Viimane nädalalõpp

Kooli alguseni on loetud tunnid…

Ja siis tuleb jälle hakata käima tuntud rada…

Koolis oodatakse kõiki õpilasi 1. septembri kell 9.00, kuid paha ei teeks ka varem juba koolitee üle vaadata, sest nagu elu on näidanud, suvi kustutab ka viimased teadmised… Ja nagu tänane loomkatse näitas, ei hooli autoomanikud vöötradade olemasolust ja sellest et lapsed tahavad üle tee minna! Veidi lahutavad lapsi ja autosid, spetsiaalselt käesolevateks valimisteks valminud kergliiklustee, mis avatakse samuti 1. septembril kell 10.30 Maidla Põhikooli spordihoone ees. Pärast avamist oodatakse kõiki kellel autot ei ole, Maidla Rahvamajja pirukaid sööma. Nagu täna sai üle kontrollitud, viimased viimistlused tee avamiseks käivad. Igatahes reha oli juba paigas!

mai 23, 2009juuni 3, 2018

Maakondlik 1. klassi loodusmäng

Meie klassi esindus käis Tudulinna koolis loodusmängu mängimas!

Reedel, 22. mail käisid neli 1. kl õpilast: Evelin Kõre, Mirjam Matilda Heinla, Liis Täpsi ja Ats Hobolainen Tudulinna Põhikoolis maakondlikul esimeste klasside loodusmängul.

Meie klassi esindus käis Tudulinna koolis loodusmängu mängimas!
Reedel, 22. mail käisid neli 1. kl õpilast: Evelin Kõre, Mirjam Matilda Heinla, Liis Täpsi ja Ats Hobolainen Tudulinna Põhikoolis maakondlikul esimeste klasside loodusmängul.

Võistlus koosnes 5-st erinevast alavõistlusest, milles oli vaja näidata kas teadmisi loodusest või omada kiireid jalgu. Eriti vajalikud oleksid olnud mõlemad näitajad koos! Meie lapsed näitasid väga häid teadmisi taimede tundmises. Kõik 23 taime, mis kooliõuele oli ära peidetud, leidsid meie lapsed üles ja tuvastasid need taimed maksimaalselt õigesti. Samuti tundsid nad kompimise teel ära kõik 8 eset, mis olid mustas riidekotis. Paraku kiiret jooksmist nõudvad teatevõistlused ei läinud kõige paremini- nii keskmiselt hästi.

Võistluste lõpus pakuti kõigile kringlit ja morssi ning seejärel toimus kokkuvõtete tegemine. Esimese kolme hulka me ei mahtunud, aga tänukirjaga saime tunnustatud meiegi. Mirjam ütles kenasti, et tähtis pole võit, vaid tubli osavõtt.

Aitäh, teile, lapsed! Te olite väga tublid!

PILDID

aprill 15, 2009juuni 14, 2018

Lugemiseks lapsevanemale

Riigikogu menetlusse on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Tegemist on kõige olulisema tervikliku haridusuuendusega pärast 1993. aastat, mil kiideti heaks praegu kehtiv seadus.

Kajastustes on uuest seadusest välja nopitud väikseid tükikesi ja tituleeritud need kõrgelennuliselt minunimeliseks haridusreformiks. Jah, ümberkorraldused on ulatuslikud, kuid need ei koosne üksnes koolivõrgu korrastamisest, vaid kõige aluseks on vajadus teha muudatusi õppe sisus.

Kindlasti ei ole tegemist vaid ühe mehe ettepanekutega, sest suurt osa neist sätteist on kavandatud aastaid ja pakutud välja muu hulgas nii haridusfoorumitel kui ka Eesti Koostöö Kogu poolt. Viimane esitas endasse ühendatud 60 organisatsiooni nimel riigikogule ja valitsusele näiteks ettepaneku põhikool ja gümnaasium lahutada.

Tegelikkuses käsitleb uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nii õppekava, koolikohustuse täitmist, turvalisust, koolitöö korraldust, õpetaja rolli suurendamist, koolide rahastamist kui ka erinevate koolitüüpide integratsiooni, s.t lühidalt öeldes: üldhariduse tervikut.

Noor peab koolis käima

Viimastel arutlustel osalejad on selgelt esile toonud koolikohustuse täitmise teema ning rõhutanud seda, et mõiste ise, eriti aga lapsevanema, kooli, omavalitsuse ja riigi õigused, kohustused ja vastutus peavad palju selgemad olema.

Võime rõõmu tunda, et enam ei jäta igal aastal põhikooli pooleli tuhatkond õpilast, vaid neid noori, kelle haridustee põhikoolis katkes, jäi eelmisel õppeaastal hüppeliselt vähemaks – neid oli veidi üle viiesaja. Kuid ka seda on palju. Eesti riigis on kõigil võimalus omandada jõukohane haridus, tarvis on vaid lapse soovi õppida ning täiskasvanute soovi ja oskust märgata, aidata ja vastutada. Just uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pühendab terve peatüki sellele, et ükski noor inimene meie haridussüsteemis kaotsi ei läheks.

Kui kodu ei toeta õppimist ja tema tegemised ei huvita ema-isa, siis on asjatu loota, et üksnes kool suudab sellisest noorest kasvatada targa ja tegusa kodaniku.

Koolil peab olema oma õpilastest ülevaade. Tavapäraselt annavad lapsevanemad koolile teada, kui laps on haigeks jäänud või puudub mingil muul põhjusel. Kui aga last koolis ei ole ja õpetaja ei tea põhjust, siis tuleb koolil võtta ühendust lapsevanemaga, nii on kirjutatud seadusesse. See on kasulik ka perekonnale, sest võib juhtuda, et kodused tõepoolest ei tea lapse puudumistest.

Seaduses on kirjas kohustused koolipidajale, kes ka praegu kehtivate seaduste järgi peavad kontrollima koolikohustuse täitmist. Kui laps ei ole ikka nädala jooksul koolis käinud ja kool ei ole tema vanematega kontakti saanud, siis asub last otsima kohalik omavalitsus. Viimase sekkumist tuleks ehk veelgi operatiivsemaks muuta ja oma kohustusi mitte täitvatele vanematele kehtestada karistused. Kooli tööks on ikka õpetamine ja mitte laste otsimine. Lisaks eelnevale tuleb igal vallal ja linnal sügiseti kontrollida, et kõik kooliealiseks saanud lapsed jõuaksid kooli.

Ainult kontrollist ei piisa

Loomulikult on kontrollimine ja trahvimine ning laste ja nende emade-isade tagaotsimine viimane võimalus.

Erinevate õpetamisviiside ja õpilase toetusvõimaluste kasutamine muudetakse paindlikumaks, põhikooliklassid väiksemaks. Koolil on senisest lihtsam korraldada õpiabi, rühmaõpet või individuaalõpet, õpetaja saab rakendada uusi metoodikaid.

Lisaks kooli õhkkond, mis peab olema sõbralik ja õppimist toetav, sellisest koolist ei kipu lapsed ära jooksma. Terve õhkkonnaga koolis esineb ka tunduvalt vähem koolivägivalda. Kui aga asjad peaksid hulluks minema, siis uus seadus kirjeldab täpselt, millised on õpetaja võimalused kutsuda korrale ülekäte läinud õpilast. Kõik koolis käinud inimesed mäletavad, et kedagi saadeti tunnist välja või jäeti pärast tunde – nüüd esimest korda saavad õpetajad seda kõike vajadusel rakendada ka seaduse toel.

Räägime palju meid tabanud tööpuuduse lainest. Korralik ja lapse võimetele ning vajadustele vastav haridus aitab teda tulevikus ka tööelus. Kui tahame majandust jalul hoida, tuleb rõhku panna koolist väljalangevuse vähendamisele ja lastes teadmistejanu äratamisele.

Haridusminister Tõnis Lukas

aprill 4, 2009juuni 14, 2018

Meie õpetaja on kõige parem!

