Mittetulundusühing

Mõned päevad tagasi tuli mulle mõte, et kuidas saaks laste, lastevanemate ja õpetajate elu kergemaks teha – selleks võtmesõnaks võib olla mittetulundusühing.
Kõik on juba selle ammu selgeks saanud, et tegelikult ei ole tasuta haridust olemas. Vahet pole, kas selle maksab kinni riik, õpetaja või lapsevanem, igal juhul on see kõik tasuline ning raha tuleb ikkagi ju maksumaksja taskust – see tähendab igaüks meist annab oma panuse. Küll olen ma aga märganud, et oma panuse sellesse haridusse annavad ka õpetajad. Kes rohkem ja kes vähem, kuid igaühel meist peaks olema niipalju väärikust, et ei lase õpetajatel meie laste peale omaenda raha kulutada.
Selleks, et laste elu koolis huvitavam oleks, on õpetajad teinud igasuguseid võistlusi ning osad on neist ka auhindadega. Ei midagi uhkeldavat, aga kui iga õpilase peale kulutada ka 50 senti, siis klassi peale saab summaks 4 eurot! Ega kleepsud päevikusse ja vihikutesse ei tule ka kusagilt mujalt kui õpetaja rahakotist ning kõik see on “tasuta hariduse sees”.
Loomulikult ei tule õpetaja jälle igat senti lapsevanemalt tagasi nõudma ning ka endal oleks imelik pakkuma minna, sest kulutused tegelikult on tühised ning märkimisväärseks kujunevad need alles terve klassi või aja peale.
Nii oleks üheks heaks lahenduseks fond, kuhu saab raha koguda ning mittetulundusühing oleks selles osas ideaalne lahendus. Kindlasti tasub ära märkida ka seda, et juriidilise isiku võimalused on ka palju suuremad kui füüsilise isiku võimalused igasuguste toetuste saamiseks.
Nüüd oleks vaja kokku saada kriitiline mass, et leida kõik poolt- ja vastuargumendid, panna paika eesmärgid ning asuda koos midagi tegema!

MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS
KUIDAS ASUTADA MITTETULUNDUSÜHINGUT

Kolimisel vajatakse abi raskete asjade tõstmisel

Uus koduleht on jõudnud sellisesse faasi, kus enamus sissekandeid on vanalt leheküljelt ära kustutatud ja uude üle toodud. Nüüd on vaja aga sissekanded muuta uuele lehele sobivaks ning selleks oleks vaja teie abi.

Uuel leheküljel on selline asi nagu märksõnade pilv (mille leiab lehe paremalt äärest). Need märksõnad tekivad sinna, kui iga sissekande alla on vastavad sõnad lisatud – sündmused, kohad, inimesed. Sündmuste ja kohtadega saan ma veel kuidagi hakkama, aga inimestega läheb asi raskeks. Sellepärast palun appi kõiki teid vanu pilte ja videosid läbi vaatama ning kui leiad seal mõne oma sõbra või iseennast, siis anna teada sissekande number (leiad aadressirealt) või kopeeri kogu aadress  ning inimeste nimed selle postituse kommentaarireal ning ma saan puuduolevad inimesed ka märksõnade pilve lisada. Loomulikult on oodatud ka kõik sündmused ja kohad, mis võiksid veel märgitud olla.

Järgmised kaks nädalat töötavad kaks lehte paralleelselt ning siis jääb neist tööle ainult Klassileht.

Pikapäevas on vahva!

Täna  enne  kella kolme täitus koolimaja meeldivmagusa hõnguga. Läksin ninasõõrmeid liigutades asja kaema ja leidsin pikapäevarühma lapsed õpetaja Jaanikaga  vahvleid küpsetamast. Õnneks oli mul fotokas kaasas  ning püüdsin vahvliaroome pildile saada. Aga nagu teate- see ju pole veel võimalik, kuigi väga oleksin tahtnud… See- eest jäid piltidele küpsetajad 🙂

Aitäh õpetaja Jaanikale, kes koolielu rutiini vaheldust püüab tuua. Mis kõige olulisem- see tal ka õnnestub 🙂

õpetaja Karmen

Sügis on isadele

Kõik isad ei ole ühesugused, kuigi arvatakse et on. Samas on isadel ka kõikidel midagi ühist. Ma mõtlesin, et miks korraldatakse isadele kogu aeg sportlike isadepäevi, samas kui emadele on kontsert kus tantsitakse kankaani? Ja miks on isadepäev pimedal ka külmal sügisesel ajal. Ja miks arvatakse, et laste kasvatamine on emade töö ning isade töö on see mis toob perre raha?

