13 küsimust

7. mail said Jutulinnud ja Suslikud koolis kokku Liivi Maalmaniga, keda nimetati juba “omaks politseinikuks”.
Seekord oli tal kaasas 13 küsimust, millele palus lastel vastata ning pärast arutati koos läbi, et milline vastus võiks olla õige.

1. Kui ma teen head, siis saan kiita.
2. Kui ma teen halba, siis saan ka kiita
3. Olen sõnakuulelik, aga kuulan ainult nende täiskasvanute sõna, keda väga hästi tunnen.
4. Avan koduukse kõigile, kes uksekella helistavad.
5. Kui tunnen ennast mõne täiskasvanuga ebamugavalt, näiteks ta kallistab või puudutab mind, kui ma seda ei taha, siis räägin sellest kohe emale või õpetajale.
6. Keegi ei tohi mulle haiget teha, kui see juhtub, siis räägin sellest kohe emale või isale, õpetajale, vanaemale või vanaisale.
7. Mul on laetud akuga mobiiltelefon, et täpselt teada, kus ma parasjagu olen.
8. Kui keegi teeb mulle haiget või arvan, et see võib juhtuda, siis võin ära joosta, hästi kõva häälega karjuda või lüüa.
9. Kui võõras inimene pakub mulle kommi, kutsub multifilmi või põnevat arvutimängu mängima, kutsikat vaatama, siis ei lähe ma temaga kaasa ega hakka ka rääkima.
10. Ma ie lähe kunagi võõraga kaasa, tema koju või autoga sõitma, sest ma ei tunne teda.
11. Mul ei ole kindlat päevakava ja ema ning isa ei tea, kus ma olen.
12. Tülisid lahendan sõnade, mitte kätega, sest olen viisakas.
13. Räägin võõrastega internetis sellest kus elan, annan telefoninumbri ja teisi andmeid, näiteks seda ka selle kohta, kas olen üksi kodus või millal sõidan kogu perega reisile sõidame.

Kõige toredam lahendus oli minu arvates päike, mille iga kiire otsa paluti kirjutada inimese nimi, keda laps usaldab ning hiljem see kodus koos vanematega üle vaadata – äkki saab sinna kedagi lisada või keegi üldse sinna ei sobi. Oma koduloomade nimesid, polnud lapsed kitsid panema. Neid võib alati usaldada!

PIDLDID