Kui Virumaal toimub ühel nädalavahetusel korraga väga palju üritusi ja nende vahel tuleb valida, siis on mõistlik leida kuldne kesktee. Kõige kesksem sündmus sellel nädalavahetusel aga toimus Virumaa südames Sirtsi kivi ääres – Sirtsi kivi kohvik.
Kuus aastat tagasi alanud traditsioon jättis eelmine suvi küll ühe südamelöögi vahele, kuid seda enam on põhjust pidada käesolevat sündmust väikeseks juubeliürituseks.
Sirtsi kivi juurde pääseb mööda teed mille kõrval asuvad teavitustahvlid, et toimuvad teetööd ning eesmärgiks on kruusatee säilitamine. Ma olen enamasti näinud, et toimub tee remont eesmärgiga asju paremaks muuta, mitte olemasolevat kehva olukorda säilitada, kuid tõenäoliselt on see käik ette võetud vastu tulles ajaloohuvilistele kes selle tee ääres elavad.
Sirtsi kivi juures saab kokku kohalik sõpruskond, kes ei pea paljuks poole ööni üleval olla, et siis hommikul laud hea-paremaga katta. Mina ennast selle sõpruskonna liikmete hulka küll ei pea, kuid soe tunne nende inimeste keskel jõuab ka kõrvalseisjateni.
Õhkkond on seal maalähedane ning rahvuslik. Lisaks jutukõminale on metsa all kuulda ka kandleviise ja vilepilli helisid. Kui kivi otsa ronides on redelipulk järele andnud, siis sõbralik soovitus kandlemängijale, kes kivi all toolil istet võttis, mitte vastu kivi toetada, et 12 000 aastast mälestusmärki mitte ära lõhkuda, siis seda soovitust võetakse kuulda, mitte ei hakata kiusu ajama ning proovima, et mis siis juhtub!
Minu küsimise peale olid korraldajad sunnitud lõpuks ka oma üritusele lõpuks nime välja mõtlema ning ühiselt jõuti arusaamisele, et tegemist on Sirtsi kivi kohvikuga. Kuna värskelt õpitud õigekiri tekitas minus veidi segadust, et Ilusa Eesti Keele kohvik oli teistsuguse kirjapildiga, siis Sirtsi kohvik asub lihtsalt kivi ääres ning kõige olulisemad on seal Inimesed:
