Head uut kooliaastat!

Armsad õpilased ja lapsevanemad,

pikk suvevaheaeg ongi kohe lõppemas, algamas on kool. Ükski kooliaasta pole eelmisega sarnane, nii ootavad ka meid ees rida uuendusi. Panen need siia punkthaaval kirja.

1. Meie klassiruum asub nüüd peamaja 2. korrusel.

2. Uus õppeaine tunniplaanis on liiklusõpetus.

3. Millalgi hakkate kehalise kasvatuse tundides käima Kiviõlis ujumise algõpetust saamas.

4. Lauluõpetaja ootab teid mudilaskoori.

5. Puhvet hakkab tööle alles pärast 5. tundi.

6. Pikapäevatoit hakkab maksma 15 kr ( eelmine õppeaasta oli 5 kr).

7. Reedeti on 5. tund klassijuhataja tund, milles teeme nädalast kokkuvõtteid ja korraldame ühistegevusi.

8. Lapsed, teie töökust, kohusetunnet, õpitulemusi hakatakse nüüd numbritega 1-5 hindama.

Muud kooliga seotud asjad jäävad esialgu samaks. Koolitoit ja töövihikud on tasuta. Tasuta on ka mõisakoolide õpilaspäevik.

Kunstiõpetuse raha kogumine jääb endiseks- 30 kr kuu. Võib maksta kuu, kuude, poolaasta, aasta kaupa…. võib teha ülekande klassijuhataja kontole või raha kooli kaasa võtta.

Vihikud annan teile vastavalt vajadusele ise. Teie võtke kaasa ainult kilekaaned.

Ärge unustage , et korralikul õpilasel on koolikotis alati joonlaud, käärid, liimipulk, kamm, taskurätikud. Vaadake üle pinali sisustus! Ärge unustage vahetusjalanõusid!

Nagu kevadel sai räägitud, oleks tore, kui tooksite taas kooli selle kollase kohvri. Sinna on hea koguda igasugu töölehti ja kunstitöid.

NB! Ka õpilaspilet vajab pikendamist! Too see kohe esimestel koolipäevadel klassijuhatajale.

KOOL ALGAB 1. SEPTEMBRIL KELL 9.00 AKTUSEGA, SEEJÄREL ON KLASSIJUHATAJAGA KOHTUMINE JA SIIS SUUNDUME KÕIK KOOS 10.30 SPORDIHOONE ETTE, KUS TOIMUB KERGLIIKLUSTEE AVAMINE. KÕIK KOOS LÄBIME SELLE TEE! Savalast viib buss kaugemal elavad ( metsaring, Maidla, Kiviõli) lapsed koju.

TOREDAT UUT KOOLIAASTAT ! KOHTUMISENI!

Õpetaja Karmen

Palju õnne, Madis!

Eile, 12. juunil oli sünnipäev Madisel. Loodan, et Sa, Madis, ei pahanda, et õnnitluse täna kirjutan. Tean, et ootasid seda juba eile… kes ei ootaks ?

Madis on vahva ja tore poiss. Alati rõõmsameelne, heatahtlik, abivalmis, hooliv. Kui koolis maiustusi jagatakse, siis paneb ta need kõik oma koolikotti ja viib oma noorematele õdedele ka.  😉 Koolis läheb tal hästi… talle meeldib arvutada, leiutada, käsitööd ja kunsti teha, ilus kõlav lauluhääl on ka… Eriti paistab ta silma uudishimulikkusega. Julgeb küsida kõike, mida teada tahab.

Sul, Madis, on vedanud- Sinu sünnipäev on kesksuvel, aasta ilusaimal ajal…

PALJU ÕNNE SULLE 8-AASTASEKS SAAMISE PUHUL!

Sinu õpetaja ja klassikaaslased

Volbripäev

VOLBRIPÄEV 1. mai

Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade või nõidade päev. Võrreldes eestlastega on meie põhjanaabrite volbripäev – vappu – tunduvalt olulisem karjanduses (karjalaskepäev koos selle juurde kuuluvate maagiliste toimingutega karjaõnne saavutamiseks).

