Eestimaa õpib ja tänab

Eesti haridus on üks maailma parimaid, meie noortel on head teadmised ja oskused. Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu neid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes.

Selle aasta 15. märtsist 17. aprillini oli kõigil võimalik esitada tunnustamiseks suurepäraseid kandidaate 11 kategoorias: Aasta kutseõppeasutuse õpetaja, Aasta hariduse sõber, Aasta õppejõud, Aasta suunaja, Aasta õppeasutuse juht, Haridusasutuse aasta tegu, Aasta lasteaiaõpetaja, Aasta klassijuhataja, Aasta klassiõpetaja, Aasta põhikooli aineõpetaja ja Aasta gümnaasiumiõpetaja.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, kes esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele komisjonile. Sel aastal ootame uuendusena maakondlike komisjonide esitatud õpetajate kohta ka õpilaste arvamusi oma õpetajast soovitavalt kuni kaheminutilise videoklipi vormis.

Kogu ettevõtmine tipneb 8. oktoobril Jõhvi kontserdimajas toimuva Aasta Õpetaja galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove, Eesti Haridustöötajate Liit ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis. Kõik maakondlike komisjonide esitatud finalistid kutsutakse galaüritusele.

Galal tunnustatakse ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.

Lisainfo gala@hm.ee

Aasta Õpetaja gala õppeasutuse juhi nominendid

Tunnustame Aasta Õpetaja gala „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu 8. oktoobril neid haridustöötajaid ja -toetajaid, kelle töö on teistele eeskujuks, kes panustavad õppurite arengu toetamisele, koostööle ning uueneva õpikäsituse elluviimisesse õppeasutustes. Kindel on see, et neid kõiki ühendab üks omadus – vastutustunne tuleviku suhtes.

Tutvustame ühe kategooria nominente korraga.

Aasta õppeasutuse juhi nominendid on Heidi Uustalu Kiviõli I Keskkoolist, Liina Tamm Konguta Koolist ja Ott Ojaveer Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Heidi Uustalu on Kiviõli I Keskkooli direktor

Heidi Uustalu peab Kiviõli I Keskkooli juhina väga oluliseks oma töötajate rahulolu ning töötab nii enda kui meeskonnaga selle nimel, et muuta koolikeskkond sõbralikuks ja usaldusväärseks. Ta on valmis kuulama ja panustama, on paindlik ja aitab raskes olukorras lahendusi leida. Õnnestumiste puhul tõstab esile nii õpilasi kui õpetajaid.

Heidi on sihikindel ja eesmärgile orienteeritud ning edastab jõuliselt sõnumit: tahan-suudan-teen. Ta on Ettevõtliku kooli programmi vedaja ja liitujate abistaja, tehes tihedat koostööd Ida-Viru ettevõtluskeskusega.

Heidi otsib võimalusi ja toetab õpilaste ja õpetajate osalemist koolitustel ja projektides. Noored Kooli programmi toetajana pakub ta noortele suurepärast töökeskkonda selles projektis. Heidi kaasab koolielu arendamisse lapsevanemaid, teeb sellel eesmärgil koostööd kohalike ettevõtete, omavalitsuse ja linnarahvaga.

Olles võtnud südameasjaks gümnaasiumi säilitamise Kiviõli regiooni laste jaoks ning tehes igapäevaselt tänuväärset tööd haridusasutuse juhina, aitab Heidi jõuliselt kaasa hariduse väärtustamisele ühiskonnas.

Liina Tamm on Konguta Kooli direktor

Tartumaal asuva Konguta Kooli direktor Liina Tamm on pidanud koolijuhi ametit juba 17 aastat. Selle aja jooksul on Konguta Koolist saanud õpilaskeskne ning edukas kool. Oma tegemistes on olnud Liina alati sihikindel ning loonud õpilase individuaalseid vajadusi arvestava kooli, kus iga laps tunneb end täisväärtusliku koolipere liikmena. Samuti on Liina loonud Konguta Koolis asjaliku meeskonna, koos kellega on suudetud luua head õppetingimused ning äärmiselt meeldiv ja koostööaldis õhkkond. Õpilaste ja õpetajate seas on tunda õppimisele orienteeritust, samas ka sõbralikkust ja turvalisust.

