Ilm soojaga pidulisi just ei hellitanud, kuid vähemalt hoidis vihma tagasi.
Mäetaguse on juba ammu tuntud koht ning nende uhke mõisahoone on alati olnud peo keskpunktiks. Seekord oli aga hoopis huvitavamaks atraktsiooniks Mäetaguse Käsitöömaja ja Mäetaguse Põhikool.
Mäetaguse Käsitöömaja on hea näide sellest, kuidas investeeringut õigesti kasutada. Uhked seaded ei ole mitte ainult imetlemiseks vaid neid antakse tasu eest kõigile kasutada. Tegelikult väga tore võimalus tegeleda ka loominguga nendel, kellel vahendid puuduvad, kuid soov midagi ära teha on olemas.
Mäetaguse Põhikool saab veebis uhkustada ühe kõige uhkema kodulehega mida ma põhikoolil üldse olen näinud ning maja ise on neil muidugi veel uhkem. Kooli õppetööd tutvustades ütles direktor, et nende kool on läinud kaasaegse hindamisviisiga kaasa ning kuni kolmanda klassi lõpuni hindeid ei panda vaid antakse hinnang koos kommentaariga. Neljandast hakatakse hindeid andma, kuid kommentaar jääb kuni põhikooli lõpuni alles. Küsisin, et kas nende kõige vanem õpetaja, kes on juba oma 70 eluaasta piiri ületanud, suudab ka selle uue ajaga sammu pidada ning väidetavalt olevat ta üks aktiivsemaid õpetajaid, kes tagasisidet annab. Seda on ainult rõõm kuulda, sest nagu me kõik teame, siis mitte kõik “vanad õpetajad” ei suuda leida endas sellist õpitahet, et ennast kaasaegseks muuta.
Piip ja Tuut olid noorematele kindlasti päeva tähtsündmuseks ning liigitades ennast ka nooremate hulka eelistasin ma mina neid Maria Listra kontserdile mis oli mõeldud külmakartlikumale publikule, kuna toimus siseruumides.
Nii et kokkuvõtteks võib öelda, et ka külma ilmaga saab Mäetagusel sooja!