb lisaks kääritamisele, millest me sujuvalt üle libisesime, veel ka taignasse aukude torkamisest. Kui kõht on tühi, võib enne midagi põske pista!
Seejärel on tüütu ootamisaeg, mille ajal võib midagi süüa!

Kui leivad on ahjust kätte saadud, oleks hea, kui keegi nad ka viiludeks lõikab, sest erinevalt poest, ei ole võimalik ahjust leiba viilutatuna kätte saada.
Selge see, et jahtuva leiva lõhn on kõikidel suu vett jooksma pannud ning sellel ajal, kui leib viiludeks lõigatakse, võiks süüa kohe midagi väga head!
Õnnetriinude kingitus Klassilehele
Pärimusmuusika kontsert
Poolteist aastat tagasi käis Kiviõli Kunstide Kool Maidla lasteaialastele andmas kontserti, kus tutvustati erinevaid muusikainstrumente. Täna tutvustati ammuseid aegu tervele Maidla Koolile. Üles astusid Kaarin Aamer ja Jaanus Põlder.
Orsi
Orsi tegi oma Maidlas veedetud aastast kokkuvõtte:
See imeline EVS aeg – 9 kuud, hakkabki lõpusirgele jõudma. Orsi ärasaatmispidu saab toimuma 30.mail, kõik mõtted ja ettepanekud teretulnud!
Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.
Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed – Planton
Minuni jõudis Lüganuse valla aprillikuu häälekandja “Valla Sõnumid” ning minu kahtlused Lüganuse vallavalitsuse osas leidsid kinnitust – see koosseis ei tegutse mitte valla huvides, vaid käputäie inimeste eesmärke silmas pidades, kes seisavad võimule ligemal. Hea näide sellest on Ingrid Härm, kelle väärtushinnangutest (või õigemini nende puudumisest) sai avaldatud petitsioon. Kuna komisjonis olid inimesed, kellel on Ingrid Härmiga ühine minevik, mida ei saa varjata, siis otsustati asi teistmoodi lahendada ning leida oma sõbrannale uus töökoht. Muidugi see ei häiri kedagi, et inimene ei oska isegi mitte Facebooki lehte teha, vaid teeb uue kasutajakonto, kuid vallavalitsuse liige Virje Härm on samasuguste oskustega. Soovitan endale need oskused sisse osta, sest sellised kasutajakontod rikuvad Facbeooki kasutamistingimusi. See selleks…
Muidugi on tõsiseks probleemiks üldse inimeste huvi. Kui võtta ette rahvaküsitlus, mis uuris inimeste arvamust valdade liitumise kohta, siis see näitab ikka äärmist ükskõiksust

kui kogu rahva saatust otsustab sisuliselt ainult kümnendik inimestest, siis tunnevad nad, et on valitsemisest täiesti kõrvale jäetud ning ei soovigi sellest osa võtta. Muidugi kohalikel valimistel oli osalusprotsent kõrgem (63%), kuid tegemist on regulaarse sündmusega, millega ollakse juba harjunud, kuid valitsemise juures on vaja otsuseid teha palju tihedamalt, kui kord nelja aasta tagant ning siinjuures on ka inimestel oluline osa kaasa rääkida.
Tegelikult on mul sama tunne Kiviõli linna osas, sest mind ei seo linnaga midagi muud, kui käin kord aastas laste kommipakil järel ning viimane aasta jätsin isegi selle käigu ära ning ostsin paki lapsele poest. Kui mul tekib selle linnaga mingi kohustuslik side (nagu mul on hetkel Maidla Kooliga), siis minu suhe muutub kindlasti.
Minu sekkumise ainukeseks põhjuseks ongi tegelikult Maidla Kool. Klassileht kajastas siiani ainult kooli tegemisi, kuid selle lehe kontseptsiooni sai muudetud ning nüüd kajastame kõiki sündmuseid, mis mingil moel puudutavad Maidla Kooli või mõisahoonet. Üritan kõikidest asjadest inimese keeles rääkida ning annan võimaluse ka teistel sõna võtta, äkki see tõstab inimeste usku sellesse, et ka nemad võivad vallas asju muuta ning vallavalitsus ei juhi mitte neid, vaid nemad vallavalitsust. Klassilehest sai Maidla eest seisja!
MAIDLAST MAAILMA!
Merike Ivask: “Ebameeldivad üllatused esimesest koolipäevast…”

