Lugemiseks lapsevanemale

Riigikogu menetlusse on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Tegemist on kõige olulisema tervikliku haridusuuendusega pärast 1993. aastat, mil kiideti heaks praegu kehtiv seadus.

Kajastustes on uuest seadusest välja nopitud väikseid tükikesi ja tituleeritud need kõrgelennuliselt minunimeliseks haridusreformiks. Jah, ümberkorraldused on ulatuslikud, kuid need ei koosne üksnes koolivõrgu korrastamisest, vaid kõige aluseks on vajadus teha muudatusi õppe sisus.

Kindlasti ei ole tegemist vaid ühe mehe ettepanekutega, sest suurt osa neist sätteist on kavandatud aastaid ja pakutud välja muu hulgas nii haridusfoorumitel kui ka Eesti Koostöö Kogu poolt. Viimane esitas endasse ühendatud 60 organisatsiooni nimel riigikogule ja valitsusele näiteks ettepaneku põhikool ja gümnaasium lahutada.

Tegelikkuses käsitleb uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nii õppekava, koolikohustuse täitmist, turvalisust, koolitöö korraldust, õpetaja rolli suurendamist, koolide rahastamist kui ka erinevate koolitüüpide integratsiooni, s.t lühidalt öeldes: üldhariduse tervikut.

Noor peab koolis käima

Viimastel arutlustel osalejad on selgelt esile toonud koolikohustuse täitmise teema ning rõhutanud seda, et mõiste ise, eriti aga lapsevanema, kooli, omavalitsuse ja riigi õigused, kohustused ja vastutus peavad palju selgemad olema.

Võime rõõmu tunda, et enam ei jäta igal aastal põhikooli pooleli tuhatkond õpilast, vaid neid noori, kelle haridustee põhikoolis katkes, jäi eelmisel õppeaastal hüppeliselt vähemaks – neid oli veidi üle viiesaja. Kuid ka seda on palju. Eesti riigis on kõigil võimalus omandada jõukohane haridus, tarvis on vaid lapse soovi õppida ning täiskasvanute soovi ja oskust märgata, aidata ja vastutada. Just uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pühendab terve peatüki sellele, et ükski noor inimene meie haridussüsteemis kaotsi ei läheks.

Kui kodu ei toeta õppimist ja tema tegemised ei huvita ema-isa, siis on asjatu loota, et üksnes kool suudab sellisest noorest kasvatada targa ja tegusa kodaniku.

Koolil peab olema oma õpilastest ülevaade. Tavapäraselt annavad lapsevanemad koolile teada, kui laps on haigeks jäänud või puudub mingil muul põhjusel. Kui aga last koolis ei ole ja õpetaja ei tea põhjust, siis tuleb koolil võtta ühendust lapsevanemaga, nii on kirjutatud seadusesse. See on kasulik ka perekonnale, sest võib juhtuda, et kodused tõepoolest ei tea lapse puudumistest.

Seaduses on kirjas kohustused koolipidajale, kes ka praegu kehtivate seaduste järgi peavad kontrollima koolikohustuse täitmist. Kui laps ei ole ikka nädala jooksul koolis käinud ja kool ei ole tema vanematega kontakti saanud, siis asub last otsima kohalik omavalitsus. Viimase sekkumist tuleks ehk veelgi operatiivsemaks muuta ja oma kohustusi mitte täitvatele vanematele kehtestada karistused. Kooli tööks on ikka õpetamine ja mitte laste otsimine. Lisaks eelnevale tuleb igal vallal ja linnal sügiseti kontrollida, et kõik kooliealiseks saanud lapsed jõuaksid kooli.

Ainult kontrollist ei piisa

Loomulikult on kontrollimine ja trahvimine ning laste ja nende emade-isade tagaotsimine viimane võimalus.