Konguta Kool on oma tegevustes silma paistnud pilootkoolina Digipöörde programmis osalemisel, samuti teeb kool tihedalt koostööd Nutilabori ja Tiigrihüppe Sihtasutusega. Õpilastes teaduse vastu huvi äratamiseks on Konguta Kool loonud projekti JukuAkadeemia, mis pälvis 2013. aastal Aasta Õpetaja Galal haridusteo tiitli. JukuAkadeemia tulemusel alustavad kõik õpilased teadustööde kirjutamise ja kaitsmisega juba 1. klassis.Kooli tegemistes on kaasatud lisaks õpilastele ja õpetajatele tihti ka vanemad ja vallaelanikud, kelle abil on läbiviidud öökoole, avalikke õpilastööde kaitsmisi, Jukuakadeemiaid jpm.

Ott Ojaveer on Hugo Treffeneri Gümnaasiumi direktor

HTG direktor Ott Ojaveer peab väga oluliseks suhete arendamist teiste koolidega Eestis ja väljaspool seda.

Peale pikaajalise traditsiooniga Viie Kooli Võistluse (koos Miina Härma Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Viljandi Gümnaasiumiga) korraldamise, on tema juhtimisel pandud alus Kolme Kooli Kohtumisele (koos Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Keskkooliga).

Põnevaid võimalusi end proovile panna ning silmaringi avardada, on õpilastele pakkunud Ott Ojaveeri juhtimisel kirjutatud rahvusvahelised projektid. Suuresti Ott Ojaveeri isiklik usaldusväärsus on toonud koolile suuri toetussummasid vilistlastelt, samuti on Ojaveeril oluline panus raha hankimisel stipendiumite jaoks andekate õpilaste toetamiseks.

Ott Ojaveeri eestvedamisel on loodud koostöövõimalusi Tartu linna kõrgkoolide ja mäluasutustega. HTG on üks Tartu Ülikooli innovatsioonikoolidest. Kõik see on võimaldanud HTG õpilastel jõuda suurepäraste tulemusteni nii Eesti kui ka rahvusvahelistel olümpiaadidel.

Ott Ojaveer on pööranud suurt tähelepanu kogu kollektiivi pidevale arendamisele, väärtustades arengut ja õppimist. Sümpaatset tuge kooli arengule pakub Ojaveeri arusaam, et ka häid asju saab alati edasi arendada. Ta on püüdnud sünteesida vanu ja väärtuslikke kooli traditsioone uuendusliku ja teedrajavaga.

Ojaveer on Eesti hariduselus aktiivselt tegutsenud. Ta oli aastaid Tartu koolijuhtide ühenduse eestvedaja ning üks peamisi Tartu õpetajate sügisfoorumi korraldajaid.

Ott Ojaveeri energiline ja sihikindel tegevus on väga oluliselt kaasa aidanud sellele, et HTGst on saanud igati tänapäevane, avatud ning kõrge akadeemilise tasemega õppeasutus, kus peetakse oluliseks kõigi õpilaste igakülgset arengut.   AASTA ÕPPEASUTUSE JUHTI STATUUT Eesmärk: aasta õppeasutuse juhi auhinnaga tunnustame õppeasutuse eestvedajat, kes on õppeasutust olulisel määral arendanud ja seeläbi kaasa aidanud õppuritele mitmekülgse arengukeskkonna loomisel. Sihtrühm: koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse juhtkonna liige ja kõrgkooli tippjuht. Esitaja: kõik inimesed ja organisatsioonid. Auhinna saaja on: • kasutanud nii kohaliku, riikliku kui ka rahvusvahelise koostöö võimalusi õppurite arengukeskkonna parendamisel; • sihikindlalt ja tulemuslikult kujundanud õppivat organisatsiooni; • kujundanud õppeasutuse ja kogukonna vahel suhted, mis on pakkunud tuge õppurite arenguks; • märkimisväärselt panustanud õppeasutuse, kogukonna, maakonna ja/või riigi hariduse edendamisse, olles algatanud ja läbi viinud ettevõtmisi, mis on toetanud riigi hariduspoliitikat; • teinud tulemuslikku tööd hariduse väärtustamiseks ühiskonnas.  

