Elektrilabor

3. kl teise poolaasta loodusõpetuse teemad on läinud kuidagi füüsikalisteks :). Paar nädalat tagasi tegime tutvust magnetitemaailmaga. Kusjuures mulle kui õpetajale sai selgeks, et magnet ei tõmba mitte ainult metalle, vaid ka ÕPILASI :). Nii suurt huvi loodusteaduse vastu pole ma veel enne kohanud… 16 kätt haarasid üksteise võidu magnetite järele…

Eile ja täna  tegelesime elektriga. Lapsed said ise kokku panna vooluringi ja teavad nüüd, et elekter tekib elektronide korrapärase liikumise tõttu 🙂 Tunnid neil teemadel möödusid väga kiiresti. Alati polegi vaja iPadi lastele anda… piisab magnetist, patareist, juhtmetest, pirnist, lülitist  ja avastamisrõõmu jätkub kauemaks! Seda kõike tõestab ka see, et meie katsete kandikuid käivad uudistamas ka teiste klasside lapsed 🙂  Õpetajale teeb aga see kõik suurt rõõmu!

PILDID

Kas valvekaamera on klassis vajalik?

Maidla Põhikooli seintel ripuvad kaamerad juba pikemat aega. Välisterritooriumi valvavad nad juba minule teadmata ajast ning sees on olnud juba teist õppeaastat.
Vaidluste ennetamiseks ja korra säilitamiseks said valvekaamerad ka osad õppeklassid. Paigaldamisega olid sellel ajal arvatavasti kõik lapsevanemad nõus. Küll, aga ei küsitud arvamust nende lastevanemate käest, kelle lapsed käisid algklassides ning kuhu kaameraid ei paigaldatud ning samuti ei saanud teada mida võivad arvata kaameratest need lapsevanemad, kelle võsud alles olid kooliteed hiljem alustamas.
Nüüd on Andmekaitse Inspektsioon tulnud välja seisukohaga õppeklassides olevate kaamerate kohta:

Videovalvet koolides tuleks võimalusel vältida.
 
Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et klassides ei ole videojälgimine põhjendatud. Kooli ümbruses, fuajees ja koridorides võib videovalve teenida vaid turvalisuse eesmärki.
Inspektsioon, olles viinud läbi põhjaliku eesmärkide ja vajaduste analüüsi, leiab, et klassiruumidesse kaamerate paigaldamine on tavaolukorras ülemäärane. Tundides toimuva üle on kontrolli võimalik teostada õpetajal ja kui tarvis, saab vahetunniks lukustada klassiukse. Selline lahendus on videojärelevalvega võrreldes märksa vähem õppurite ja õpetaja eraelu puutumatust riivav abinõu.
Kooli teistes ruumides võib videovalve kasutamine olla lubatav, kui esineb reaalne oht seal liikuvate inimeste turvalisusele ja muude vahenditega turvalisust tagada ei ole võimalik. Riietusruumidesse, tualettruumidesse ja teistesse kõrgendatud privaatsust nõudvatesse paikadesse kaamera paigaldamine lubatav ei ole.
Muudeks eesmärkideks kui turvalisus, võib kaameraid kasutada vaid jälgitavate nõusolekul, alaealiste puhul on selleks reeglina lapsevanem. Turvakaalutlused on isikute ja vara kaitse, selle all ei saa mõista heakorda või koolikohustusest kinnipidamist.
Inspektsioon rõhutab, et igasugune jälgimine riivab inimeste eraelu, mistõttu peab niisugune tegevus olema alati seaduslik, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Valikute tegemisel peaks eelistama alati lahendust, mille kasutamine riivab isiku eraelu puutumatust vähimal määral.
Andmekaitse Inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse Ääsmäe Põhikooli suhtes. Ääsmäe Põhikooli kinnitusel on nüüdseks viidud jälgimisseadmestiku kasutamine kooskõlla andmekaitse põhimõtetega.
Parimat soovides,
Stiina Liivrand
Andmekaitse Inspektsiooni nõunik
627 41 34
55 666 000
 

Arvestades seda, et kaamerate paigaldamise ajal, oligi jutt just sellest, et jälgida õpilaste tegevust, siis tekib mitmeid küsimusi, millele ühest vastust ei ole. Arvestades seda, et kool on väga väga ettevaatlik igasuguste avalikustamiste suhtes (erinevalt paljudest teistest koolidest, peitis ta oma õpilaste nimed ja pildid parooli taha), on see tema poolt väga julge samm, sest piisab ainult ühest lapsevanemast ja ühest kohtulahendist, kui see investeering muutub kasutuks.