Erinevate õpetamisviiside ja õpilase toetusvõimaluste kasutamine muudetakse paindlikumaks, põhikooliklassid väiksemaks. Koolil on senisest lihtsam korraldada õpiabi, rühmaõpet või individuaalõpet, õpetaja saab rakendada uusi metoodikaid.

Lisaks kooli õhkkond, mis peab olema sõbralik ja õppimist toetav, sellisest koolist ei kipu lapsed ära jooksma. Terve õhkkonnaga koolis esineb ka tunduvalt vähem koolivägivalda. Kui aga asjad peaksid hulluks minema, siis uus seadus kirjeldab täpselt, millised on õpetaja võimalused kutsuda korrale ülekäte läinud õpilast. Kõik koolis käinud inimesed mäletavad, et kedagi saadeti tunnist välja või jäeti pärast tunde – nüüd esimest korda saavad õpetajad seda kõike vajadusel rakendada ka seaduse toel.

Räägime palju meid tabanud tööpuuduse lainest. Korralik ja lapse võimetele ning vajadustele vastav haridus aitab teda tulevikus ka tööelus. Kui tahame majandust jalul hoida, tuleb rõhku panna koolist väljalangevuse vähendamisele ja lastes teadmistejanu äratamisele.

Haridusminister Tõnis Lukas

Meie õpetaja on kõige parem!

 

Igal aastal käib Maidla Põhikoolis õpilaste seas küsitlemine, et kes on nende arvates viimasel aastal olnud nii hea õpetaja, et vääriks Aasta Õpetaja tiitlit. Sellel aastal võivad esimese klassi õpilased rõõmukisa tõsta, sest nende õpetajast pole keegi parem olnud.

Palju õnne tunnustava tiitli saamise nimel õpetaja Karmen!

Tule kooli!

Maidla Põhikool ootab Sind, lapsevanem, kelle laps juba käib meie koolis või kelle laps alustab oma kooliteed sügisel, vaatama lähemalt, kuidas koolielu igapäevaselt käib. Tule ja tuleta meelde oma koolipõlve, istudes tunnis ning võrdle, mis on sellest ajast paremuse või siis halvemuse poole läinud. Olles juba kooli köögipoolt näinud, saad sa kindlasti kaasa rääkida ka selles, et mis võiks olla teisiti. Hoolekogu esimehena soovitan kindlasti antud võimalust mitte kasutamata jätta, sest kõigi arvamus on oluline.

Oma arvamuste ja ettepanekute avaldamiseks olen avanud hoolekogu kodulehe aadressil hoolekogu.uljam.net, kuhu igaüks saab soovi korral oma kirjutise jätta või siis mulle saates panen ma selle tema eest ülesse. Ei ole mõtet teadmisi koguda, kui neid ainult enda teada hoiate!

Kuna silmast-silma suhtlemine on parem kui ükskõik milline teine moodus suhtlemiseks, siis selle võimaluse annab kool kõigile oma õpetajatele ja lastevanematele 8. aprillil kell 17.oo 15. aprillil kell 17.00 Maidla Põhikoolis. Kokkutulnud saavad vabalt oma mõtteid avaldada ning muresid kurta. Tegemist on ümarlaua kohtumisega, mis on leidnud palju positiivset vastukaja ning kool on otsustanud traditsiooni jätkata.

Nii et puhka ennast nädalalõpus välja ning esmaspäeval saad koos lapsega kooli minna ning õhtul koju tulla. Teisipäeva hommikul küll kõrvad huugavad, aga kui oled päeva koolis mööda saatnud, siis kolmapäeva hommikul ei tunne sa enam midagi. Neljapäeva hommikul arvatavasti äratab sind juba laps ning sa keeldud kategooriliselt voodist väljumast, kuid reede võib vastu võtta mängleva kergusega, sest järgmine nädal ei pea sa enam seda ringitrallitamist ja lärmi kannatama, vaid saad rahulikult ennast tööl välja puhata.

Mina loodan teie kõigiga kohtuda 8. aprillil kell 17.00!

e-kooli uus nägu

2008/09 õppeaasta viimase veerandi esimene päev tõi uuendusi ka e-kooli kodulehel. Vaataks siis lähemalt, et mis uuendustega on tegu.

Alguslehel tervitab meid kõiki uus nägu. Etterutates võib öelda, see tüdruk rõõmustab pigem oma roosa koolikoti ja mummuliste kaustadeüle kui uue e-kooli üle.

Sisselogimise aken on kolmes osas. Esimene osa on parooliga sisselogimine (seda kasutavad kõik õpilased ja õpetajad), teised kaks võimalust on loodud lapsevanematele (ID-kaardiga audentimine või siis läbi pankade internetikeskkondade). Mind on alati hämmastanud, see, et miks on lapsevanemad viidud kehvemasse seisu kui õpetajad ja õpilased. Miks peaksid lapsevanemad ennast turvalisemalt tuvastama kui õpetajad?! See kui lapsevanema vaenulikuks on keskkond tehtud näitab ka see, et sisselogimise esimese varjandina on välja toodud parooliga võimalus ning ID-kaart ka Internetipank kui turvalisemad logimisvõimalused, on lükatud tahaplaanile. Mida see riik siis propageerib, kasutade e-teenuseid ja ID-kaarti, kui e-kool kui tulevaste kodanike kasvulava ei suuda oma õpilastes ja õpetajates selle kasulikkust teadvustada!

Mina logisin sisse ID-kaardiga, kuid kui algus oli kõik eestikeelne, siis pärast sisenenemist oli kogu lehekülg ingliskeelne ning ma pidin seadete alt valima endale eestikeele. Seaded jäid kõik meelde ja edaspidi oli kõik korras, kuid sama asi võib ka teistega juhtuda, et kui vana e-kool suutis kasutaja eelistused vaikimisi ära tunda (olgu see siis päringumaa või nimekirjas olevate koolide kaudu), siis uus sellega hakkama ei saanud ja ma pidin talle eraldi ütlema, et soovin edaspidi näha seda lehekülge sisselogides eestikeelsena. Keele muutmine ei ole raske, nii et paanikaks pole põhjust. Peaks hakkama saama ka siis, kui valid oma emakeeleks kogemata hispaania või läti keele.

Sisu on ikka sama. Kas tunniplaani osas midagi muudeti, selle kohta ma esitasin samas keskkonnas Maidla Põhikooli administraatorile küsimuse, vaatame mis ta vastab.
Foorum on ikka selline nagu ta on. Kas koostajad pole tõesti kunagi ühtegi foorumit näinud või ei oska/taha samasugust süsteemi sisse tuua, et mul oleks võimalik eelpoolkõnelejat tsiteerida või luua vähemalt jutupuu, et oleks võimalik mõttelõnga jälgida. Antud foorum aga muutub mõttetuks kui seal on enam kui kakskümment postitust ning täiesti mõttetuks siis kui keegi kasutab õigust mingi vahepealne postitus ära kustutada. Samuti ei suudetakse küll postitusi ära peita, kuid mitte nende olemasolu:

E-KOOLI administraatori info sisaldab 3 teematja 17 postitust, minnes aga teemasse sisse näeme seal 3 teemat ja 12 postitust.Absurdne.

Kuid üks asi on kindlasti uus mida enne ei olnud, nüüd on kõige rohkem näha akent mis paistab välja nii:

Vastlapäeva traditsioonid

Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.

Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.

Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.

Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.

Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele.

Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine, s.o õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.

Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut – viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas – kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla – karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi – võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.

Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava – lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela.

19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.

Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.

Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna – äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.

Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)

Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega – suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha.

Keelud

Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri.

Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.

Toidud

Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder – enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.

Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

Ennustamine

Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

Kada ajamine

Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.

Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt.

Vastla kotti ajamine

Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

Mida teised teevad

Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale.

Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega.

Taive Särg muusikast vastlapäeval

Vastlapäev oli seotud rohkem naiste tööde ja tegemistega ning Kirde-Eestis leidub tema tähistamises kohati jüripäevaga sarnaseid naistepeo jooni.

Kõige iseloomulikum tegevus oli vastlapäeval liulaskmine, mille juurde kuulusid vastavad laulud. Tegevuse peamine eesmärk ning laulude keskne teema oli eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Vastlalaulude all mõeldaksegi harilikult liulaskmise juurde kuuluvaid liulaule, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist. Vastlapäevaga on seotud veel metsiku viimise, kada ajamise laulud (vt vastavaid liike), paelapunujate laulud ning tursalaulud, mille viiside kohta pole teateid.

Vastlasantide komme oli tuntud kitsal alal mõnes Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkonnas. Vastlasantide laulud sisaldavad tavalisi vastlalaule, ülevõtmisi mardi- ja kadrikombestikust (mille põhjal nad on arvatavasti tekkinud) ja improvisatsioonilisi osi. Usutavasti lauldi neid samade viisidega, millega mardi- ja kadrilaule.

Tursalaule on Sõrve kalurid vastlapäeval laulnud kalade meelitamiseks oma merre. Viise pole teada. Väga sarnase tekstiga on Saaremaal ja Muhus laiemalt tuntud tursapüüdmise loitsud, mida harilikult esitatakse mingi meestelaulu viisiga.

Vastlapäeval on Eesti lääneosas toimunud metsiku tegemine ja metsa viimine laulu ja pillimängu saatel. Taoline komme oli hiljem tuntud Lihula ümbruses kada tegemise ja ajamise nime all. Metsik või kada oli õlest, riideräbalatest vm tehtud nukk, mis viidi oma elukohast eemale.

Kada viidi kellegi teise maa peale, kadaajajad käisid lauldes ja keppidega pekstes selle järel. Vanasti olevat kadaajamise laulud olnud pikad. Olemasolevate lühikeste laulutekstide juures viise ei ole märgitud.

Vastlalaulud on suhteliselt lühikesed, teksti ja esituse poolest maagilise otstarbe ja loitsulise iseloomuga laulud. On võimalik, et neid ka loitsudena loeti.

Vastlalauludel ei ole omaette spetsiaalviise, vaid neil on tavaliselt kohalike tavandi- või mängulaulude viisid. Vastlalaulude viisid kuuluvad suuremalt jaolt vanemasse kihistusse, neil on üherealised astmelise liikumisega ning kvardi-kvindi ulatusega meloodiad.

Lõuna-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refrään liuge, lauge; liugu, laugu vms. Lõuna-Eesti laulude puhul tundub kohati, et lühike, rütmiliselt loetud loits on muutunud laululisemaks hiljem, kui talle on lisatud teiste kalendrilaulude eeskujul refrään ja selle juurde kuuluv viis. Mulgimaa vastlalauludes on erinevalt teistest sealsetest vanematest kalendrilauludest pikk refrään. See viib mõttele, et refrään on siin suhteliselt hiline.

Setus (kus liugu lasti jõulajal) ei ole teistele piirkondadele omaseid vastlalaule. Seal eelnes vastlapäevale pidustuste nädal maaslenitsa, millele järgnes suur paast ehk lihahiide. Setus esineb pikemaid lihahiitelaule, mis sisaldavad üksikuid liulaulu ridu. Vastlalauludega seonduvad ka laulud, kus soovitakse tulevaks aastaks häid linu. Setus esinevad vastavad motiivid maaslenitsa viimasel päeval lauldud mäelauludes, kus kutsutakse mäele laulma ja mängima.

Näiteid Lõuna-Eesti vastlalaulude viisidest.

Põhja-Eesti ja Muhu viisides esineb rea lõpul pikemalt kinnipeetud heli. Mõnel pool (näit. Saaremaal) piirdus liulaul lühikese hüüdega.

Allikas: BERTA – Eesti rahvakalnedri tähtpäevade andmebaas