ALLIKAD: Huvitav Kool ja Haridus- ja Teadusministeerium

Õpime õpetades

Kui päevatööks ei ole vigade otsimine, siis vea leidmine on alati meeliülendav sündmus. Saad oma tarkust ja tähelepanelikkust välja näidata ning sinu enesekindlus kasvab. Mis aga juhtub siis, kui teisi veale osutades tuleb välja, et sa eksisid ning tegelikkuses oli kõik algusest peale õigesti? Tunned ennast üsna rumalana ning kaob ära igasugune tahtmine veel üldse kedagi õpetada, sest äkki ei ole sul jälle õigus!
Mina arvan, et võiks sellest tegelikult õppida ning mitte karta eksimist! Me eksime nagunii kõik kogu aeg milleski ning kui midagi jääb segaseks siis võiks selle endale selgeks teha ning kui see käib läbi vigade otsimise, siis miks mitte!
Praegu on käimas vahva üritus nimega Teadlaste Öö Festival ning just sellises kirjapildis oleme me harjunud seda igal pool nägema. See on meile juba mällu söövinud. Ja siis ma märkasin kodulehel kirja: Teadlaste Öö festival. Kohe aru saada – valesti kirjutatud! Muidugi andsin sellest kohulehe haldurile teada, et ole hea, paranda see väike viga ära, jätad endast parema mulje.
Sain vastuseks sellise selgituse:

Tegelikult veel kõige õigem kirjutada kõik väikeste tähtedega. Festival peab olema kindlasti väikese tähega, sest tegemist on ürituse nimetusega, mille nimeks võiks olla Teadlaste Öö - just neil kaalutlustel on Teadlaste ja Öö kirjutatud suure, aga festival väikese tähega. Grammatikareeglid!

Tundsin ennast juba natukene ebakindlalt ning tahtsin oma seljatagust kindlustada ja küsisin teadlaste käest. Nemad on ju targad!

Teadlaste Öö Festival on bränd, mis on patendeeritud ja festivali täispikk nimi ongi Teadlaste Öö Festival, mistõttu tuleb seda kirjutada läbivate suurte tähtedega. 
Ajakirjanduses, kus on tarbetekstid kirjutatakse nimes "festival" väikese algustähega.

Nägid! Tehtud!

Kuna õpetatav ei tahtnud sellega endiselt leppida vaid ütles, et tema seljataga seisab Eesti Keele Instituut (kirjutatakse kõik puha suurte tähtedega!), siis oli aeg küsida kolmanda osapoole arvamust.

Järgmine hommik saatis EKI välja kaks ühesugust kirja kahele erinevale aadressile , sest me mõlemad olime teineteisest sõltumatult otsustanud küsida nende käest kinnitust oma arvamuse kohta.

Keelekorraldajad soovitavad kirjutada teadlaste öö läbiva väiketähega, kuna see on puhtakujuline kirjeldav nimetus: esimene sõna nimetab, kes on korraldajad ehk osalised (teadlased), teine sõna täpsustab, mis liiki üritusega on tegemist (öö kui öine üritus). Sama kehtib ka näiteks muuseumiöö, ostuöö ja teiste nimetuste korral. Festivalinimetuse puhul oleks õige rakendada pigem pealkirjamalli: festival "Teadlaste öö". Pole põhjust kuulutada sõna "festival" üritusenime osaks: kas ürituse nimi koos põhisõnaga oleks siis festival Teadlaste Öö Festival?

Kaubamärgi registreeritud nimetus ei tähenda kohustust järgida õigekirjast hälbivat vormistust jooksvas tekstis ehk kui kellelgi on õnnestunud võtta patent ortograafiliselt vigase nimetuse peale, on nimetuse kasutajail õigus kirjutada jooksvas tekstis seda nimetust eesti õigekirjareeglite kohaselt.

