Lasteaia avamine

19. oktoobril 2012 avati Maidla Koolis lasteaed. Kuna lapsed on seal käinud juba septembri algusest peale, tähistati pigem ehitusmeeste väljaviskamist. Kahjuks oli avamisele kutsutud valitud seltskond, kuid egoistina tahan ma kõikidele oma laste saavutustele kaasa elada ning kui ma seda ei saa, siis võivad need üritused minu poolest ka olemata olla! Nii et mina olen ürituses pettunud, kuna ei ole seda oma silmaga näinud. Seega ei ole kahjuks fotosid mida üritusest jagada. Kahju!

Google postitas minu kirjakasti täna hommikul kaks linki, mida ajakirjanduses oli vahepeal avaldatud: Delfi ja Maaleht

Emotikonid said 30 aastaseks :)

Esimese kirjavahemärkidest naerunäo sünniaeg on täpselt teada.

19. septembril 1982 saatis USA Carnegie Melloni ülikooli arvutiteadlane Scott Fahlman töökaaslastele e-kirja, kus soovitas naljade lõpus kasutada klahvikombinatsiooni :-).

Ettepanek levis tolleaegsete arvutivõrkude kaudu kiiresti teistesse ülikoolidesse. Emotikonid said menukaks ning tänapäeval on neist kümneid erinevaid versioone.

Närvivõrkude ja programmeerimiskeelte uurija Fahlman töötab samas ülikoolis edasi. Emotikonide edu hämmastab teda, samas pole ta moodsate liikuvate ning värviliste naerunägude austaja: “Need on inetud ja pärsivad loovust. Keegi ei ürita enam ainult klaviatuuri kasutades tundeid väljendada.”

Ajalooline kiri esimese naerunäoga läks alguses kaotsi. Fahlman ei hoidnud sõnumit alles, seda ei õnnestunud ka ülikooli võrgust taastada.

Alles ☺ 20ndaks sünnipäevaks leidis üks Microsofti tehnik selle lintide peale tehtud tagavarakoopiate hulgast üles.

Siiski leidub inimesi, kes väidavad, et emotikonide kasutamise idee pärineb varasemast ajast. Selle kohta pole paraku ühtegi tõendit.

allikas: Noviaator

Milliseid nägusid kasutad sina?

Seeneralli 2012

Teisipäeval, 25. septembril said 1.-4. kl lapsed kokku saalis. Neljanda tunni ajal tähistasime sügise saabumist “seeneralliga”. Sel aastal siis sedamoodi.

Tunni algul laulsime kõik koos õpetaja Velve õpetatud lustlikku laulu “Seenemikk ja puravik”. Seejärel tutvustas õpetaja Kristiine kõige tavalisemaid metsaseeni.

Ürituse kolmas osa algas õpilaste töörühmadeks jagamisega. Edasi järgnes seeneteemaliste õpi- ja nuputamisülesannete lahendamine.

Tänaseks selgusid nupukamad ja kiiremad osalejad.

Raili, Mehis, Pärtel, Hanna Hermione ja Marko.
Sellel pildil on kõik tublid seenetundjad 🙂

PILDID

Sügise sünnipäev 2012

Sellel korral viis tee Suslikud metsa. Kuna täna hakkab sügis, siis oli see ühtlasi ka sünnipäevapidu.
Sirtsi on meile varasemast tuttav koht ning Jutulind Mirjami lähedal ja juures sai seekord ka käidud. Suslikutega ühines ka esimene klass, kelle jaoks oli see esimene väljasõit.

Grupi giid õpetaja Tiina viis läbi “Raha siia!” koolituse, kui metsas peaks vastu tulema karu ning seda nõudma, et keegi vussedama ei hakkaks, siis tehti kuiva trenni, et leiaks kohe õige tasku üles.

Ainukene sadu, mille eest pidi põgenema, oli lehesadu. Ilm oli vaatamata kahtlastele pilvedele suurepärane!

Kui kõik olid valmis, siis asuti ühiselt metsa läbi kammima, et kõik sinna kadunud marjad ja seened üles leida.

Päästeoperatsioon “Marjad siia!” lõppes marjade jaoks õnnelikult ning kõik marjad, peale ühe, toodi metsast ära. Selle ühe jätsime me Sinu jaoks sinna, kui Sa peaksid ka metsa sattuma ning tahad ka marja noppida.

Karu metsas õnneks või kahjuks ei kohanud, kuid selle eest nägime ühte teist metsaelukat, kes aga ei tahtnud päästetud saada ning jäi meist metsa maha.

Kuna enne metsaminekut soovitati kõigil kummikud jalga panna, siis oodati muidugi ka vastavat ilma ning vett. Metsaalune valmistas aga pettumuse, sest vett oli seal vähe. Kuna aga kummikud olid jalas, siis pidid nad ka rakenduse leidma! Probleemi lahendas tee äärde “paigaldatud” lomp, mis kummikutele palju rõõmu valmistas ning ka kandjad jäid rahule…

Päästeoperatsioon muutis näljaseks. Selleks puhuks oli metsa äärde loodud kiirtoitlustuskoht “Piknik”, kus sai kiiresti kahanenud jõuvarud taastada, hambaid näidanud nälg kustutada.

Päästetud marjad ühes põdrasamblaga alustasid teekonda metsast välja mugavas autos. Siinkohal oleks paslik tänada neid, kes viitsisid toast välja tulla, autosse istuda ning rooli õiges suunas keerata – õpetaja Tiina ning lapsevanem Siiri. Mets sai jälle ilusti üle vaadatud, et keegi sinna talveks külmetama ei jääks (välja arvatud see üks mari, mille pead Sina ära tooma!).