Nüüd hakkavad veidi need müüdid murenema. Ka isadel on hea meel vaadata oma laste tegemisi ning teha nendega midagi koos. Tähtsamad asjad kõigepealt ning mis saaks olla perest tähtsam?! Mina küll seda ei tea

 

 

Ja ka sügis ei ole tegelikult kole aeg. See on aeg, kus loodus on tegelikult millegi suurega valmis saanud ning puhkab nüüd oma raskest tööst. Samamoodi nagu teevad ka kõik isad.

Ilusat õpetajate päeva!

Ma olen Maidla Põhikooliga seotud olnud veidi rohkem kui kaks aastat ning ei suutnud oma ligi 40 000 pildi hulgast leida kõikide õpetajate fotosid. Siiski lähevad minu ja ma usun, et ka paljude teiste head soovid, kõikidele õpetajatele, ka nendele keda me alloleva pildivaliku hulgast ei leia. Eks selle kooli pooled õpetajad ongi nagu rändurid, kes pendeldavad mitme kooli vahet ning proovivad igal pool oma parimat anda. Igatahes jõudu nendele, kes on valinud endale selle tee ning väärikalt seda ka käivad!

Matemaatika – vastus saab olla ainult üks!

Mulle meeldib matemaatika. See on loogiline ning õpitav aine. Kellele raskemini, kellele kergemini, kuid seal ei ole vaja mingisuguseid erilisi isikuomadusi peale ühe – jätta meelde. Seda ma arvasin kuni tänaseni. . .
Kolmanda klassi matemaatika töövihikus oli selline ülesanne:
Taavi istub keskel. Sille istub äärmisel toolil. Anu ei istu Kalle ega Oti kõrval. Kalle kõrval istub ainult üks laps.
Tegemist on siis sellise ruumilise mõtlemise ülesandega, kus tuleb välistada kõik vastuolud – paned Taavi keskele, Sille ja Kalle äärde ning vaatad et Anu Kalle kõrvale ei istu. Ott saab siis ainukese vaba koha.
Kõik on ju väga tore, kuid sama lahendus toimib ka peegelpildis: Kalle, Ott, Anu, Taavi, Sille – Sille, Anu, Taavi, Ott, Kalle.
Minu arvates annab see ülesanne lapsele matemaatikast vale arusaama, nagu oleks võimalikke lahendeid mitu. Samuti ei anna see kuidagi matemaatika ülesande mõõtu välja, sest selle lahendamisel ei pea sa matemaatikast oskama ka kõige elementaarsemaid asju. Ma saan aru, et ajad muutuvad ja õppemeetodid samuti, kuid on asju, mis ei tohiks muutuda ning matemaatika on üks neist –  ülesanne peaks jääma siiski üheselt lahendatavate hulka ning peaks sisaldama kas küsimuses või vastuses ikkagi numbreid.

Mulle meeldib matemaatika. See on loogiline, ning õpitav aine. Kellele raskemini, kellele kergemini kuid seal ei ole vaja mingisuguseid erilisi isikuomadusi peale ühe – jätta meelde. Seda ma arvasin kuni tänaseni. . .
Kolmanda klassi matemaatika töövihikus oli selline ülesanne:
Taavi istub keskel. Sille istub äärmisel toolil. Anu ei istu Kalle ega Oti kõrval. Kalle kõrval istub ainult üks laps.
Tegemist on siis sellise ruumilise mõtlemise ülesandega, kus tuleb välistada kõik vastuolud – paned Taavi keskele, Sille ja Kalle äärde ning vaatad et Anu Kalle kõrvale ei istu. Ott saab siis ainukese vaba koha.
Kõik on ju väga tore, kuid sama lahendus toimib ka peegelpildis: Kalle, Ott, Anu, Taavi, Sille – Sille, Anu, Taavi, Ott, Kalle.
Minu arvates annab see ülesanne lapsele matemaatikast vale arusaama, nagu oleks võimalikke lahendeid mitu. Samuti ei anna see kuidagi matemaatika ülesande mõõtu välja, sest selle lahendamisel ei pea sa matemaatikast oskama ka kõige elementaarsemaid asju. Ma saan aru, et ajad muutuvad ja õppemeetodid samuti, kuid on asju, mis ei tohiks muutuda ning matemaatika on üks neist –  ülesanne peaks jääma siiski üheselt lahendatavate hulka ning peaks sisaldama kas küsimuses või vastuses ikkagi numbreid.