Eesti Keele Instituudi keelenõuanne

Minu lahing oli kaotatud. Kuigi minu õpetamisest ei tulnud midagi välja, õppisin ma ise sellest ning ma ei karda järgmist korda kellelegi vigu kätte näitamast, sest äkki ma saan jälle targemaks! Saatsin ka teadlastele kirja, et nad teaksid vigadest hoiduda:

Kuna teie rõhk tähelepanu on suunatud eelkõige lastele ja noortele ning te tegelete nende õpetamisega, siis ei tohiks neid õpetada valesti. Minu soovitus teile oleks nimetus viia õigekirjaga kooskõlla või siis noortele tutvustada EKI nõuannet, et kuidas tegelikult on õige, kuid teile lihtsalt meeldib taoline kirjastiil. Kolmas versioon oleks edaspidi kasutada ainult trükitähti brändi osana :)

Kui oma eelmisele kirjale sain vastuse 30 minutiga, siis sellele kirjale ei reageeritud ka 24 tunniga mitte. Kahju muidugi kui õppimine ja õpetamine ei käi käsikäes.
Loodetavasti keegi õppis sellest midagi. Mina igatahes sain teada, et isegi kui enamus teeb midagi valesti, siis ei muutu see automaatselt õigeks.

uljamast uljam Uljam

Mis on tähtsam – sihtpunkt või teekond?

Kui hommikuti läheb riidesse panemisega kauem aega, siis tähendab, et ilmad on külmemaks läinud ning suvi on läbi saanud. Käesoleval aastal küll mitte oluliselt külmemaks, aga siiski niipalju, et osad lennuvõimelised linnud lähevad sinna, kus toit on värske, mitte külmutatud. Kuna järjest vähem on soov väljas olla ka inimestel, siis suur hulk nendest otsib tuule ja vihma eest varju koolimajadest. Kui palju inimesi aga läheb kooli mõttega, et ma mitte ei pea sinna minema vaid ma tahan sinna minna?

Kui tagasi vaadata suvele, siis lapsed tulid nädalaks ajaks kooliseinte vahele. Võib ju arvata, et nad tulid suve eest sooja, kuid tegelikult tulid nad selleks, et õppida ise midagi ning õpetada endale õpetajaid programmi Noored Kooli raames. Tegemist ei olnud kohustusega vaid võimalusega ning seda võimalust kasutati ära, et  koos midagi huvitavat teha.

Lapsevanemana olen ma võtnud endale kohustuse võimalikult palju oma lastega koos sama rada käia, et ma näeksin mida nemad näevad ja siis saaksin nendest ka ehk paremini aru. Kõik me tahame, et meie lapsed oleksid suureks saades edukad ning näitame neile kätte eeskuju, milliseks ta peaks saama. Kuid kuidas sinna jõuda? Tihtipeale ei pruugi me seda isegi teada, sest me tahame, et meie lapsed jõuaksid meist kaugemale, kuid kui meile on see tee tundmatu. Kuidas me saame siis olla teejuhtideks? Siis äkki ongi mõistlik koos lapsega mööda seda rada minna ning kasutada oma elukogemust selleks, et valikuid oleks lihtsam teha. Muidugi võib juhtuda, et sinu väike koopia ei taha teiste vigadest õppida vaid eelistab enda omasid ning siis tema kõrval käies võid ühel hetkel avastada, et olete mõlemad rappa läinud, kuid vähemalt ei ole siis laps seal üksinda!

Tõenäoliselt räägib iga kool, igal aastal, et kodu ja kooli vaheline koostöö on väga oluline. Tihtipeale jäävadki need üleskutsed ilusateks sõnadeks, sest keegi ei ole kunagi öelnud, et missugune peaks see koostöö olema. Kas piisab sellest kui laps hommikul koos vajalike vahenditega kooli saata või peaks see olema midagi enamat? Muidugi on ka koole, kes teevad asja lihtsamaks, saates lapsevanematele koju arve. Kiviõli I Keskkool aga nii lihtsat koostöövormi ei viljele, vaid siin on vaja midagi enamat kui lihtsalt oma tegemata töö kinni maksta!

