Vastlapäeva traditsioonid

Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust.

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.

Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.

Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega just sellest ajast pärit. Liulaskmise juures on võisteldud ajast aega, vastlapäeva juurde kuuluvad paratamatult kummuliläinud saanid ja kokkupõrked.

Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine.

Seajalakondid tuli 19. sajandil kokku korjata ja sigadele anda, et need edeneksid ja suvel koos püsiksid. Mõnel pool on konte hoitud paastumaarjapäevani ja viidud siis sigadele.

Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille järelkajaks on Lääne-Eestis kada ajamine, s.o õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne.

Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut – viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas – kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla – karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi – võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.

Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava – lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela.

19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.

Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.

Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja minna – äraütlemine oli sealjuures üsna keelatud.

Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn)

Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega – suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha.

Keelud

Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri.

Tule süütamine oli keelatud, sest see kahjustas kariloomi ja hobuseid. Ei mindud külla.

Toidud

Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder – enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.

Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

Ennustamine

Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

Kada ajamine

Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.

Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt.

Vastla kotti ajamine

Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

Mida teised teevad

Inglastel kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Kell 12 või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii nihkus range paastu algus kaugemale.

Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega.

Taive Särg muusikast vastlapäeval

Vastlapäev oli seotud rohkem naiste tööde ja tegemistega ning Kirde-Eestis leidub tema tähistamises kohati jüripäevaga sarnaseid naistepeo jooni.

Kõige iseloomulikum tegevus oli vastlapäeval liulaskmine, mille juurde kuulusid vastavad laulud. Tegevuse peamine eesmärk ning laulude keskne teema oli eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine. Vastlalaulude all mõeldaksegi harilikult liulaskmise juurde kuuluvaid liulaule, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist. Vastlapäevaga on seotud veel metsiku viimise, kada ajamise laulud (vt vastavaid liike), paelapunujate laulud ning tursalaulud, mille viiside kohta pole teateid.

Vastlasantide komme oli tuntud kitsal alal mõnes Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa kihelkonnas. Vastlasantide laulud sisaldavad tavalisi vastlalaule, ülevõtmisi mardi- ja kadrikombestikust (mille põhjal nad on arvatavasti tekkinud) ja improvisatsioonilisi osi. Usutavasti lauldi neid samade viisidega, millega mardi- ja kadrilaule.

Tursalaule on Sõrve kalurid vastlapäeval laulnud kalade meelitamiseks oma merre. Viise pole teada. Väga sarnase tekstiga on Saaremaal ja Muhus laiemalt tuntud tursapüüdmise loitsud, mida harilikult esitatakse mingi meestelaulu viisiga.

Vastlapäeval on Eesti lääneosas toimunud metsiku tegemine ja metsa viimine laulu ja pillimängu saatel. Taoline komme oli hiljem tuntud Lihula ümbruses kada tegemise ja ajamise nime all. Metsik või kada oli õlest, riideräbalatest vm tehtud nukk, mis viidi oma elukohast eemale.

Kada viidi kellegi teise maa peale, kadaajajad käisid lauldes ja keppidega pekstes selle järel. Vanasti olevat kadaajamise laulud olnud pikad. Olemasolevate lühikeste laulutekstide juures viise ei ole märgitud.

Vastlalaulud on suhteliselt lühikesed, teksti ja esituse poolest maagilise otstarbe ja loitsulise iseloomuga laulud. On võimalik, et neid ka loitsudena loeti.

Vastlalauludel ei ole omaette spetsiaalviise, vaid neil on tavaliselt kohalike tavandi- või mängulaulude viisid. Vastlalaulude viisid kuuluvad suuremalt jaolt vanemasse kihistusse, neil on üherealised astmelise liikumisega ning kvardi-kvindi ulatusega meloodiad.

Lõuna-Eesti (peamiselt Viljandi- ja Tartumaa) vastlalaulude juurde kuulub refrään liuge, lauge; liugu, laugu vms. Lõuna-Eesti laulude puhul tundub kohati, et lühike, rütmiliselt loetud loits on muutunud laululisemaks hiljem, kui talle on lisatud teiste kalendrilaulude eeskujul refrään ja selle juurde kuuluv viis. Mulgimaa vastlalauludes on erinevalt teistest sealsetest vanematest kalendrilauludest pikk refrään. See viib mõttele, et refrään on siin suhteliselt hiline.