Teel grillimiskohale komistasime kivi otsa.

Lisaks piparmündi-ja põdrasamblateele valmisid vorstikesed ning ka korralik suits sai pajas valmis keedetud. Sügis sai igati väärilise sünnipäevatervituse, kui see täna kell 17.49 uksele koputab. Avama ei pea, las ta olla koos oma vihma ja lendlevate lehtedega õues, kuid välja minnes tea, et sügise sünnipäeva piduriided on soojad ja vihmakindlad!

ILUSAT SÜGIST!

PILDID

Reipalt koolipinki

Eestimaa koolides on juba aastaid tavaks, et septembrikuu teisel reedel toimuvad “Reipalt koolipinki” üritused.
Selle päeva tegevusi võib olla mitmesuguseid: spordipäevad, teadmisterallid, õuesõppetunnid, matkad. Oluline on teadvustada, et terves kehas on terve vaim.
Maidlas toimus sel aastal matkapäev Aruvälja- Mehide loodusrajal.
Selle korraldasid õpetajad Kristiine ja Liina, läbiviimisel olid suureks abiks juhiabi Kadi ning kõik klassijuhatajad ja aineõpetajad.

Aruvälja- Mehide loodusõpperada valmis kohaliku Metsanurga Seltsi aktiivsete liikmete, kelle hulgas on mitmed meie õpilaste vanemad ning samuti õpilased, tulemusena.
Rohkem infot sellest leiab siit lingilt Aruvalja-Mehide loodusrada

Päikeseline ilm, rõõmus ja tubli koolipere, aktiivsed õpetajad, mitmeilmeline matkarada, magusad marjad, värske metsaõhk- see kõik mahtus tervisepäeva “Reipalt koolipinki 2012” Maidla moodi 🙂

Ootamatu kohtumine

Kolmapäeval, 12. septembril kohtusid Maidla Kooli mudilased ja algklasside õpilased kaitseväelasega. Kohtumine oli meile täiesti ootamatu. Pärast kolmandat tundi ja söömist paluti meil minna koolimaja taha aeda, seal meid külaline ootaski.
Esialgu tegi ta lastele rivitrenni. Pisut hiljem said lapsed kuulda kaitseväelaste tähtsatest tegemistest, näha ning katsuda nende igapäevast varustust- riietusest lusikani.

PILDID

Ruth Elias – kahekümne tunniga koolidirektoriks

Kui Ruth Elias aprillis oma sünnipäevaroose vastu võttis, ei teadnud ta ette, mida esimesel septembril teeb. Just 20 tundi oli tal aega otsustamiseks, kas võtta pakutud koht vastu või mitte.
Maidla ei olnud küll võõras koht, kuid Tartumaalt siia tulles säilis väike värin hinges, sest mis oli nende uste taga, oli võõras. 18-aastane kogemus haridusrindel andis aga kindlust toime tulla ka kõige võimatumate missioonidega.
Maidla Kooli juhi koht on aga just selline väljakutse, mida ei saa vastu võtta igaüks, sest kõike tuleb otsast alustada. Hetkel puudub koolil hoolekogu. 20. septembril tuleb see meeskond kokku panna, kes annab kooli dokumentidele lastevanematepoolse hinnangu ning seejärel saab lõpuks edasi minna. Dokumente, mis on vaja alles kokku panna, on palju ning need kõik peavad üksteist täiendama, mis on nagu pusle kokkupanek.
Kiitva hinnangu saab ka meeskond, kellega koos peab töötama, samuti seni tehtud töö on direktori arvates väga hea. Kuigi viimasel õppeaastal jäi 10 % õpilastest suvetööle ning seda numbrit tuleks kindlasti vähendada, on direktori soov, et kooliõpilastel oleksid üheksanda klassi lõpus kõik uksed valla. Seda soovi toetavad tulemused, mis on keskmisest veidi paremad. Kõik otsused arutatakse üheskoos läbi ning toeks on ka asutuse eelmised juhid Aita Kivistik ja Ingrid Härm. Kindlasti palus direktor ära märkida ka Karmen Tõnnissoni nime, sest tema on just üks sellistest õpetajatest, kelle pärast lapsevanemad tahavad oma lapsi Maidla Kooli panna.
Uurisin, et kuidas peaks kool elama, kas rohkem sissepoole või väljapoole. Direktori seisukoht on, et kõik head asjad peavad ka koolist välja minema, kuid halvad asjad peaksid jääma majaseinte vahele nagu ka perekonnas asjad käivad. Samas nõustus ta, et ka halbadest asjadest tuleb rääkida, mitte maha vaikida, kuid siis juba “pere” keskel.
Kuigi koolihoone juba ise on väärtus omaette, ei saa Maidla Kool siiski toimida kuidagi ilma selle toetava koolipereta ning kohaliku kogukonnata. Sellepärast pani direktor lastevanematele südamele, et tema seisab kooli eest, kuid ei saa seda teha üksinda, vaid ikka kõik üheskoos.

“Tundke oma laste tegemiste vastu huvi ning tema uksed on igaühele alati avatud, kui peaks olema mure, milles tema saab kuidagi abiks olla. Kool on õpilaste jaoks, õpilase töö on õppimine, ja püüame õpetajatega teha õppimise nende jaoks huvitavaks, et nad tahaks iga päev tulla kooli, et midagi uut teada saada.”

Koolis käis Uljam Teuli