Teistmoodi sporditunnid

Kaks nädalat tagasi pidi Erki Nool külastama Maidla Põhikooli, et siin läbi viia kehalise kasvatuse tund. Kahjuks aga tuli ilmataat vahele ning andis lastele kahenädalase puhkuse õppetööst. Seoses sellega lükkus ka edasi üritus “Teistmoodi sporditunnid”.
Veebruarikuu viimasel päeval  leidis olümpiavõitja tee koolini. Kohtumisel lastega tutvustas ta oma varustust ja teadmisi sellelt spordialalt. Igaüks sai meeneks ka autogrammi. Allolevat fotomaterjali jagas meiega õpetaja Hedi.

PILDID

Suur sula, ehk ootame kevadet


Õpetaja istus jälle üksi klassis ja nautis talve. Üks võimalus, miks lapsed kooli pole jõudnud, on muidugi see, et nad on kusagil keeltpidi kinni. On tunda, kuidas kliimasoojenemine on muutunud elu ekstreemselt normaalseks – suvel on 30 kraadi sooja ja talvel samapalju külma. Tõenäoliselt ei pea järgmisel talvel enam üldse kooli minema… Nüüd ma saan aru küll, miks see on õpetaja lemmikaastaaeg 🙂

Kaks nädalat koolivaheaeg juba kestnud ning 22. veebruar oli kõige helgem päev, kui kohal oli koguni 6 last. Kodus on küll tore olla, kuid lõpuks võib see valusalt kätte maksta, sest niisama ei saa keegi targemaks. Õpetaja palub sul vaadata vahepeal ka e-kooli, sest seal on mõned juhtnöörid, kuidas on võimalik ka kodus olles teadmisi omandada. Loodame paremat ning antud juhul on internet meie parim sõber, kui külastad e-kooli ja Klassilehte, siis ei jää millestki ilma!

Eesti Vabariik 93


Tänahommikune päike ei toonud endaga sooja kaasa, jättes hommikuse temperatuuri -30 kraadi ümber kõikuma. Siiski leidis 29 last, et koolis on täna piisavalt huvitav, et koolipäevast osa võtta.

Nagu lubatud, oli ka Klassileht kohal ning vaatas kui ilus on Eestimaa ning mida sellest ilusast maast lapsed ka teavad. Viktoriini küsimused olid järgmised:

    1. Kui vanaks saab Eesti sel aastal?
    2. Kes oli Eesti riigi esimene president?
    3. Mis on pikim Eesti jõgi?
    4. Millises Eesti maakonnas asub Pariis?
    5. Mis on kukersiit?
    6. Millise nimega tänavaid on Eestis kõige rohkem?
    7. Milline Eesti riigipüha on 20. augustil?
    8. Mitu vokaali on eesti keeles?
    9. Nimeta 3 riigi tunnust?
    10. Mitu liiget on Riigikogus?
    11. Millal on uued Riigikogu valimised?
    12. Mis kuu on Eesti rahvakalendris mihklikuu?
    13. Mis nime kannab Eesti tuntum tuulelipp?
    14. Milline on levinum perekonnanimi Eestis?
    15. Millisesse kliimavöötmesse kuulub Eesti?
    16. Mis nime kandis Eesti esimene päevaleht?
    17. Kui suur on Eesti pindala?
    18. Mis rahvuspark on Eesti suurim?
    19. Mis aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks?
    20. Millisel spordialal kuulus maailma paremikku Heino Lipp?
    21. Mitu liiget on Maidla valla volikogus? Nimeta liikmed?
    22. Kirjelda Maidla valla vappi?
    23. Kui vana on Maidla kool?
    24. Mitu küla on Maidla vallas?
    25. Mitu elanikku on Maidla vallas?
 