Mina olen enda jaoks teinud asja lihtsaks – küsin asjaosaliste endi käest. Kui lapsed või õpetaja on huvitatud, et lapsevanem võtaks nende tegevusest osa, siis igal võimalusel olen ma kohal. Püüan olla õpetajale alati abikäteks ja -silmadeks ning ei ole kunagi keskendunud ainult oma laste tegemistele. Tegelikult on samamoodi tähtis tunda kõiki teisi lapsi, sest see on seltskond kellega veedab sinu laps poole ajast koos ning mõjutab teda isegi rohkem kui sina seda suudad kodus teha. Palju lihtsam on teisi lapsi õpetada, nemad omakorda annavad õpetussõnad sinu lapsele edasi ning siis ei tundu see enam pealesunnitud normina ja see omandatakse paremini.
Tegelikult on kõik need koostegemised ülilahedad. Siiramat avastamisrõõmu ei saagi olla, kui väljasõidul metsa, poetab rivi alguses olev laps samblale maha mõned kõrsikud ning rivi lõpus imestavad lapsed, et mis looma kaka see võib küll olla…
Samamoodi ei jäta ma märkamata ka kooli kutseid – kui lapsevanemat tahetakse näha, siis püüan ikka kohal olla. Kuigi iga kord ei ole see võimalik, siis vähemalt on olemas tahe ning soov asjadest osa võtta!

Minu koostöö Kiviõli I Keskkooliga on kestnud aasta ning see on piisav aeg, et anda hinnang, kui hea õppeasutusega on tegemist. Tegelikult ei ole seda hinnangut andnud mitte mina vaid minu lapsed. Kui poolel teel koju küsid, kuidas koolis läks, siis kui saad vastuseks “jõuame koju, siis räägin”, siis see ei saa tähendada muud, et ju seal juhtus siis ikka nii palju, et mõlemale vanemale eraldi ei jaksa rääkida ning lihtsam on seda mõlemale korraga teha. Ja kui seal toimub midagi nii suurt, et seda märkab ka kogu Eesti, siis mida muud saaks lapsevanem tahta, kui ainult uhke olla, et ta laps käib sellises koolis!

Vaatamata sellele, et me käime läbi kõik sama teekonna, jõuame me kõik erinevatesse kohtadesse. Selle tingivad väikesed tõuked mis võivad olla antud ükskõik kelle poolt ning selleks, et suund oleks õige on vaja õigeid inimesi. Mul on au tänada kõiki Kiviõli I Keskkooli õpetajaid ja õpilasi, kes on aidanud mu lastel õiget suuda hoida juba terve aasta ning olen lootusrikas, et vähemalt 12 aastat on veel ees! Minu jaoks on oluline teekond ning koos heade inimestega seda läbides, ei tundu ka väga kauged sihtpunktid kättesaamatutena.

Uljam
I, IV, VI, IX klassi lapsevanem

Kiviõli I Keskkooli teated 01.09.2016

1. Õppeaasta 2016/2017 avaaktused:
2.-12. klass kell 10.00
1. klass kell 12.00
Riietus PIDULIK!
Aktusele järgneb klassijuhataja tund
.
2. Kiviõli I Keskkoolis alustab kooliaastat 338 õpilast, neist 1. klassis 31 õpilast, 10. klassis  22 õpilast. Teistesse klassidesse lisandus 13 õpilast.3. Kooli söökla avab oma lahke ukse juba alates 2. septembrist!3. VAHETUSJALANÕUD! Kuna sügis tõotab juba septembris olla vihmane, siis on meie kooli koridoride ja klassiruumide põrandad ning trepiastmed õnnelikud puhtatallaliste vahetujalatsite üle!4. Kiviõli kraanivee kvaliteet on hetkel väga hea, seega saab oma kuivavat kurku niisutada klassiruumides olevate kraanide vett kasutades. Kraanikausiservalt leiad kohvikutepäevalt tuttavad kruusid, sest keskkonda hoiame ju ikka ja endiselt. Peale kasutamist loputa kruus puhtaks, nii on järgmisel joojal kohe mõnus end värskendada.

