See on olnud kõige meeldejäävam aasta mis Meie Pere on üldse kunagi läbi teinud. September hakkas pihta sellega, et Madis läks keskkooli viimasesse klassi ja Liis liikus põhikooli lõpu poole. Sellel eesmärgil sai uuendatud oma fototehnika parki, et kevadel oleks millega kogu seda ilu jäädvustada. Küll aga ei pidanud kevadeni ootama, sest vald otsutas kogu koolipere jõulud ja aastavahetuse oma poliitiliste mängudega ära rikkuda. Ja kui lõpuks oli rumalus võimult tõugatud, astus loodus oma sammu ning Covid-19 sundis meid hoopis teistsuguse eluga harjuma. Jõudis kätte ka see aeg, kui meie kuueliikmeline pere ei ole alaliselt iga õhtu kodus söögilaua ümber vaid lapsed hakkavad suureks saama ning oma elu peale mõtlema. Lapsed käisid sellel aastal oma ettevõtmisena nii Pariisis kui ka Edinburghis, kuid me oleme koos isegi siis kui oleme teineteisest kaugel ning just see annabki julgust ükskõik mida ette võtta, sest üksteist ei jäeta hätta! Nagu Madis ütles, et ajateenistuses olles tulevad paljud asjad ette kodust tuttavatena, sest tegelikult ei ole vahet, kas kaitsta riiki või perekonda – mõlemate tugevus sõltub nende keti kõige nõrgemast lülist ning hoolitseme selle eest, et keti lülid oleksid nii hästi karastatud kui vähegi võimalik!