 

Homme kooli!

Tere!

Ilmad on olnud sellised nagu nad on. Mõni on ikka kooli jõudnud, kuid nädala lõpupoole jäi neid entusiaste vähemaks.
Madis leppis täna õpetajaga kokku, et kui hommikul kell kaheksa on enam kui -20 kraadi külma, siis ta ei ürita esimeseks tunniks kooli jõuda, kuid läheb siis näiteks teiseks tunniks. Kui ilmaennustust uskuda, siis ega homne päev ka midagi ilusat ei luba, kuid kui keegi tunneb ja on võimalus kooli minemiseks, siis võib arvestada sellega, et õpetaja on igal juhul olemas ning ootab teid ka siis, kui hommikul kell kaheksa auto käima ei lähe, vaid selle saab tööle alles kella üheksaks.

Loodusfoto konkurss 2011 – hindamine

Koolis toimus fotode konkurss teemadel “Loodus iga nurga alt” ja “Lume ime”. Nüüd on võistlustööde saatmine läbi ning kui 22. veebruarini saavad kõik Maidla Põhikooli õpilased ja õpetajaid töid hinnata.

Hindamiseks vali kõigepealt välja oma lemmikpildi nimi kummastki kategooriast, mida saad teha, vaadates kahte allpoololevat videolõiku. Iga pildi juures on olemas pildi nimi. Pane oma lemmiku nimi kirja ja saada see teele aadressile infojuht@maidla.edu.ee. Kirjale pane pealkirjaks HÄÄLETAJA, siis leitakse sinu kirjad kiiremini üles ning kirja lõppu pane kindlasti ka oma nimi, siis saab hääle arvesse lugeda. Viimane arvesse läinud kiri peab saabuma hiljemalt 22. veebruaril kell 22.00. Kui vahepeal otsustad oma lemmiku suhtes ümber, siis võid kirja uuesti saata, sest arvesse läheb viimasena saadetud kiri.

Ja nüüd hindama…

Külmapühad

Istusin täna tühjas klassiruumis ja sirvisin vanu TÄHEKESI. Otsisin saabuvate tähtpäevade puhul sobivaid salme ja silma jäi üks tore päevakohane luuletus külmapühadest.

KÜLMAPÜHAD Ilmar Trull

MEIL ON TÄNA KÜLMAPÜHAD.

NEED ON ISEVÄRKI PÜHAD.

LIPPU VARDASSE EI AETA,

PIDULAUDA KA EI KAETA.

AGA SEE ON TÄITSA HEA,

ET KOOLI MINEMA EI PEA.

JÄÄAUKU UJUMA MA KA EI LÄHE,

PLIIDILE PAKUN BRIKETTI,

SIIS TÕMBAN KÕRVAKLAPID PÄHE

JA SUKELDUN INTERNETTI.

Armsad lapsed, kui pakane teid kooli ei lase, siis olge paid ja lugege juturaamatut, korrake korrutamist ja jagamist! Vaadake üle varemõpitud teemasid nii emakeeles, matemaatikas kui ka loodusõpetuses!

Õpetaja Karmen

14. veebruar – sõbrapäev

Õige sõber

Kui sõbral on valus ja haiget ta sai,
siis lohuta teda ja tee talle pai.
Kui abi sest pole, ikka kurb on ta meel,
sa kalli võid teha- nii paremgi veel.
Kui ikkagi rõõmsaks ei teda tee see,
võta viimane kompvek ja pooleks see tee.
Parimaks kingiks mis sõbrale tahta,
on see, kui ei hoita vaid enese nahka.

SOOJENDAGU TÄNASEL KÄREKÜLMAL SÕBRAPÄEVAL TEIE SÜDANT, HINGE, MEELI SÕPRADE ÖELDUD HEA SÕNA, KAART, KALLISTUS JNE.

õpetaja Karmen