1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Germaani rahvastel on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maiga saabub kevade lõplik võit, sellega kaasneb rida kõige halva eemaletõrjumise menetlusi: tuletegemine, kellade helistamine ja lärmitsemine, roheliste okste toomine hoonete kaitseks. Nõidade sõidust loksberile – öistele pidustustele – leidub kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.

Säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist.

Koduses majapidamises pole volbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Ilmaennetes kajastub ta samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.
Tänapäeval alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Lugemiseks lapsevanemale

Riigikogu menetlusse on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Tegemist on kõige olulisema tervikliku haridusuuendusega pärast 1993. aastat, mil kiideti heaks praegu kehtiv seadus.

Kajastustes on uuest seadusest välja nopitud väikseid tükikesi ja tituleeritud need kõrgelennuliselt minunimeliseks haridusreformiks. Jah, ümberkorraldused on ulatuslikud, kuid need ei koosne üksnes koolivõrgu korrastamisest, vaid kõige aluseks on vajadus teha muudatusi õppe sisus.

Kindlasti ei ole tegemist vaid ühe mehe ettepanekutega, sest suurt osa neist sätteist on kavandatud aastaid ja pakutud välja muu hulgas nii haridusfoorumitel kui ka Eesti Koostöö Kogu poolt. Viimane esitas endasse ühendatud 60 organisatsiooni nimel riigikogule ja valitsusele näiteks ettepaneku põhikool ja gümnaasium lahutada.

Tegelikkuses käsitleb uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nii õppekava, koolikohustuse täitmist, turvalisust, koolitöö korraldust, õpetaja rolli suurendamist, koolide rahastamist kui ka erinevate koolitüüpide integratsiooni, s.t lühidalt öeldes: üldhariduse tervikut.

Noor peab koolis käima

Viimastel arutlustel osalejad on selgelt esile toonud koolikohustuse täitmise teema ning rõhutanud seda, et mõiste ise, eriti aga lapsevanema, kooli, omavalitsuse ja riigi õigused, kohustused ja vastutus peavad palju selgemad olema.

Võime rõõmu tunda, et enam ei jäta igal aastal põhikooli pooleli tuhatkond õpilast, vaid neid noori, kelle haridustee põhikoolis katkes, jäi eelmisel õppeaastal hüppeliselt vähemaks – neid oli veidi üle viiesaja. Kuid ka seda on palju. Eesti riigis on kõigil võimalus omandada jõukohane haridus, tarvis on vaid lapse soovi õppida ning täiskasvanute soovi ja oskust märgata, aidata ja vastutada. Just uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pühendab terve peatüki sellele, et ükski noor inimene meie haridussüsteemis kaotsi ei läheks.

Kui kodu ei toeta õppimist ja tema tegemised ei huvita ema-isa, siis on asjatu loota, et üksnes kool suudab sellisest noorest kasvatada targa ja tegusa kodaniku.

Koolil peab olema oma õpilastest ülevaade. Tavapäraselt annavad lapsevanemad koolile teada, kui laps on haigeks jäänud või puudub mingil muul põhjusel. Kui aga last koolis ei ole ja õpetaja ei tea põhjust, siis tuleb koolil võtta ühendust lapsevanemaga, nii on kirjutatud seadusesse. See on kasulik ka perekonnale, sest võib juhtuda, et kodused tõepoolest ei tea lapse puudumistest.

Seaduses on kirjas kohustused koolipidajale, kes ka praegu kehtivate seaduste järgi peavad kontrollima koolikohustuse täitmist. Kui laps ei ole ikka nädala jooksul koolis käinud ja kool ei ole tema vanematega kontakti saanud, siis asub last otsima kohalik omavalitsus. Viimase sekkumist tuleks ehk veelgi operatiivsemaks muuta ja oma kohustusi mitte täitvatele vanematele kehtestada karistused. Kooli tööks on ikka õpetamine ja mitte laste otsimine. Lisaks eelnevale tuleb igal vallal ja linnal sügiseti kontrollida, et kõik kooliealiseks saanud lapsed jõuaksid kooli.