Igal aastal käib Maidla Põhikoolis õpilaste seas küsitlemine, et kes on nende arvates viimasel aastal olnud nii hea õpetaja, et vääriks Aasta Õpetaja tiitlit. Sellel aastal võivad esimese klassi õpilased rõõmukisa tõsta, sest nende õpetajast pole keegi parem olnud.

Palju õnne tunnustava tiitli saamise nimel õpetaja Karmen!

aprill 4, 2009juuni 14, 2018

Palju õnne, Mirjam Matilda!

märts 27, 2009juuni 3, 2018

Raamatukogus

Neljapäeval, 26. märtsil toimus meil eesti keele tund Savala Rahvamajas asuvas valla raamatukogus. Raamatukogu juhataja Pille võttis meid juba uksel lahkelt ja naeratades vastu. Tundsime, et me olime oodatud.

Tädi Pille rääkis meile, kuidas raamatuid tellitakse, laenutatakse. Näitas raamatutest lookas riiuleid, selgitas raamatute riiulitesse asetamise põhimõtet jne. Eriti põnev oli muidugi lastenurk! No mõelge ise, kui avastate sealt raamatu, mis äkki kaagutama hakkab või kus pilte saab ise liigutada, saab midagi avada ja siduda jne.

Juhataja rääkis meile, kuidas ja miks peab raamatuid hoidma. Samas näitas ta meile tervet virna halvasti hoitud raamatuid, millesse oli keegi sodinud, midagi välja rebinud, mustade kätega mäkerdanud jne.

Veel saime teada, et Maidla raamatukogus on umbes 16000 raamatut ja et tänapäeva raamatukogu on nagu mingi infopunkt. Tädi Pille käest küsitakse peale raamatute ka muid elulisi küsimusi: mis kell buss linna sõidab, palju pilet maksab, kuidas mingit taime hooldada jne. Lisaks kasutatakse vallaelanike poolt aktiivselt ka raamatukogus olevat kahte arvutit ja koopiamasinat.

Meie Ats sai proovida raamatukoguhoidja tööd. Nimelt pidi ta arvuti andmebaasis lugejaks vormistama oma sõbra Martti, sest viimane laenutas koju sellest raamatukogust oma esimese raamatu.

Lõpetuseks ütlen, et kui RAAMATUD EI TULE LASTE JUURDE, SIIS TULEB LAPSED ISE VIIA RAAMATUTE JUURDE!

PILDID

märts 26, 2009juuni 14, 2018

Tule kooli!

Maidla Põhikool ootab Sind, lapsevanem, kelle laps juba käib meie koolis või kelle laps alustab oma kooliteed sügisel, vaatama lähemalt, kuidas koolielu igapäevaselt käib. Tule ja tuleta meelde oma koolipõlve, istudes tunnis ning võrdle, mis on sellest ajast paremuse või siis halvemuse poole läinud. Olles juba kooli köögipoolt näinud, saad sa kindlasti kaasa rääkida ka selles, et mis võiks olla teisiti. Hoolekogu esimehena soovitan kindlasti antud võimalust mitte kasutamata jätta, sest kõigi arvamus on oluline.

Oma arvamuste ja ettepanekute avaldamiseks olen avanud hoolekogu kodulehe aadressil hoolekogu.uljam.net, kuhu igaüks saab soovi korral oma kirjutise jätta või siis mulle saates panen ma selle tema eest ülesse. Ei ole mõtet teadmisi koguda, kui neid ainult enda teada hoiate!

Kuna silmast-silma suhtlemine on parem kui ükskõik milline teine moodus suhtlemiseks, siis selle võimaluse annab kool kõigile oma õpetajatele ja lastevanematele 8. aprillil kell 17.oo 15. aprillil kell 17.00 Maidla Põhikoolis. Kokkutulnud saavad vabalt oma mõtteid avaldada ning muresid kurta. Tegemist on ümarlaua kohtumisega, mis on leidnud palju positiivset vastukaja ning kool on otsustanud traditsiooni jätkata.