Setus (kus liugu lasti jõulajal) ei ole teistele piirkondadele omaseid vastlalaule. Seal eelnes vastlapäevale pidustuste nädal maaslenitsa, millele järgnes suur paast ehk lihahiide. Setus esineb pikemaid lihahiitelaule, mis sisaldavad üksikuid liulaulu ridu. Vastlalauludega seonduvad ka laulud, kus soovitakse tulevaks aastaks häid linu. Setus esinevad vastavad motiivid maaslenitsa viimasel päeval lauldud mäelauludes, kus kutsutakse mäele laulma ja mängima.

Näiteid Lõuna-Eesti vastlalaulude viisidest.

Põhja-Eesti ja Muhu viisides esineb rea lõpul pikemalt kinnipeetud heli. Mõnel pool (näit. Saaremaal) piirdus liulaul lühikese hüüdega.

Allikas: BERTA – Eesti rahvakalnedri tähtpäevade andmebaas

Sõbrapäev

14. VEEBRUAR – SÕBRAPÄEV

RÕÕMSAT SÕBRAPÄEVA KÕIGILE!

Terve selle nädala on 1. klassi lapsed olnud sõbrapäeva ootuses. Oleme lugenud lugusid- luuletusi sõprusest, rääkinud sõpradest. Kunstitunnis valmistati õpetaja Evelini juhendamisel sõbrapäevakaarte ja pehmeid südamekujulisi külmkapimagneteid. Klassiruum on kaunistatud temaatiliselt: stendil ja akendel on ikka südamed ja südamed…

 

Reedel 1. tunni ajal käisid lastel külas 7. klassi lapsed – postiljonid, kes jagasid klassidele saadetud kaarte, mis olid postitatud ülekoolilisse sõbrapostkasti. Rõõm oli näha, et ka meie lapsed said väga palju omavalmistatud kaarte väiksematelt ja suurematelt koolikaaslastelt.

Suur aitäh ka Maidla Lasteaia õpetajatele, kes meile pisikesed südamed kraele kinnitasid.

Veel toimus meil klassis kõige sõbralikuma tüdruku ja poisi valimine. Selleks viisin läbi salajase hääletamise. Head meelt valmistas see, et absoluutselt kõik 8 last said hääli, järelikult kõigil on klassis keegi, keda parimaks sõbraks pidada. Vahva!

Meie klassi kõige sõbralikuma tüdruku tiitli võitis LIIS

kõige sõbralikum poiss on TOMAS

PALJU ÕNNE

Loodan, et sõpru ja sõprust hinnatakse ka siis, kui kalender sõbrapäeva ei kuuluta. Iga päev peab olema justkui sõbrapäev!

Õpetaja Karmen

Valimisteaasta

Täna tuli esimese klassi õpilane koju rõõmuteatega, et Maidla sild on lumest ja jääst ära puhastatud ning nii hea oli kohe kõndida. Nii vähe on siis vaja, et inimese päeva heaks teha!

Kuna mulle öeldi, et tegemist on riigiteega, siis peaks vist Eesti Vabariiki tänama, kuid millegipärast on mul kuri kahtlus, et ega vald ka süüst päris puhas ei ole. Kuna inimesed ei ole loomult head ning kõik näevad ikkagi omakasu, siis teen mina järeldused, et kuna valimised on tulemas, siis oli viimane aeg midagi ette võtta. Ma olen selline kahtlustav inimene ning enamus minu kõige halvemad kartusi on osutunud ka tõeks.
Kahju ainult et valimised on nii harva, sest olümpiamängud toimuvad ka iga nelja aasta tagant ning selleks ajaks võtavad sportlased ennast kokku ningannavad endast maksimaalse, meie riigis on ka valimised nagu olümpiamängud, kuid siin pead sa ennast kolm aastat pingutama, et teele kuhjatud lumevallidest üle saada ning see üks aasta siis peaks olema lõõgastumiseks…
Loodetavasti kasutavad kõik vallaelanikud soodsat olukorda maksimaalselt ära ning küsivad igasuguseid hüvesid, sest praeguse tööpuuduse juures ei tahaks olemasolev juhtkond kindlasti oma töökohast loobuda ning teevad kohast kinni hoidmise nimel kõike! Praegu neil on isegi selline suurusehullustus, et tahavad okupeerida Lüganuse valla ning Püssi linna… Jääme huviga ootama, kui edukas see sõjakäik on.

Külmapühad

Hakkasin uurima, et kui räägitakse talvel külmapühadest, kus välisõhu temperatuuri langemisel teatud tasemeni ei pea lapsed kooli minema, siis miks ei ole sinna hulka arvestatud tuule kiirust. Nagu selgus on muudatused tehtud juba 2007. aasta jaanuaris ning siinkohal arvestatakse ka tuule mõju inimesele. Nii et enne kui vanemad otsustavad, kas täna on piisavalt külm ilm, et laps koolist koju jätta või ei ole, tuleks sinna hulka arvestada ka tuule kiirust.

Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele sätestavad §9 lõige 3, et 1-6 klass võib koolitunnid ära jätta -20 kraadise välistemperatuuri juures ja 7-12 klass saab koolist puududa -25 kraadise ja madalama temperatuuriga. Nii et EMHI lehelt saab kõige tõesemad andmed tuule tugevuse ning välistemperatuuri kohta ning kuna kõiki neid andmeid logitakse, siis see jääb ka tõestusmaterjaliks lastevanematele, et välistemperatuuri ja tuule tugevus oli tõesti selline nagu ta oli ning alloleva tabeli järgi saab määrata tegeliku koosmõju.

Tuule
kiirus
m/s
Õhutemperatuur °
10 7 4 1 -2 -5 -8 -11 -14 -17 -20 -23 -26 -29 -32 -35 -38 -41 -44
2 9,2 5,7 2,2 -1,3 -4,8 -8,3 -12 -15 -19 -22 -26 -29 -33 -36 -40 -43 -47 -50 -54
3 8,5 4,9 1,3 -2,3 -5,9 -9,5 -13 -17 -20 -24 -28 -31 -35 -38 -42 -46 -49 -53 -56
4 8 4,3 0,6 -3,1 -6,8 -10 -14 -18 -22 -25 -29 -33 -36 -40 -44 -47 -51 -55 -58
5 7,6 3,8 0,1 -3,7 -7,4 -11 -15 -19 -23 -26 -30 -34 -38 -41 -45 -49 -53 -56 -60
6 7,2 3,4 -0,4 -4,2 -8 -12 -16 -19 -23 -27 -31 -35 -39 -42 -46 -50 -54 -58 -61
7 6,9 3,1 -0,8 -4,6 -8,5 -12 -16 -20 -24 -28 -32 -36 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -63
8 6,7 2,8 -1,1 -5 -8,9 -13 -17 -21 -25 -29 -32 -36 -40 -44 -48 -52 -56 -60 -64
9 6,4 2,5 -1,5 -5,4 -9,3 -13 -17 -21 -25 -29 -33 -37 -41 -45 -49 -53 -57 -61 -65
10 6,2 2,2 -1,8 -5,7 -9,7 -14 -18 -22 -26 -30 -34 -38 -42 -46 -50 -53 -57 -61 -65
11 6 2 -2 -6 -10 -14 -18 -22 -26 -30 -34 -38 -42 -46 -50 -54 -58 -62 -66
12 5,8 1,8 -2,3 -6,3 -10 -14 -18 -23 -27 -31 -35 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -63 -67
13 5,6 1,6 -2,5 -6,6 -11 -15 -18 -23 -27 -31 -35 -39 -43 -47 -51 -55 -59 -64 -68
14 5,5 1,2 -2,7 -6,8 -11 -15 -18 -23 -27 -31 -35 -40 -44 -48 -52 -56 -60 -64 -68
15 5,3 1 -2,9 -7 -11 -15 -19 -24 -28 -32 -36 -40 -44 -48 -52 -56 -61 -65 -69
16 5,2 0,9 -3,1 -7,2 -11 -16 -20 -24 -28 -32 -36 -40 -45 -49 -53 -57 -61 -65 -69
17 5 0,7 -3,3 -7,5 -12 -16 -20 -24 -28 -32 -37 -41 -45 -49 -53 -57 -62 -66 -70
18 4,9 0,6 -3,5 -7,6 -12 -16 -20 -24 -29 -33 -37 -41 -45 -50 -54 -58 -62 -66 -70
19 4,8 0,4 -3,6 -7,8 -12 -16 -20 -25 -29 -33 -37 -42 -46 -50 -54 -58 -63 -67 -71
20 4,7 0,3 -3,8 -8 -12 -17 -21 -25 -29 -33 -38 -42 -46 -50 -55 -59 -63 -67 -71
21 4,5 0,3 -3,9 -8,2 -12 -17 -21 -25 -29 -34 -38 -42 -46 -51 -55 -59 -63 -68 -72
22 4,4 0,2 -4,1 -8,3 -13 -17 -21 -25 -30 -34 -38 – 42 -47 -51 -55 -60 -64 -68 -72
  Madal risk
alajahtuda
Risk alajahtuda,
kui ilma vastava
kaitseta liiga
kaua õues viibida
Risk tõuseb:
katmata nahk
kahjustub
10-30
minutiga
Kõrge risk:
katmata nahk
kahjustub 5-10
minutiga
Katmata nahk
kahjustub
2-5
minutiga
Kõrge risk;
katmata nahk kahjustub
alla kahe minutiga.
Õues viibimine on
tervistkahjustav.
 