Ainult kontrollist ei piisa

Loomulikult on kontrollimine ja trahvimine ning laste ja nende emade-isade tagaotsimine viimane võimalus.

Erinevate õpetamisviiside ja õpilase toetusvõimaluste kasutamine muudetakse paindlikumaks, põhikooliklassid väiksemaks. Koolil on senisest lihtsam korraldada õpiabi, rühmaõpet või individuaalõpet, õpetaja saab rakendada uusi metoodikaid.

Lisaks kooli õhkkond, mis peab olema sõbralik ja õppimist toetav, sellisest koolist ei kipu lapsed ära jooksma. Terve õhkkonnaga koolis esineb ka tunduvalt vähem koolivägivalda. Kui aga asjad peaksid hulluks minema, siis uus seadus kirjeldab täpselt, millised on õpetaja võimalused kutsuda korrale ülekäte läinud õpilast. Kõik koolis käinud inimesed mäletavad, et kedagi saadeti tunnist välja või jäeti pärast tunde – nüüd esimest korda saavad õpetajad seda kõike vajadusel rakendada ka seaduse toel.

Räägime palju meid tabanud tööpuuduse lainest. Korralik ja lapse võimetele ning vajadustele vastav haridus aitab teda tulevikus ka tööelus. Kui tahame majandust jalul hoida, tuleb rõhku panna koolist väljalangevuse vähendamisele ja lastes teadmistejanu äratamisele.

Haridusminister Tõnis Lukas

Meie õpetaja on kõige parem!

 

Igal aastal käib Maidla Põhikoolis õpilaste seas küsitlemine, et kes on nende arvates viimasel aastal olnud nii hea õpetaja, et vääriks Aasta Õpetaja tiitlit. Sellel aastal võivad esimese klassi õpilased rõõmukisa tõsta, sest nende õpetajast pole keegi parem olnud.

Palju õnne tunnustava tiitli saamise nimel õpetaja Karmen!

Tule kooli!

Maidla Põhikool ootab Sind, lapsevanem, kelle laps juba käib meie koolis või kelle laps alustab oma kooliteed sügisel, vaatama lähemalt, kuidas koolielu igapäevaselt käib. Tule ja tuleta meelde oma koolipõlve, istudes tunnis ning võrdle, mis on sellest ajast paremuse või siis halvemuse poole läinud. Olles juba kooli köögipoolt näinud, saad sa kindlasti kaasa rääkida ka selles, et mis võiks olla teisiti. Hoolekogu esimehena soovitan kindlasti antud võimalust mitte kasutamata jätta, sest kõigi arvamus on oluline.

Oma arvamuste ja ettepanekute avaldamiseks olen avanud hoolekogu kodulehe aadressil hoolekogu.uljam.net, kuhu igaüks saab soovi korral oma kirjutise jätta või siis mulle saates panen ma selle tema eest ülesse. Ei ole mõtet teadmisi koguda, kui neid ainult enda teada hoiate!

Kuna silmast-silma suhtlemine on parem kui ükskõik milline teine moodus suhtlemiseks, siis selle võimaluse annab kool kõigile oma õpetajatele ja lastevanematele 8. aprillil kell 17.oo 15. aprillil kell 17.00 Maidla Põhikoolis. Kokkutulnud saavad vabalt oma mõtteid avaldada ning muresid kurta. Tegemist on ümarlaua kohtumisega, mis on leidnud palju positiivset vastukaja ning kool on otsustanud traditsiooni jätkata.

Nii et puhka ennast nädalalõpus välja ning esmaspäeval saad koos lapsega kooli minna ning õhtul koju tulla. Teisipäeva hommikul küll kõrvad huugavad, aga kui oled päeva koolis mööda saatnud, siis kolmapäeva hommikul ei tunne sa enam midagi. Neljapäeva hommikul arvatavasti äratab sind juba laps ning sa keeldud kategooriliselt voodist väljumast, kuid reede võib vastu võtta mängleva kergusega, sest järgmine nädal ei pea sa enam seda ringitrallitamist ja lärmi kannatama, vaid saad rahulikult ennast tööl välja puhata.

Mina loodan teie kõigiga kohtuda 8. aprillil kell 17.00!

e-kooli uus nägu

2008/09 õppeaasta viimase veerandi esimene päev tõi uuendusi ka e-kooli kodulehel. Vaataks siis lähemalt, et mis uuendustega on tegu.

Alguslehel tervitab meid kõiki uus nägu. Etterutates võib öelda, see tüdruk rõõmustab pigem oma roosa koolikoti ja mummuliste kaustadeüle kui uue e-kooli üle.

Sisselogimise aken on kolmes osas. Esimene osa on parooliga sisselogimine (seda kasutavad kõik õpilased ja õpetajad), teised kaks võimalust on loodud lapsevanematele (ID-kaardiga audentimine või siis läbi pankade internetikeskkondade). Mind on alati hämmastanud, see, et miks on lapsevanemad viidud kehvemasse seisu kui õpetajad ja õpilased. Miks peaksid lapsevanemad ennast turvalisemalt tuvastama kui õpetajad?! See kui lapsevanema vaenulikuks on keskkond tehtud näitab ka see, et sisselogimise esimese varjandina on välja toodud parooliga võimalus ning ID-kaart ka Internetipank kui turvalisemad logimisvõimalused, on lükatud tahaplaanile. Mida see riik siis propageerib, kasutade e-teenuseid ja ID-kaarti, kui e-kool kui tulevaste kodanike kasvulava ei suuda oma õpilastes ja õpetajates selle kasulikkust teadvustada!

Mina logisin sisse ID-kaardiga, kuid kui algus oli kõik eestikeelne, siis pärast sisenenemist oli kogu lehekülg ingliskeelne ning ma pidin seadete alt valima endale eestikeele. Seaded jäid kõik meelde ja edaspidi oli kõik korras, kuid sama asi võib ka teistega juhtuda, et kui vana e-kool suutis kasutaja eelistused vaikimisi ära tunda (olgu see siis päringumaa või nimekirjas olevate koolide kaudu), siis uus sellega hakkama ei saanud ja ma pidin talle eraldi ütlema, et soovin edaspidi näha seda lehekülge sisselogides eestikeelsena. Keele muutmine ei ole raske, nii et paanikaks pole põhjust. Peaks hakkama saama ka siis, kui valid oma emakeeleks kogemata hispaania või läti keele.

Sisu on ikka sama. Kas tunniplaani osas midagi muudeti, selle kohta ma esitasin samas keskkonnas Maidla Põhikooli administraatorile küsimuse, vaatame mis ta vastab.
Foorum on ikka selline nagu ta on. Kas koostajad pole tõesti kunagi ühtegi foorumit näinud või ei oska/taha samasugust süsteemi sisse tuua, et mul oleks võimalik eelpoolkõnelejat tsiteerida või luua vähemalt jutupuu, et oleks võimalik mõttelõnga jälgida. Antud foorum aga muutub mõttetuks kui seal on enam kui kakskümment postitust ning täiesti mõttetuks siis kui keegi kasutab õigust mingi vahepealne postitus ära kustutada. Samuti ei suudetakse küll postitusi ära peita, kuid mitte nende olemasolu:

E-KOOLI administraatori info sisaldab 3 teematja 17 postitust, minnes aga teemasse sisse näeme seal 3 teemat ja 12 postitust.Absurdne.

Kuid üks asi on kindlasti uus mida enne ei olnud, nüüd on kõige rohkem näha akent mis paistab välja nii: