Natukene imelik on mõte, et Maidla Noortekeskus sai alles nelja aastaseks. Tundub, nagu oleks see olnud olemas juba terve igaviku. Igatahes on tegemist kohaga, kus jääv on ainult hoone ja üks inimene, ülejäänud liiguvad kõik ajaga edasi… Juba praegu võib nimetada Gerrit noortekeskuse püsielanikuks ning tõenäoliselt pälvib ta kunagi tulevikus samasuguse tiitli nagu Mati Kaal Tallinna Loomaaia juhatajana.
Ma mäletan seda päeva, kui Maidla Noortekeskus avati. Väljas oli siis 25 kraadi külma ning õhtul 23.00 aeg passisid noored ikka veel parklas ning ei suutnud oma muljeid ära muljetada. Ju siis olid ootused suured. Mina sain endale koolimajast mõned pildid ning selle pakasega murdus minu statiiv pooleks.
Selle nelja aastaga on Klassilehel avaldatud 17 sissekannet Maidla Noortekeskuse kohta. Seal on nii head kui halba, kuid kõik see on ajalugu ning just tänu nendele kogemustele saabki edasi minna. Kuna tegelikult on meil täpselt samasugused eesmärgid ning erinevad vahendid selle saavutamiseks, siis ma arvan, et Klassileht saab edaspidi veelgi enam kajastama neid sündmuseid, mis Maidla Noortekeskuses toimub. Seda enam, et Särasilmad on selle hoone pidevad külalised, ei saa ka Klassileht oma klassist kaugele jääda.
