Hommikueinest

Kool pakub õpilastele hommikusööki

Kõik me oleme kuulnud, kui oluline on süüa hommikusööki. Paraku õpilaste küsitlemisel selgub, et kooli tullakse ikka söömata, seda eriti 5.-9. kl õpilaste hulgas. Põhjusteks tuuakse varahommikune isupuudus, magamine viimase hetkeni , et ei jäägi aega söömiseks . On ka võimalus, et polegi midagi süüa.

Seepärast otsustas kool vallavalitsuse kaasabil ja toel alates 1. märtsist pakkuda lastele hommikueinet. Kolme nädala vältel viime läbi prooviperioodi. Vaatame, kui paljud lapsed on sellest huvitatud. Kaardistame vajaduse. Need kolm nädalat saavad õpilased tasuta hommikusööki. Valida on pudru ja võileibade vahel. Edaspidi arvatavasti küsitakse raha toidu eest vanematelt.

Loodame, et seda võimalust hakatakse aktiivselt kasutama. Usume, et hommikueinet söönud lapsel on kergem lülitada ennast õppimise lainele, saab paremini õpitust aru ja on aktiivsem tunnis osaleja.

 

Alates 1. märts 2010 igal koolipäeval kell 8.15- 8.40

HOMMIKUEINE aeg

 

Küsisin täna meie 2. kl lastelt, kuidas neile tundub see mõte. Eriti mingit vaimustust üles ei näidatud. Põhjus on ka teada… meie lapsed söövad alati enne kooli tulemist hommikusööki. Seda oli meeldiv kuulda… eks see söömata kooli tulemine ongi natuke vanemate õpilaste probleem olnud läbi aegade.

Vaatame, mis saab…

OOTAN LASTEVANEMATE ARVAMUSI!

Kuhu kadus 10 krooni?!

Õpetaja Karmen võttis õpetaja Jaanikalt võlgu 100 kr.

Läks linna, kuid kaotas selle ära.

Talle tuli vastu õpetaja Hedi kes laenas talle 50 kr.

Õpetaja Karmen läks poodi ja ostis kaks šokolaadi, kumbki maksis 10 kr – 10+10=20

Koduteel tuli talle vastu jälle õpetaja Jaanika ning ta maksis järelejäänud raha talle tagasi ning jäi talle veel 70 kr võlgu – 100-30=70

Nüüd on ta õpetaja Jaanilkale võlgu 70 kr ja õpetaja Hedile 50 kr – 70+50=120

Šokolaadi ostis ta 20 krooni eest. Kokku on võlg ja šokolaad 140 kr, kuid kuhu kadus 10?

 

Vastlad 2010

Vahva vastlapäev

Panen pähe mütsi halli,

kindad kätte, kaela salli.

Lähme teeme pika sõidu,

vaatame, kes meist saab võidu!

Ja kui koju jõuame, juba ukselt hüüame:

Õues üsna pime õhtu,

nälg meil näpistamas kõhtu!

Nüüd võiks vastlasuppi süüa,

pärast vastlatantsu lüüa.

Sööme vastlakuklid ära,

vaevalt, et sest tõuseb kära.

Emale teen pika pai,

oli see vast maitsev sai!

Vastlad on selleks korraks läbi… Kogu koolipere koos lasteaia mudilaste ja õpetajatega käis Kiviõli tuhamäel. Meie sõitsime mäele kell 11.30 ja saime terve tunni vastlasõitu teha. Pärast sõime vastlakukleid, mille kõrvale pakuti kuuma teed. Lõbus päev oli! Ilmaga vedas ka meeletult…

Järgnev slaidiprogramm on väike killuke tänasest päevast… Rahvast oli mäel palju, raske oli tabada meie lapsi. Midagi jäi ikka objektiivi ette ka 😉

PILDID

Sõbrapäevaks

Toredat sõbrapäeva kõigile!

Need armsad kaardid on meie laste tehtud. Loodan, et need on jõudnud kallite inimesteni…

JÄI KAHE SILMA VAHELE
Marika ja Heldur Laretei

1.  Kui ninasarvik oli omaette olemisest ära tüdinenud, vaatas ta savannis uudishimulikult ringi, et küll on palju toredaid loomi, kangesti tahaks mõnega neist sõbrustada. Kõige rohkem meeldis talle uhke laka ja mõnusa näoga lõvi. Ta läks lõvi juurde ja ütles: “Saame sõpradeks!”
Lõvi ringutas, haigutas ja arvas, et tema ninasarviku sõbraks ei sobi, kuna on liiga laisk.

2. Ninasarvikule meeldis ka ilusa pika kaelaga kaelkirjak. Ta palus kaelkirjakut: “Ole minu sõber!”
Kaelkirjak vaatas alla ninasarviku peale ja ütles, et tema ei saa ninasarviku sõber olla, kuna on liiga pikk.

3. Siis nägi ninasarvik kaunitriibulist sebrat. Ta läks sebra juurde ja küsis: “Kas sina tahad minu sõbraks saada?”
Sebra heitis ninasarvikule üleoleva pilgu ja vastas, et sõpru neist küll ei saa, kuna tema on liiga triibuline ja ninasarvik on liiga ninasarviline.

4. Nüüd jäi ninasarvik kurvaks. “Ma ei sobi kellelegi sõbraks,” kaebas ta.
“Sina sobid minu sõbraks ja mina sobin sinu sõbraks,” kuulis ta äkki oma kõrva juures. Ninasarvik tundis ära tuttava pühvlikangru, kes oli tema turjal palju ringi sõitnud ja temalt puuke korjanud.

5. “Ohh,” õhkas ninasarvik õnnelikult, “leidsin endale sõbra! Kuidas sa mul ometi kahe silma vahele jäid?”
“Sest ma olen väike ja tagasihoidlik,” seletas linnuke.
“Panen endale kõrva taha, et head sõpra tuleb kõigepealt otsida kahe silma vahelt!” otsustas ninasarvik.

Lumelinn

5. veebruaril tulid kõik koolielanikud hoovile kokku, et lumehunnikud linnakuks vormida. Mul endal ei õnnestunud kahjuks kohal olla, kuid õpetaja Hedi Kadover oli nii lahke ja tõi selle sündmuse meieni kaamerasilma läbi.

PILDID

Lumelinn

Mõni linn olngi juba lume alla mattunud, mõni paistab veel natuke välja. Õpetaja Jaanika aga arvas, et Maidla on nii suur küll, et selles võiks oma lumelinn olla. Kuna aga linnaehitus on nii suur ettevõtmine, et seda ei saa kuidagi üksi tehtud, siis võiks kaasa lüüa ka linnajagu rahvast. Äkki on keegi kes saab nõu ja jõuga abiks olla? Siinkohal tahangi teha üleskutse, et kõik ehitjad kes ei ole veel Norrasse läinud, võiksid endast kommentaarireal märku anda ning oma arvamuse aja ja võimaliku abi kohta kirja panna. Norras saavad nad aastaringi lumega mängida, aga siin peab kiirustama, sest kevadeks sulab lumi ära!