Mulle meeldib, kui inimesed tahavad asju paremaks muuta. Selleks on väga lihtne moodus: tuleb endalt küsida – MIKS on see nii ja KUIDAS saaks asju muuta? Kui sa leiad nendele küsimustele vastuse ja hakkad olukorda muutma selliseks nagu sinu arvates peaks olema, siis muutuvadki asjad paremaks. Kahjuks ei ole see lihtne arusaamine väga paljudele inimestele kohale jõudnud ning jätkavad vingumist halva olukorra pärast või siis lahkuvad riigist, öeldes: “Eestis ei ole võimalik elada!” Tegelikult on asi nende inimeste saamatuses, sest selle asemel, et midagi paremaks muuta, minnakse lihtsama vastupanu teed ning nauditakse head elu seal, kus keegi on nende eest juba asjad korda teinud.
Juba teist korda pean ma väga lühikese aja jooksul Maidla Kooli kaitseks sõna võtma, sest ma ei saa lubada, et ühe inimese põhjendamata seisukohad saaksid avalikkuse ees kinnistunud nagu oleks koolis kõik väga halvasti.
24. märtsil saatsin ma Merike Ivaskile kirja, kelle Facebooki sein kritiseeris emotsionaalselt Maidla Kooli juhti ilma ühegi selgituseta:
Tere!
Arvestades asjaolu, et Te olete saatnud mulle FB sõbrakutse, siis arvatavasti ei vaja minu isik tutvustamist.
Minuni jõudis link Teie FB ajajoonlt ning pööran tähelepanu asjaolule, et seal on väga palju häirivaid märkusi Maidla Kooli direktori Meelike Abroi aadressil. Arvamuse avaldamise ja vingumise vahe on see, et peavad olema faktid ja võimalikud lahendused kui olukord ei meeldi. Soovitan need postitused muuta avalikust kinniseks muuta või siis koostada korralikud sissekanded, mida oleks hea lugeda ning millele oleks mõtet ka vastukaja oodata.
Kui Te ei võta minu ettepanekut tõsiselt, siis pean Maidla Kooli kaitseks avaldama õienduse Klassilehel ning soovitan kooli direktoril pöörduda kohtusse õigluse jaluleseadmiseks, kuna Teil puudub igasugune õigustus inimest lihtsalt laimata.
Sain samal päeval vastuse:
Tere,härra Teuli! Tänan tähelepanu eest aga,kuna vald pole siiani suutnud minu probleeme kooliga lahendada,siis ei leidnud ma muud võimalust,kui pöörduda sotsiaalmeedia poole.Minu faktidest on vald teadlik ja kui soovite võite sealt küsida-iseasi,kas neid on õigus väljastada.Kedagi ma niisama laimama ei hakka ja teile ma kindlasti ka põhjendama ei pea.Kui klassileht on õige koht sellisteks asjadeks,siis palun-minul pole karta midagi.
Kui inimene hakkab esimesel septembril pihta sellega, kui ebameeldiv oli tal saalis istuda siis, kui üks õpilastest 1. septembril aktusel minestas. Või kui inimene üritab salaja vestlust salvestada ning sellele tähelepanu juhtimine kui ebaseadusliku jälitustegevuse läbiviimine, rikub ära tema sõbrapäeva? Seada kahtluse alla koolijuhi pädevus oma ametikohale, kui viimane ei vabandanud proua ees, sest julges avaldada oma arvamust, mis talle ei meeldinud?
Ma ei ole ennast kõikide peensustega kurssi viinud, sest tean, et nende väljaütlemiste taga ei ole probleem mitte koolil, vaid Merike Ivaskil ning nendele nö tõstatatud probleemidele võiks reageerida ainult siis, kui oleks esitatud ka küsimused MIKS ja KUIDAS. Antud juhul on tegemist ainult ühe inimese kibestumisega maailma ees.
Uljam Teuli
Täname õpetaja Tiina Heinlat!

Minu ettepanek anda Maidla Kooli õpilastele võimalus harida ennast neid huvitavates valdkondades, pakkudes lisalugemist ning enesetäiendamise võimalust, jõudis Lüganuse Keskkooli ajalooõpetaja Tiina Heinla kõrvu, kes pakkus Madis Uljam Teulile võimaluse võtta osa XXIV Üleriigilise ajaloo-olümpiaadi I voorust, kus ta saavutas eestikeelses arvestuses 5.-6. koha.
Täname õpetajat, kes ei pidanud paljuks ka laupäevasel päeval oma õpilastega tegeleda ning Maidla Kooli ajaloo õpetajale on siin mõtlemiskoht, millele ma pöörasin juba aasta tagasi tähelepanu, kuid midagi pole muutunud!
Uljam Teuli