Kadunud asjad

Oma kogemustest võin väita, et ka kõige parema tahtmise juures on keegi meist kunagi ikka midagi ära kaotanud. Olenemata kaotatud eseme väärtusest, on ikkagi veidi kahju, et niimoodi läks ning proovid olla järgmine kord hoolikam. Sellist tunnet pole mul õnnestunud aga kuidagi luua enda pojas, et äkki järgmine kord hoiab oma asjadel hoolikamalt silma peal – asjad kaovad endiselt omaniku vaateväljast nagu põgeneksid paha omaniku käest. Loodetavasti see siiski nii ei ole, sest osadest kadunud asjadest on tal eriti kahju ning nende meeldetuletamine toob lapsele pisara silma, seega võib üsna tõenäoliselt väita, et tegemist on force majore-ga, mille vastu ei saa keegi midagi parata.

Sellel kooliveerandil hakkas kehaline kasvatus ära kasutama maha sadanud lund ning lastele õpetatakse liikumist pütilaudadel. Ilmastiku antud võimalused uute meelelahutuse võimaluste kohta koolis lõid minu eelarvesse arvestatava augu. Rahalise poole jätame siinkohal kõrvale ning vaatame asja lapse seisukohast, kes peab nüüd kooli vahet liikuma sellise hulga õppematerjalidega, et isegi kaamel punastaks sellist koormat nähes. Igatahes proovime me antud ülesannete kõrgusel olla ning asi läheb huvitavamaks siis, kui isa peab kooli vedama kahed, kolmed või isegi neljad suusad! Kuna mul ei ole uhket politseiautot, millega saan lapsed hommikul kooli viia, siis saab mind kindlasti näha komberdamas ülilibedal Maidla sillal, mida vald pole võtnud nõuks kahe talve jooksul kunagi puhastada või liivatada!

Igatahes juhtus nii, et kõik asjad, mis läksid hommikul kodunt teele, ei jõudnud koju tagasi, vaid üks villane sokk otsustas omal käel pikemalt kooliharidust omandama jääda. Poisile kätte antud korraldus, soki kadunud sõber üles leida, ei andnud soovitud tulemusi, vaid teatati resoluutselt, et sellel otsimisel pole mingit mõtet. Kuna minu ja koolimaja vahel haigutas veel nädalane ajalõhe, siis ei saanud ka mina oma jahikoera oskusi rakendada ning asi jäi sinnapaika. Pühapäevane päev aga ei soosinud kelgutamist ning et toas istudes oma aega eriti põnevalt täita, otsustasin õpetaja Karmeni päeva põnevamaks teha oma küsimustega. Jutuks tuli ka see, et mis tema arvates juhtub kadunud sokkidega, sest üleval pildil näidatud teooria võimalikust lahendusest näib liiga ulmelisena. Õpetaja arvas, et kuna mina valvan riigipiiri ning mul on infot, et kadunud ese ei ole veel maalt lahkunud, siis on küllaltki tõenäoline, et tal õnnestub sokk tabada. Sokkide näol oli tegemist minu üliandeka abikaasa kordumatu käsitööga ning nendest isenditest olid paarikaupa ka pildid tehtud, siis edastasin need õpetajale, mille abil oleks tal tagaotsitavat lihtsam ära tunda, kui peaks kusagil vastu tulema.

Ja 24 tundi hiljem oli kadunud toode avastatud riietusruumi kapi alt, mis oli muidugi viimane koht, kuhu õpilane oskab vaadata, sest see on koht, kus sokid jalga pannakse või jalast ära võetakse. Igatahes me ei pea kodus olevat sokki enam hukkama, kuna ta on kurvastusest kuristiku äärele viidud ning kaalus juba ise meie hulgast lahkumist. Nüüd on sõber leitud ning nad saavad jällegi ulatada oma abistava käe saabastele, kes on osavad suuski teineteise peale risti keerama. Teistele lastevanematele on see aga loodetavasti kasulikuks teadmiseks, et kadunud esemetest või inimestest tuleks koheselt teatada asjatundjatele ning kooliasjadega seotud probleemide lahendamisel on kool meile eraldanud õpetaja Karmeni, kes suudab kõik kadunud asjad viivitamatult ülesse leida ja omanikule tagastada. Selle eest talle suur aitäh!

Kui kallis on kooliskäimine?

Alustan seda teemat aruteluna, et kui kallis on tegelikult tasuta õpe, mida riik kõikidele oma kodanikele kuni 17. eluaastani põhikooli baasil pakub. Nagu mina olen selle poole õppeaastaga targemaks saanud, ei ole see tegelikult üldsegi odav lõbu, kuid kui kallis see siis on?