5. NB! Kooli kodulehelt leiate KIVIÕLI I KESKKOOLI PÕHIKOOLI UUE ÕPPEKAVA, mis tasub läbi lugeda ja eriline tähelepanu pühendada hindamises toimuvatele muudatustele.
(hindamise korra leiate punktist 5)
Sel õppeaastal, 2016/2017 kasutatakse sõnalist hindamist 1.-4. klassis.
Kaks korda aastas (20. jaanuar; 31. mai) annab klassi- või aineõpetaja põhjaliku sõnalise tagasiside õpilase arengu kohta e-päevikus ja kooliaasta lõpus paberkandjal.
5.-9. klassil kokkuvõttev numbriline hindamine kaks korda aastas (20. jaanuar; 31. mai)
Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase õpitulemustest e- päeviku kaudu. Õppeaasta lõpul annab kool välja klassitunnistuse paberkandjal.6. Sel õppeaastal on meie õpetajaskonnaga liitunud:
Anneli Goldberg – kehaline kasvatus
Tiina Tomps – eripedagoog
Kadriliis Rämmann – eesti keel ja kirjandus,  draamaõpetus
Joosep Susi – eesti keel ja kirjandus
Veera Korotajeva – vene keel
Karmen Tõnnisson – 1a klassi juhataja
Pikapäevarühma hakkavad juhendama Anu Erik ja Maris Toomel.
Lapsehoolduspuhkuselt on tagasi inglise keele õpetaja Irina Kolesnikova.
Klassijuhataja on vahetunud neljal klassil: 5. b klassi juhatab Anneli Goldberg, 6. c klassijuhataja on Ingrid Liiv, 7. klassi hakkab juhendama Valentina Anger ja 8. klassi Jüri Käosaar.   7. Sel aastal osaleb meie kool Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud projektis, mis toetab õpilaste osalemist keskkonnateadlikkust tõstvates õppeprogrammides.   MUHEDAT KOOLIAASTAT!

Sirtsi kivi kohvik 2016

Kui Virumaal toimub ühel nädalavahetusel korraga väga palju üritusi ja nende vahel tuleb valida, siis on mõistlik leida kuldne kesktee. Kõige kesksem sündmus sellel nädalavahetusel aga toimus Virumaa südames Sirtsi kivi ääres – Sirtsi kivi kohvik.
Kuus aastat tagasi alanud traditsioon jättis eelmine suvi küll ühe südamelöögi vahele, kuid seda enam on põhjust pidada käesolevat sündmust väikeseks juubeliürituseks.
Sirtsi kivi juurde pääseb mööda teed mille kõrval asuvad teavitustahvlid, et toimuvad teetööd ning eesmärgiks on kruusatee säilitamine. Ma olen enamasti näinud, et toimub tee remont eesmärgiga asju paremaks muuta, mitte olemasolevat kehva olukorda säilitada, kuid tõenäoliselt on see käik ette võetud vastu tulles ajaloohuvilistele kes selle tee ääres elavad.

Sirtsi kivi juures saab kokku kohalik sõpruskond, kes ei pea paljuks poole ööni üleval olla, et siis hommikul laud hea-paremaga katta. Mina ennast selle sõpruskonna liikmete hulka küll ei pea, kuid soe tunne nende inimeste keskel jõuab ka kõrvalseisjateni.
Õhkkond on seal maalähedane ning rahvuslik. Lisaks jutukõminale on metsa all kuulda ka kandleviise ja vilepilli helisid. Kui kivi otsa ronides on redelipulk järele andnud, siis sõbralik soovitus kandlemängijale, kes kivi all toolil istet võttis, mitte vastu kivi toetada, et 12 000  aastast mälestusmärki mitte ära lõhkuda, siis seda soovitust võetakse kuulda, mitte ei hakata kiusu ajama ning proovima, et mis siis juhtub!

Minu küsimise peale olid korraldajad sunnitud lõpuks ka oma üritusele lõpuks nime välja mõtlema ning ühiselt jõuti arusaamisele, et tegemist on Sirtsi kivi kohvikuga. Kuna värskelt õpitud õigekiri tekitas minus veidi segadust, et Ilusa Eesti Keele kohvik oli teistsuguse kirjapildiga, siis Sirtsi kohvik asub lihtsalt kivi ääres ning kõige olulisemad on seal Inimesed: