Suvekooli 2. õppetund – rästik

Loodetavasti on jäätiselugu kenasti selgeks saanud. Nüüd õpime magusale vahelduseks midagi vürtsikat- mürgist. Räägime RÄSTIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. 🙂 )  Võibolla ka Sinu lemmikust? 🙂

Rästikut võib pidada mingil määral lausa suveloomaks, sest suviti räägitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast.  Isegi tv uudistesse on ta roomanud….

Niisiis – RÄSTIK

Pikkus: kuni 80 cm
Eluiga: kuni 15 aastat
Sünnikuu: august/september
Vastsündinu pikkus: 15 – 20 cm
Poegade arv: 8 – 12
Talveuni: oktoobrist aprillini

Klass: roomajad (Reptilia)
Selts: maolised (Ophidia)
Sugukond: rästiklased (Viperidae)

ELUKOHAD

Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel.

Rästik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks võib olla näiteks “korterist” välja tõstetud närilise urg, ei liigu rästik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja sügiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, võivad rästikud ette võtta mõnekilomeetrilisi rändeid.

Talveund magavad rästikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel ära külmub.

Vahel võivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel rästikud selliseid naabreid ei salliks, vaid lülitaksid nad kiiremas korras oma menüüsse.

Sobivates elupaikades,näiteks mõnusal võsasse kasvanud niiskel raiesmikul, võib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks.

MAOELU

Talveuni kestab rästikutel septembrist-oktoobrist aprillini. Temperatuur talvitumispaigas ei tohi langeda alla paarikolme soojakraadi.

Aprillis roomavad rästikud talveurgudest välja. Esimene töö talveunest tõusnuil on enda päikese käes soojendamine. Rästikute kehatemperatuur kõigub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast kõige paremini 25 ° C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 ° C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur – 37°C – on rästiku jaoks ülikõrge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad.

Paar-kolm nädalat pärast talveunest ärkamist, harilikult maikuus, rästikud paarituvad. Erinevalt enamikust madudest on rästik vivipaar – elusasünnitaja.

Pärast paaritumist otsivad rästikud endale suvekorteri, milleks on üldjuhul mõne pisema loomakese urg, tihe põõsas, tilluke kännualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele.

Kevadel on rästiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab menüüs konnade osakaal, sügisel jahivad rästikud peamiselt hiiri .Ära ei põlga rästik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise võib saagiks langeda metsseale, mägrale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule.

Augustis rästikud poegivad. Sageli keerab mammarästik ennast ümber puu ehk ronib kännu või heinakuhja otsa, jättes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi kümmekond 15 – 20 sentimeetri pikkust rästikupoega rohule.

Noored rästikud söövad enne talveunne suikumist kõhu täis eelkõige putukatest, nälkjatest, liblikaröövikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest.

Suguküpseks saavad isased rästikud neljandal aastal, kui nende pikkus on vähemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena.

MÜRGIHAMBAD

Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.

Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.

Rästiku mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.

Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.

Rästiku peletamise kolm põhireeglit

Üldiselt võib majja elama asunud rästikusse suhtuda kui kaudsesse komplimenti: järelikult on teie juures meeldiv. Siu peletamiseks ongi kolm põhilist reeglit – koristada ära rämpsuhunnikud, kus ta võiks end sisse seada, kärarikkalt muru niita, sest müra ja maapinna müdinat ta ei talu; isegi muusikatümps sunnib teda uut pesa otsima, ent siinjuures võiks mõelda ka naabrite kõrvakuulmisele. Kolmas võimalus on siil muretseda. Kus on siile, seal ei taha rästik elada.

158145753340ce_l

Mina temaga kohtuda ei tahaks…, aga Sina???

õpetaja Karmen

Suvekooli 1. õppetund – jäätis

Tere, sõbrad!

Pool suvevaheajast on mööda saanud, teine pool veel ees. Täna otsustasin alustada SUVEKOOLIGA, et tasapisi hakata harjuma mõttega, et 1. sept algab taas päris kool 🙂

Tänase tunni teema on JÄÄTIS. See on tõeliselt suvine maiustus ja peaks maitsema  erinevates maitsenüanssides kõigile. Sellel kuumal suvel on jäätis tegija!  🙂

AJALUGU

Jäätis leiutati umbes 3000 aastat tagasi Vana-Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet – „mahlaga segatud lund“ – sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. 1295. aastal tõi Marco Polo jäätise Itaaliasse, kust see levis 17. sajandi jooksul mujale Euroopasse ja muutus kuninglike õukondade luksuseks. Üldtuntud maiustuseks sai jäätis alles 19. sajandil, mil turule tuli esimesed hulgimüügiga tegelevad firmad.

Eestis hakati jäätist tootma 1934. aastal. Teerajajaks oli omal käel jäätisevalmistamise kunsti selgeks õppinud Evald Rooma.

MIS ON JÄÄTIS?

Jäätist valmistatakse erinevate jäätisesegude vahustamise ja külmutamise teel. Jäätiste alaliike on palju – koorejäätised, piimajäätised, jogurtijäätised, sorbetijäätised, sherbetijäätised, sojajäätised ja mahlajääd. Ka mousse’d võib külmutatud kujul nimetada jäätiseks.

Üheks tuntumaks ja enamtarbitavaks jäätiseks nii Eestis kui üldse põhjamaades on koorejäätis. Koorejäätiste tootmiseks on kasutatud piimarasvu – koort, võid ja/või piima. Tänu sellele sisaldavad need kaltsiumi, kasulikke valke ning mitmeid vitamiine. Seetõttu saab inimene koorejäätist mõistlikus koguses nautides sealt oma keha funktsioonide jaoks mõndagi vajalikku. Kõrge rasvasisaldusega jäätistes (neid nimetatakse plombiirideks) leidub piimarasva ligikaudu 12-15%, 100 grammi energiasisaldus on aga sõltuvalt jäätisest 220-240 kcal. Kalorsus sõltub ka kasutatud lisanditest nagu pähklid, šokolaad või rosinad.

Koorejäätised on jäätised, mille rasvaprotsendiks loetakse 8-12%. See tähendab, et 100 grammi energiasisaldus on umbes 180 kcal. Jäätistest madalaima rasvaprotsendiga on aga piimajäätised, kus leidub piimarasva vaid 4-6%.

Mahlajäätiste ehk „mahlajää“ puhul on tegu külmutatud rasvavabade jäätisega. Põhikomponentideks on mahl või mahlast valmistatud segu, suhkur ja siirup. Sorbett on madala vahustatusega mahlajää.
Sherbett on valmistatud puuviljamahlast ja sellele on lisatud ka piimset toorainet. Tema rasvasus on aga vaid 2-4%.

Jogurtijäätiseid valmistatakse kas otseselt jogurtist vahustamise ja külmutamise teel (või siis segatakse jogurt jäätiseseguga.
Kasulikud bakterid (neid nimetatakse ka probiootilisteks), millega jogurtijäätis on hapendatud, aitavad luua soolestikus õiget mikrofloorat ja seda tasakaalustada ning tugevdada nõnda organismi immuunsussüsteemi ja seega ka vastupanuvõimet haigustele.

Samuti muudavad probiootilised bakterid lihtsamaks laktoosi ehk piimasuhkru omastamise ning alandavad kolesterooli taset veres. Selle tõttu peetakse probiootikume ka eluiga pikendavateks. Balbiino biojogurtijäätises on säilinud nn. elus jogurt, sest hapendatud jogurtist valmistatakse koheselt jäätis ilma eelneva pastöriseerimiseta. Jäätise külmutamisel ja säilitamisel püsivad uuringute kohaselt sel moel ka bakterite kasulikud omadused.

HUVITAV!!!

Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et eestlane sööb keskmiselt 8 liitrit jäätist aastas. Euroopas on see kõrge näitaja, sest vähestes riikides süüakse jäätist üle 10 liitri inimese kohta. Väga maiad on muide ameeriklased, kes tarbivad inimese kohta üle 20 liitri jäätist aastas. Kui palju sööd jäätist Sina?

LÕPETUSEKS

Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale! Siiski ei maksa jäätist kilode viisi sisse kühveldada, kuid ka paaniliselt peljata mitte. Liiati kulutab keha jäätise söömisel lisakaloreid, sest jääkülm toit tuleb ju üles soojendada. Nii et lahjemat  jogurtijäätist ning pea olematu rasvasisaldusega šerbettjäätist võib ilma igasuguse süütundeta neelata.

 

HEAD LIMPSIMIST!

õpetaja Karmen

Palju õnne, Madis!

Kallis Madis,

täna on Sinu sünnipäev! Mind teeb see natuke kadedaks, sest Sinu sünnipäev on kõige toredamal ja ilusamal ajal. On koolivaheaeg ja on tõeliselt kuum suvi… mida võiks veel üks laps tahta!?  🙂

PALJU ÕNNE SULLE SÜNNIPÄEVAKS!

Kadunud taiesed

Tere!

Reedel haarasid kõik lapsed oma kollased kohvrid koos oma koolitöödega koju kaasa, kuid kohale jõudes selgus, et nende sisu on mõnevõrra segamini läinud. Kuna keegi pole ühendust võtnud, siis teen sellega ise algust ning loodetavasti käitutakse võõraste töödega heaperemehelikult ning need jõuavad lõpuks omanike juurde tagasi.

Madise kohver sisaldas tööd millel küll nimi puudus, kuid Madis arvas, et selle omanikuks võib olla Liis ning tema ema on ka leiust teavitatud. Pilt ise nägi välja selline:

Samast kohvrist on aga puudu Madise enda kaelkirjak ning veel üks liikuvate käte ja jalgadega nukk.

Nii et kui keegi leiab kusagilt töid mis ei kuulu talle või otsib oma töid taga, siis võiks sellest kommentaarireal teada anda!

Viimane koolipäev

Lõpuks jõudsid kõik asjaosalised selle viimase päeva ära oodata, et siis veidike hinge tõmmata ja veel raskematele katsumustele vastu astuda…

Väikene fotomeenutus sellest alljärgnevalt:

PILDID

Suvised esinemised

Maidla Põhikooli Mudilaskoor ja Lastekoor on oodatud kooli kogunema:

31. juulil 2010 – Maidla valla päevale

  • Kohal olla 12.00
  • Selga valge pluus ja tume seelik või püksid
  • Esitame: “Meremeeste laul”, “Poiste laul”, “Kommilaul”
26. augustil 2010 – proov koolis kell 9.30
28. augustil 2010 – Maidla Põhikool 85 a
  • Kohal olla 14.00
  • Selga valge pluus ja tume seelik  või püksid.
  • Esitame: “Astub hommik”, “Mis algab, see lõpeb”, “Poiste laul”, “Kommilaul”