Nii et puhka ennast nädalalõpus välja ning esmaspäeval saad koos lapsega kooli minna ning õhtul koju tulla. Teisipäeva hommikul küll kõrvad huugavad, aga kui oled päeva koolis mööda saatnud, siis kolmapäeva hommikul ei tunne sa enam midagi. Neljapäeva hommikul arvatavasti äratab sind juba laps ning sa keeldud kategooriliselt voodist väljumast, kuid reede võib vastu võtta mängleva kergusega, sest järgmine nädal ei pea sa enam seda ringitrallitamist ja lärmi kannatama, vaid saad rahulikult ennast tööl välja puhata.

Mina loodan teie kõigiga kohtuda 8. aprillil kell 17.00!

märts 25, 2009juuni 14, 2018

Kinnita turvavöö!

märts 23, 2009juuni 14, 2018

e-kooli uus nägu

2008/09 õppeaasta viimase veerandi esimene päev tõi uuendusi ka e-kooli kodulehel. Vaataks siis lähemalt, et mis uuendustega on tegu.

Alguslehel tervitab meid kõiki uus nägu. Etterutates võib öelda, see tüdruk rõõmustab pigem oma roosa koolikoti ja mummuliste kaustadeüle kui uue e-kooli üle.

Sisselogimise aken on kolmes osas. Esimene osa on parooliga sisselogimine (seda kasutavad kõik õpilased ja õpetajad), teised kaks võimalust on loodud lapsevanematele (ID-kaardiga audentimine või siis läbi pankade internetikeskkondade). Mind on alati hämmastanud, see, et miks on lapsevanemad viidud kehvemasse seisu kui õpetajad ja õpilased. Miks peaksid lapsevanemad ennast turvalisemalt tuvastama kui õpetajad?! See kui lapsevanema vaenulikuks on keskkond tehtud näitab ka see, et sisselogimise esimese varjandina on välja toodud parooliga võimalus ning ID-kaart ka Internetipank kui turvalisemad logimisvõimalused, on lükatud tahaplaanile. Mida see riik siis propageerib, kasutade e-teenuseid ja ID-kaarti, kui e-kool kui tulevaste kodanike kasvulava ei suuda oma õpilastes ja õpetajates selle kasulikkust teadvustada!

Mina logisin sisse ID-kaardiga, kuid kui algus oli kõik eestikeelne, siis pärast sisenenemist oli kogu lehekülg ingliskeelne ning ma pidin seadete alt valima endale eestikeele. Seaded jäid kõik meelde ja edaspidi oli kõik korras, kuid sama asi võib ka teistega juhtuda, et kui vana e-kool suutis kasutaja eelistused vaikimisi ära tunda (olgu see siis päringumaa või nimekirjas olevate koolide kaudu), siis uus sellega hakkama ei saanud ja ma pidin talle eraldi ütlema, et soovin edaspidi näha seda lehekülge sisselogides eestikeelsena. Keele muutmine ei ole raske, nii et paanikaks pole põhjust. Peaks hakkama saama ka siis, kui valid oma emakeeleks kogemata hispaania või läti keele.

Sisu on ikka sama. Kas tunniplaani osas midagi muudeti, selle kohta ma esitasin samas keskkonnas Maidla Põhikooli administraatorile küsimuse, vaatame mis ta vastab.
Foorum on ikka selline nagu ta on. Kas koostajad pole tõesti kunagi ühtegi foorumit näinud või ei oska/taha samasugust süsteemi sisse tuua, et mul oleks võimalik eelpoolkõnelejat tsiteerida või luua vähemalt jutupuu, et oleks võimalik mõttelõnga jälgida. Antud foorum aga muutub mõttetuks kui seal on enam kui kakskümment postitust ning täiesti mõttetuks siis kui keegi kasutab õigust mingi vahepealne postitus ära kustutada. Samuti ei suudetakse küll postitusi ära peita, kuid mitte nende olemasolu: