Kuhu kadus 10 krooni?!

Õpetaja Karmen võttis õpetaja Jaanikalt võlgu 100 kr.

Läks linna, kuid kaotas selle ära.

Talle tuli vastu õpetaja Hedi kes laenas talle 50 kr.

Õpetaja Karmen läks poodi ja ostis kaks šokolaadi, kumbki maksis 10 kr – 10+10=20

Koduteel tuli talle vastu jälle õpetaja Jaanika ning ta maksis järelejäänud raha talle tagasi ning jäi talle veel 70 kr võlgu – 100-30=70

Nüüd on ta õpetaja Jaanilkale võlgu 70 kr ja õpetaja Hedile 50 kr – 70+50=120

Šokolaadi ostis ta 20 krooni eest. Kokku on võlg ja šokolaad 140 kr, kuid kuhu kadus 10?

 

Sõbrapäevaks

Toredat sõbrapäeva kõigile!

Need armsad kaardid on meie laste tehtud. Loodan, et need on jõudnud kallite inimesteni…

JÄI KAHE SILMA VAHELE
Marika ja Heldur Laretei

1.  Kui ninasarvik oli omaette olemisest ära tüdinenud, vaatas ta savannis uudishimulikult ringi, et küll on palju toredaid loomi, kangesti tahaks mõnega neist sõbrustada. Kõige rohkem meeldis talle uhke laka ja mõnusa näoga lõvi. Ta läks lõvi juurde ja ütles: “Saame sõpradeks!”
Lõvi ringutas, haigutas ja arvas, et tema ninasarviku sõbraks ei sobi, kuna on liiga laisk.

2. Ninasarvikule meeldis ka ilusa pika kaelaga kaelkirjak. Ta palus kaelkirjakut: “Ole minu sõber!”
Kaelkirjak vaatas alla ninasarviku peale ja ütles, et tema ei saa ninasarviku sõber olla, kuna on liiga pikk.

3. Siis nägi ninasarvik kaunitriibulist sebrat. Ta läks sebra juurde ja küsis: “Kas sina tahad minu sõbraks saada?”
Sebra heitis ninasarvikule üleoleva pilgu ja vastas, et sõpru neist küll ei saa, kuna tema on liiga triibuline ja ninasarvik on liiga ninasarviline.

4. Nüüd jäi ninasarvik kurvaks. “Ma ei sobi kellelegi sõbraks,” kaebas ta.
“Sina sobid minu sõbraks ja mina sobin sinu sõbraks,” kuulis ta äkki oma kõrva juures. Ninasarvik tundis ära tuttava pühvlikangru, kes oli tema turjal palju ringi sõitnud ja temalt puuke korjanud.

5. “Ohh,” õhkas ninasarvik õnnelikult, “leidsin endale sõbra! Kuidas sa mul ometi kahe silma vahele jäid?”
“Sest ma olen väike ja tagasihoidlik,” seletas linnuke.
“Panen endale kõrva taha, et head sõpra tuleb kõigepealt otsida kahe silma vahelt!” otsustas ninasarvik.

Lumelinn

Mõni linn olngi juba lume alla mattunud, mõni paistab veel natuke välja. Õpetaja Jaanika aga arvas, et Maidla on nii suur küll, et selles võiks oma lumelinn olla. Kuna aga linnaehitus on nii suur ettevõtmine, et seda ei saa kuidagi üksi tehtud, siis võiks kaasa lüüa ka linnajagu rahvast. Äkki on keegi kes saab nõu ja jõuga abiks olla? Siinkohal tahangi teha üleskutse, et kõik ehitjad kes ei ole veel Norrasse läinud, võiksid endast kommentaarireal märku anda ning oma arvamuse aja ja võimaliku abi kohta kirja panna. Norras saavad nad aastaringi lumega mängida, aga siin peab kiirustama, sest kevadeks sulab lumi ära!

Külmapühad on käes!

Talv näitab oma tõelist palet – on lumi ja on külm. See on just niisugune, nagu räägiti “vanasti” talvesid olevat. Lõpuks ometi, sai ka sotsiaalministri määrus rakendust ning sellest kirjutab Postimees nii:

Sotsiaalministri 2007. aastast pärineva määruse järgi otsustab külmapühad arvutustehe ja nõnda ei teadnud eile hommikul paljud vanemad, et pea terves Mandri-Eestis võib lapsed koju jätta.

Varem piisas lapse pakasega kojujätmiseks pilguheidust termomeetrile. Nüüd aga tuleb tõe teadasaamiseks vallata järgnevat infot: kõigepealt tuule kiirust, seejärel välistemperatuuri, ning seejärel võtta appi terviseameti kodulehel asuv külma-tuule indeksi arvutamise tabel.

2007. aastal otsustas toonane sotsiaalminister Jaak Aab heas usus, et pelk termomeetrinäit ei ole piisav otsustamaks, millal on väljas tõeliselt külm. Sestap võeti uue määrusega arvesse ka see, mida inimene õues tegelikult tunneb, ehk niinimetatud tuulekülm.

Juhul kui väljas on tuul, kujuneb tuulekülma temperatuur termomeetrinäidust madalamaks. Paraku tunnistas ka Aab ise toona ajalehele Sakala, et kui tuule mõju tabeli absurdini viib, laseb ta selle üle vaadata.

Paber ja tegelikkus

Räpina valla kaheksa õpilasega Naha algkooli direktori Valve Peebu jutu järgi tuli eile kooli  kaks last. «Väljas oli hommikul miinus 26 kraadi ja me ei jõua sellise külmaga hooneid piisavalt soojaks kütta,» lausus ta.

Mis puutub ministri määruses ette nähtud valemisse, siis kinnitas Peebu nagu teisedki Postimehega vestelnud koolijuhid, et asjad ei toimi tegelikult nii, nagu on paberil kirjas.

«Lapsevanemad ei orienteeru selles tuulekülma indeksis niikuinii,» lausus ta. «Normaal­sed on need asjad, mis on tavainimesele arusaadavad. Külma ilma puudutav määruse osa on tehtud asjatundmatute inimeste poolt, kes ei tule kabinetist välja.» Mitu jütsi peavad Peebu hinnangul käima kooli jõudmiseks jala kilomeeter-poolteist, aga maakoolides käib lapsi, kes peavad olema võimelised enamaks.

Üleeile tuli lapsevanematele siiski appi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), hakates avaldama ka lihtsurelikule arusaadavat tuulekülma kaarti, mida saavad küll vaadata vaid internetiühenduse omanikud.  Esimesest kuuenda klassini võib koju jääda siis, kui temperatuur on miinus 20 ja madalam. Seitsmendast üheksanda klassini on piiriks miinus 25 kraadi.

Ent see ei ole siiski Aabi määruse ainus probleem – selle järgi piisab tuulekülma temperatuurist kojujäämiseks vaid siis, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud. See tähendab, et kui iga ilmaga käivituva auto omanik viib lapse kodutrepilt kooli ette, toimub ka õppetöö. Sama kehtib ka nende laste kohta, kelle kodu lähedalt möödub koolibuss.

Kui aga auto ei lähe käima või teise klassi jütsil tuleb kooli pikem maa jala marssida, võib ta koju jääda. Sellega kaasneb aga uus probleem – eile hommikul olid Lõuna-Eestis küll lausa kõrvetavad külmakraadid, aga suur osa lapsevanematest viis koolijuhtide kinnitusel lapsed ikkagi kooli. Õppetöö jätkus täie hooga ja puudunud jäävad seetõttu ülejäänud klassist maha.

Määruses on kirjas, et liiga külmast ilmast hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse mitmesuguseid tegevusi, kuni tekib võimalus nad koju saata.

Postimehega vestelnud koolijuhid tõlgendavad seda nõnda, et kui suurem osa klassist puudub, ei saa ka õppetööga edasi minna, vaid korratakse pigem seniseid koolitükke.

See on ka arusaadav, sest tuleva nädala teise pooleni pole lootagi külmade taandumist ja pedagoogid on juba mures, kuidas täita õppekava.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvus eile oma eelkäija määrusega ja tunnistas, et see võib tunduda lapsevanematele keerukas. «Tuule-külma indeks ei ole mõttetu selles mõttes, et kui te lähete välja ja on suur tuul, siis on miinus kümme kraadi oluliselt ohtlikum kui miinus 20 kraadi ja tuulevaikus,» lausus ta. Pevkur lubas külmapühade teemat siiski haridusministriga arutada.

Huntidega silmitsi

Võru valla Kolepi küla elaniku Kaja Aia noorem poeg Joosep käib Puiga põhikooli neljandas klassis. «Meil on koolini vaid viis kilomeetrit, aga kui siin on akna taga 18 kraadi, siis Puigal 24 kraadi,» rääkis ema. «Nüüd käib 200 meetri kauguselt kodust ka koolibuss. Poeg tahab minna kunagi ekspeditsioonile põhjapoolusele ja tema naudib talve mõnuga. Sestap ei jää ta mingil tingimusel koju.»

Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi kuuendas klassis käiva ja Tartu valla Metsanuka külas elava Christopher Tammearu ema Mai Tammearu jättis aga eile poja koju. «Auto ei ole just kõige uuem ja tegin lapsele rõõmu,» lausus ta. «Mis ta vaatab seal niisama? Olen täiesti kindel, et ainult kolmandik lapsi on täna (eile – toim) koolis.»

Mõistagi ei tea Tammearu nagu teisedki Postimehega vestelnud lapsevanemad, kuidas arvutada tuulekülma indeksiga temperatuuri. Aga mida arvab külmapühadest EMHI peadirektor Jaan Saar? Tema käis lapsena iga ilmaga Tartumaa Koosa koolis. «Kolmekesi koolis oli mõnus – sõitsin seitse kilomeetrit suuskadega,» rääkis ta. «Vahepeal oli kaks kilomeetrit metsa, kus aeg-ajalt huntidega kokku sain.»

Allikas: Postimees

Klassi lehel on välistemperatuuri koosmõjust tuulega olev tabel üleval juba terve aasta olnud SIIN, kuid nüüd on EMHI teinud asja lihtsamaks ning kehtivat õhutemperatuuri, mille järgi koolilaste saatus hommikul otsustada, saab vaadata Tuulekülma lehel, kus temperatuuri uuendatakse igal täistunnil.

Palju õnne, Uljam!

Täna, 26. detsembril on sünnipäev meie klassi kodulehe loojal ja “hingel” Uljam Teulil. Peale selle on ta ka Maidla kooli lastevanemate  hoolekogu eestvedaja.  Ta on väga hooliv pereisa Madisele, Liisi`le, Kadile ja pesamuna Ott`ile.

Tahan veelkord tänada selle  vabatahtlku töö eest meie kodulehe toimetamisel, pildistamisel, filmimisel, sissekannete tegemisel jne jne…. Tean, et teed seda kõike üsna heal meelel, sest see huvitab Sind… Ma olen Sinult palju õppinud ja arvutialaselt arenenud… Aitäh!

PALJU ÕNNE SULLE!

Õpetaja Karmen koos 2. kl õpilastega