Ettepanekud, nõuanded ja arutelud – kõik sobivad selle teema alla kommentaaride lahtrisse!

NB! Pane tähele, kui sa oled oma kasutajakonto loonud ning lehele sisse loginud, siis ei pea enam kasutajanime ja meiliaadressi lahtrit täitma. Sel juhul on sinu nimi ka nö broneeritud ning teised ei saa seda kasutada. Samuti ei saa seda nime ja meiliaadressi kasutada ka sina, kui ei ole lehele sisse loginud! Soovitan luua konto ning edaspidi muutub sinu nimi ainult sinuga seotuks!

Palju õnne sünnipäevaks, õpetaja Evelin!

Oled Sa kunagi suudelnud jõehobu,
või maalinud aiatraktorit loojuva päikese taustal?
Oled Sa kunagi lehvitanud neile,
kes kardavad kaalus juurde võtta?
Või röövinud tühjaks riigipanka?
Või hoopiski kaitsnud väitekirja teemal
“Ateismi kahjulikkusest siseveekogudes”?
Või kirjutanud romaani pealkirjaga
“Kokaraamat neile, kel aastaid üle 62”?
Äkki oled Sina see, kes on leiutanud lihapiruka?
Või ajanud puskarit seal, kus parkimine keelatud?
Ei ole?
No siis on Sul ju paremad päevad veel ees!
 
Ilusat sünnipäevapidu
soovivad:
Maidla Põhikooli õpilased,
õpetajad ja lapsevanemad!

 

Õnnetus ei hüüa tulles!

Tuntud vanasõna! Kas pole? Ja pealegi väga tabav…
Teisalt aga mind tabanud õnnetuse põhjustaja (koer) hüüdis midagi kurjalt oma keeles…, millest mina aru ei saanud.

Esmaspäeval, 5. jaanuaril läksin pärast koolipäeva bussipeatuse poole. Saanud välja koolimaja Savala poolsest väravast, kihutas minu poole närviliselt haukuv, väge täis koera moodi peletis. Ilma minult luba küsimata lõi ta hambad mulle kintsu, seejärel kargas ja tiirutas veel tükk aega uut katset ette valmistades… kuna ma suutsin jääda vaatamata kõigele rahulikuks, püüdis elukas ennast maandada Maidla-Kiviõli tee ääres oleva rohelise prügikasti abiga….püüdes ka seda hammustada…..seejärel pööras peni end ümber ja kappas maja poole, kust ta mõni hetk tagasi välja oli tormanud.

Ma ei tea, kas ma tegin midagi valesti…enda arvates mitte. Olen kuulnud, et ründava koeraga ei tohi rääkida, temale otsa vaadata, tuleb rahulikuks jääda. Seda ma kõike tegingi, aga ikkagi…

Leidsin ühest artiklist sellise katkendi – ehk kuluvad kõigile need teadmsed ära.

Hammustuse vältimine. Tigeda koera rünnaku korral pole lihtne mõne hetkega otsustada, mida teha. Koerte tundjad soovitavad seisma jääda ja näoga (mitte seljaga!) kallale kippuva looma poole pöörduda. Hirmu ei tohi välja näidata, koer taipab kohe, et teda kardetakse. Kurjalt tormava koeraga ei saa rääkida, küll võib kõnelda uriseva ja haukuva koeraga, tehes seda rahustavas toonis. Kurja häälega pole mõtet koera sõimata ega ähvardada, see ainult ärritaks teda. Ka kepi või roikaga ähvardamine teeb koera veelgi vihasemaks. Vahel öeldakse, et koerale otse silma vaatamine pidurdab või koguni peatab tema rünnaku. Aga kõneldakse ka vastupidist — koer võtvat seda väljakutsena. Appi hüüdmisel on mõtet siis, kui koera peremees võib olla läheduses.

Selle õpetliku artikliga saab tutvuda SIIN.
Minuga läks kokkuvõttes ju ikkagi veel hästi. Ees ootavad marutaudivastased süstid ja hammustusest tingitud haavade paranemine.

Lõppkokkuvõtteks tahan öelda, et meie koolitee ei ole sugugi turvaline. Palju räägime liiklusest, libedatest teedest, aga nüüd selgus, et meid võivad ohustada ka küla vahel liikuvad või hoovist põgenenud koerad. Ja alati ei päästa meid lahtised silmad ning tähelepanelik olemine, sest paraku ei ole INIMENE kõikvõimas olend…sageli on keegi meist tugevam.

Õpetaja Karmen