Teadmisteralli

Esmaspäeval, 25.mail toimus Maidla Põhikoolis Ida- Virumaa eestikeelsete koolide 2. kl TEADMISTERALLI.

See on selline vahva üritus, kus on vajalikud teadmised põhiainetes, kasuks tuleb ka lai silmaring.  Kuna tegemist on rallitamisega, siis lõpptulemusele annavad lisa kiirusepunktid.

Kella 12-ks kogunes meie kooli juurde 44 särasilmset 2. klassi last ja 11 õpetajat. Kokku 11 võistkonda. Meie kooli võistkonda kuulusid ka 2 esimese klassi õpilast :Mirjam Matilda ja Liis. Põhjus lihtne- meie oma  2. klassis õpib ju ainult 2 õpilast, aga võistkonnad oli vaja kokku panna neljast tarkurist.  Peab ütlema, et 1. kl tüdrukud olid väga tublid. Lõppkokkuvõttes saime me 6- nda tulemuse. Meie ise jäime rahule.

Teadmisteralli 2009 võitis Kohtla Põhikooli võistkond, teiseks jäi  Jõhvi Gümnaasiumi 2 a ja kolmandaks Iisaku Gümnaasiumi võistkond.

Tegelikult olid kõik võistlejad väga tublid! Aitäh vahvatele osalejatele ja nende tublidele õpetajatele!

Väike pildiülevaade siis ka toimunust:

PILDID

Emakeeletund

Õppeaasta on peaaegu läbi ning otsustasin uurida, et mida on siis lapsed ka selle aasta jooksul selgeks saanud. Selleks külastasin videokaameraga ühte eesti keele tundi, sest mis on meile veel olulisem, kui osata oma emakeelt. Ma isiklikult arvan, et praegu on kõrghetk ning sügisel võib olla tulemus halvem kui kevadel.

Tahaks veel tänada siinjuures õpetajat, sest tegemist oli esimese üritusega üldse, mis oli niimoodi lavastatud, et seda oli lausa lust filmida.

1. klassi õppereis

Juba sügisel sai pandud idanema mõte, et kevadel võiks lapsed viia tutvuma piirivalvurite tööga. Kuna Madise isa Uljam (piirivalvur Vasknarvas) oli samuti ideega päri ja aitas pisut asju korraldada, siis see reis ka teoks 29. mail saigi.
Kuna tee Vasknarvasse viis läbi Kuremäe ning juba kaugelt paistsid kloostri uhked ja võimsad kuplid, siis otsustasime, et vaatame ka selle huvitava pühapaiga üle. Ääretult kena koht. Lastel jäi nunnade vaatamisest ja nende eluolust  kuuldust lausa suud lahti. Kõik oli suurepärane:  kevadõites lillepeenrad, omapärased puuriidad, kirik ja muidugi maagilised mustades riietes nunnad. Mõni lubas isegi oma perega tagasi tulla seda imet vaatama!
Teine peatus toimus Vasknarva piirivalvekordoni värava ees. Meid võtsid vastu piirivalvemundris Madise isa, kes oli parajast tööülesandeid täitmas ning Vasknarva kordoni ülem kapten Kaljus. Meile tutvustati piirivalvurite töö – ja puhkeruume. Näidati ja anti katsuda relvi, mida õnneks pole veel vaja läinud kasutada, loodetavasti jäävadki need sinna relvaruumi igaveseks! Meie rüblikute lemmikruumiks osutus jõusaal, kust pidi vägisi lapsi välja ajama, sest aeg nõudis oma.
Õues nägid lapsed piirivalve käsutuses olevaid masinaid: autot, mootorsaani (talvel patrullimiseks), arvutitega varustatud väikebussi salaluureks, kaatrit. Kõikide nendega said õpilased tutvuda eemalt ja süviti (st nende sisse või peale minna).
Jõe vastaskaldal nägime me ka idanaabrit Venemaad!
Tunnike kordonis möödus imekiiresti.
Kolmanda peatuse tegime Peipsi järve ääres. Seal pidasime väikese pikniku. Lapsi tõmbas muidugi väga vee äärde! Kõik said ka varbad vette pista. Minu meelest oli vesi külm, aga lastel oli oma arvamus…. Mõnda aega joosti ja hüpati järve kaldal  edasi-tagasi, üles-alla jne. Energiat muudkui jätkus ja jätkus…
Algas kodutee… Mäetaguse valla territooriumil tegime 5 minutilise  kullerkupupeatuse, sest järgmiseks päevaks oli meil ju 9. klassi lastele lillekimbukesi vaja, et neid kinkida viimase koolipäeva puhul.
Lõpetuseks tahan veelkord tänada kõiki, kes reisi kordaminekule kaasa aitasid: pv-kpt Kaljus, Madise isa Uljam, bussijuht Kalle ja õpetaja Jaanika. Aitäh ka ilusale suveilmale! 🙂
Vaadakem nüüd reisipilte!

Volbripäev

VOLBRIPÄEV 1. mai

Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade või nõidade päev. Võrreldes eestlastega on meie põhjanaabrite volbripäev – vappu – tunduvalt olulisem karjanduses (karjalaskepäev koos selle juurde kuuluvate maagiliste toimingutega karjaõnne saavutamiseks).

1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Germaani rahvastel on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maiga saabub kevade lõplik võit, sellega kaasneb rida kõige halva eemaletõrjumise menetlusi: tuletegemine, kellade helistamine ja lärmitsemine, roheliste okste toomine hoonete kaitseks. Nõidade sõidust loksberile – öistele pidustustele – leidub kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.

Säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist.

Koduses majapidamises pole volbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Ilmaennetes kajastub ta samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel.

Haljalas öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
Kullamaal öeldi, et pääsukesed tulevad;
Tormas pidi kartuli maha panema.
Tänapäeval alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Volbrilaupäeval liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.