Hüvastijätt

Kuna Maidla Kool ei pakkunud enam meile mingisugust edasiminekut (ning seda näitas väga ilmekalt ka õpilasraamatu väljavõte), siis alates tänasest ei ole seal ühtegi Teulit kes takistaks kooli pidurdamatut arengut. Aasta tagasi oli plaan viia sinna  sellel sügisel veel üks laps juurde, kuid jõudsime hoopis järelduseni, et parem on kolm last ära tuua.
Tänud õpetaja Karmenile, kes oli esimene inimene kellele me sinna minnes lilled viisime ning jäi ka viimaseks, keda lapsed lilledega meeles pidasid.

Uljam Teuli

https://player.vimeo.com/video/137147892?byline=0&portrait=0

1. september – ILUS INIMENE

1. septembri juures on ühesugune ainult toimumise aeg – kõik ülejäänu on igal aastal erinev. Sellel aastal algas 1. september meie jaoks uues koolis, palju inimesi on tuttavaid kuid veel palju uusi tutvusi ootab ees.
Kiviõli kool tutvustas ILUSAT INIMEST:

I – iseseisev
L – loov
U – uudishimulik
S – suhtleja

I – innustuv
N – naerusuine
I – infovaldaja
M – mõtlev
E – empaatiline
N – nutikas
E – eluline

ning unistusi.
Väike meenutus sellest tuleviku jaoks, kuidas kõik unistused alguse said…

https://vimeo.com/137962847

Väntorelifestival FinEst 2015

Kava:
Kell 12 Kontsert Rakvere keskväljakul
Kell 13 Art Cafe hoovikontsert
Kell 14 Põhjakeskus ja Krooni keskuse kontserdid
Kell 16 Promenaadikontsert
Kell 18 Peakontsert Rakvere Rahvaaias

2005. aastal toimus Eestis esimene väntorelifestival, millega pandi alus ühele positiivsele kultuuritraditsioonile. Selle festivaliga on Eestit tutvustatud paljudele välismaalastele ning eestlastele on pakutud võimalus saada osa teiste maade kultuurist ning mehaanilise muusika imelisest maailmast.

Käesoleval aastal leiab aset erakordne festival – Soome-Eesti ühine väntorelifestival FinEst2015. Esimest korda ajaloos toimub väntorelifestival kahe riigi koostöös ja kahes riigis. Üle 30 osaleja 10 riigist toovad taas meieni väntorelimuusika, ilusad pillid ja huvitava kultuuri. Seekord on meil artiste Soomest Šveitsini ja Prantsusmaalt Jaapanini.

31. juulil Hämeenlinnas algav festival on pühendatud Soome poolt kuulsa helilooja Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale ja Eesti poolt tähistame muusika-aastat ning 10 aasta möödumist esimesest väntorelifestivalist.

Tutvuge festivali programmiga ja tulge nautige ajatut muusikat ajaloolistel pillidel.

Kõik meie festivali kontserdid on tasuta.

Tänaval näeme!

Väike pildimälestus Rakveres toimunud üritusest:

Mina elan siin!

no images were found

“…lapsed, kes kui vangis eland,
pole ammu murul käind…” :nagu ütlevad laulusõnad.

Nii otsustas õpetaja Karmen lapsed rattamatkale viia, ürituse “Mina elan siin” raames. Eesmärk oli iga Susliku kodu juures peatus teha ning lõpetada väikese piknikuga Marteni koduhoovil. Matka pikkus kujunes igal osavõtjal erinev, sest rattasõidu algus- ja lõppunktid olid igaühel oma elukohast sõltuvad, kuid klassi ainus tüdruk sai oma jalgratta odomeetrile 35 km juurde – nii et päris arvestatav pühapäevane meelelahutus peatset rannahooaja algust silmas pidades. Poistel muidugi sellega probleemi ei ole ning nemad võisid vähem vändata 🙂

no images were found

Esimene peatus oli Graniidi tänavas kus elab Liis. Tegemist on strateegiliselt olulise lüliga endise Maidla valla ja Lüganuse omavalitsuse vahel mida kontrollib Kiviõli linnavalitsus. Ehtsa eestlasena võin öelda, et ainus miinus selles elukohas on naabrite olemasolu, kuid samas muudaks nende puudumine ka elu palju üksluisemaks. Nüüd on ühelt poolt oodata iga hetk kokkukukkuvat hoonet ning teiselt poolt fantaasiaküllaseid kuulujutte.

no images were found

Tänavat vahetamata jõuab järgmise Susliku koduväravasse – Joel koju. Joel ise pildile ei jõudnud, sest viidi autoga sihtpunkti grillimisplatsi ette valmistama, kuid peatuse tegime me seal sellegipoolest.

no images were found

Graniidi tänavast metsa poole keerates jõuab Georgi kodupaika. Georgi oli tänase väljasõidu ära unustanud ning me andsime talle aega kummid täis pumbata ning meiega ühineda. Naabrite koer vaatas stoilise rahuga, kuidas me tänava oma ratastega ära ummistasime. Küll ei pidanud aga vastu naabri koera perenaise närvid ning ta tuli uurima, et mida me seal teeme. Loobusime tema pakutud abist meile hoogu lükata ning lahkusime kodarate helkides Savala poole.

no images were found

Savala poole minnes on tuul alati vastu. Ei tea kas vahepeal on mõni puu eespool maha võetud, aga tänasel päeval puhkus ta lausa kahekordse jõuga. Vaatamata sellele jõudsime me Tairo maja ette. Petlik soojus oli Tairo palavikuga maha murdnud ning ta tõi meile lohutuseks Rafaello karbi, kuna teda ennast me kaasa võtta ei saanud.

no images were found

Savala on sarnaselt Kiviõliga väga tihedalt asustatud koht ning piisab lihtsalt üle tee minemisest kui oleme juba järgmise kodu juures – õpetaja Karmen elab oma kutsumusele omaselt kõige lähemal mänguväljakule, et olla lastele hästi ligi.

no images were found

Keset sügavaid laani kus elavad ainult karud ja hundid ning inimasustus jääb igale poole võrdselt kaugele, sõitis meile vastu auto Marteni isaga. Ratas tabas selle hetke suurepäraselt ära ning võttis nõuks mootorijõul edasi minna. Kõige parem viis selle saavutamiseks oli keti katkemine. Antud lahendus oli ainuõige, sest sellist viga ei olnud võimalik kohapeal parandada ning ratas koos Marteni vanema vennaga tõsteti autosse ning viidi ära koju.

no images were found

Pärast pikemat rattasõitu sai pikem paus tehtud Siimu tares. Pakuti jooki ja kehakinnitust ning võimalust öelda tere terjer Terrile.

no images were found

Meie lõppunkt oli looduskaunis kohas maamaja kus viimati nähti inimesi suurõppuse “Siil 2015” raames ning meenutatakse neid siiani hea sõnaga. Nüüd siis natukene sai külalistest puhata ning juba jälle hoov sagimist täis. Sellises naabrite pilkudest eemal asuvas maamajas saab ennast koduselt tunda Marten ning tema pere, kes olid külaliste auks ka laua katnud. Mängudest pandi proovile kiirus ja maskeerimisoskus ning ükski kivi hullamise käigus katki ei läinud.

no images were found

Lõppsõnaks võib öelda, et üritus kestis 15 minutit liiga kaua, sest just see oli aeg mis lahutas viimaseid rattureid oma kodust enne kui nad vihma käest varju alla jõudsid. Tegelikult oli kulutatud aeg seda väärt, sest kõik matkalised pidasid vapralt vastu olukorras kus isegi metall andis järele. Olles nüüd tuttav laste maskeerimusoskustega, siis nendega läheks luurele küll!

Numbrifriikidele veidi tehnilist informatsiooni geograafilses profiilis:

-20 kraadise külmaga toimuvad õppetunnid õues!

Maidla Kooli sai esitatud järelepärimine:

Tere!

Palun selgitust, miks toimus eile, 07.01.2015 viies õppetund ajavahemikul 12.40-13.25 kui tunniplaani kohaselt oli IV klassi kehaline kasvatus, õues.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 9 punkt 5 lõige 1, tohib tunde läbi viia kuni – 10 kraadise tegeliku temperatuuriga (https://teuli.net/?p=870/). Vastavalt Ilmateenistuse mõõtmistulemustele oli Kirde-Eestis 07.01.2015 kell 13.00 tegelik õhutemperatuur -19 ja -20 kraadi, mis vabastaks lapsed isegi koolipäevast, rääkimata kehalise kasvatuse tunnist, mis viiakse õpetaja omavolil läbi õues!
Määruses on veel tegemist Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudiga, mis nüüd tegutseb Ilmateenistuse nime all, omavad siiski nemad kalibreeritud seadmeid õhutemperatuuri määramiseks ning laste tervise seisukohalt peaks antud reegleid täpselt järgima. Sooviksin teada, millised kalibreeritud õhutemperatuuri määratlemise seadmed on Maidla Kooli käsutuses, et need erinevad niivõrd riikliku ilmateenistuse omadest?
Sotsiaalministrit on antud veast teavitatud.

Uljam Teuli

Tore pärastlõuna Alutaguse jõulukülas

Jõuluaeg on kohe- kohe läbi saamas.

Enne veel tahaks meenutada Suslikute ja 3. klassi  põnevaid tunde Pannjärvel Alutaguse jõulukülas.

Kõigepealt viidi meid päkapikuonni, mis oli erakordne oma asukoha tõttu- see asus puu otsas. Tee onni ukseni oli  paras seiklus treppidel ja nöörlaudteel- ühesõnaga  õudus 🙂

Seejärel paitasime ja toitsime armsaid kitsekesi, jooksime metsa all ning otsisime maa alla vajunud päkapikke, mängisime päkapikuneiuga  teisigi reipaid mänge.

Edasi sattusime meisterdamistuppa. Seal valmisid asjaliku juhendamise all armsad käbipäkapikud.

Kuulasime jõulujuttu, laulsime- tantsisime, mängisime.

Külastamise lõpus pakuti teed ja jõulumuhvineid.

Viisime läbi jõululoosi.

Kõige suurem tänu kuulub Joeli emale, kes  sealviibimise koos sõiduga meile kinkis!