Kõlab küll uskumatult, et märtsi keskel võib rääkida külmapühast, kuid EMHI andmetel oli täna hommikul kell seitse, just nii külm, et seaduse arvates, poleks vaja kooli minna. Muidugi tõusevad pügalad päeva peale, kuid on see, et loetud päevad enne kevade algust, ei taha talv endiselt taanduda, on märgilise tähtsusega.
Viimane nädal enne kevadvaheaega on käima läinud. Nüüd on vaja ennast enne puhkust veel viimast korda kokku võtta, et õpetajatelt võimalikult head hinded välja moosida.
Kõrvaolev kalender ongi näiteks, et alati tuleb iga nädal endast anda 100% – see tähendab kõik. Esmaspäev on selline tagasihoidlikum, kui keegi ei ole veel nädalalõpu väsimusest üle saanud. Homme – teisipäeval, tuleb juba veidi rohkem ennast kokku võtta. Kolmapäev on kõige raskem, sest siis on eelmine nädalalõpp juba ununenud ja uus pole endast veel märku andnud. Neljapäeval hakkab juba vedru maha käima ning tõenäoliselt on selleks ajaks juba kõik hinded ka välja pandud. Reedel on väga hea, kui end kohale vead.
Minu ja tõenäoliselt veel mõnede inimeste arvates, on hommikusöök koolis üks hea algatus. Hetkel veel ei ole teada, kuidas sellega asjad kujunevad – kas vald leiab selle raha või tuleb hakata lastevanematel nende söömise eest maksma. Kuid kuna pole olemas tasuta lõunaid, siis ma ei usu, et on olemas ka sellised asjad nagu tasuta hommikusöögid. Nagu ma juba varem olen öelnud, on minu arvates palju efektiivsem pudrulusikas kätte võtta, pärast seda kui sa oled juba ärganud, mitte kohe unisena kodulaua taga. Koolitee äratab aga ülesse ka kõige suurema unimütsi ning väga tõenäoline on ka see, et selle aja peale tekib söögiisu. Küll aga ei tule kõige paremad otsused alati iseenesest, vaid need vajavad teadvustamist. Hommikusöök on aga üks nendest asjadest, milleks on vaja võimalikult paljude inimeste osavõttu, et see üritus jääks püsima ja muutuks traditsiooniks. Mõtlesin, et annan ka omalt poolt oma panuse, selle võimaluse teadvustamisel ning tegin väikese reklaamiklipi. Kuna esimene hommikusöök koolis ei andnud endast täismõõdus lugu välja, siis sidusin selle ka tegevustega mis toimuvad enne hommikusööki.
Siinkohal ka üleskutse kõikidele nendele, kes on valmis kooli nimel videos osalema, sest tulevikus on plaanis teha koolist üks ülevaatlik DVD plaat ning sinna oleks vaja ka näitlejaid, sest kõiki osasid ma ainult enda peale võtta ei saa 🙂 Kuna video tegemine on pikk ja aeganõudev töö ning valmis peab see olema juba augustiks, siis peab võtetega õige pea alustama.
On öösel kuu ja päeval päike,
on vahel vihma, vahel äikest,
kuid armsaks jääte ikka meile,
suur tänu, kallid naised, Teile!
Soovivad: Mehed
OLEME TUHALA NÕIAKAEVU HÄVITAMISE VASTU!
Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!
Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem.
Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!
Esmakordselt Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata.
Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab.
Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad. Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda. Olukord on väga tõsine, kuna varsti tuleb kinnitamisele ehitusmaavarade arengukava, mis näeb ette tohutu lubjakivimaardla avamist Nabalas. Ametlikult on Eestis lubjakivi aktiivvaruna arvel ilma Nabala maardlata ca 100 aastaks, selle hulgas aktiivset tarbevaru ca 40 aastaks. Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.
Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.
MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala.
Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, Nabala karstiala piires (8080 ha) moodustataks riiklik Nabala maastikukaitseala olemasolevate ja uute kaitsealade baasil. Need alad on Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis on ühtlasi kantud ka Natura 2000 alade võrgustikku, lisaks veel Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Moodustatav ala liidaks mainitud kõrvuti asuvad kaitsealad üheks tervikuks. Nabala karstialale kavandatav maastikukaitseala oleks piiritletud eelpool nimetatud kuue kaitstava ala välispiiriga, kogupindala oleks 5533 ha.
Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.
Tuhala Looduskeskus MTÜ
Täna algas uus kuu Maidla Põhikoolis uut moodi – söökla hakkas oma tööpäevaga varem pihta, et kell 8.15 uksed avada õpilastele hommikusöögiks.
Väited, et huvi oli olemas, vastasid tõele. Ainult üks laps oli jäänud uksetaha ning näris seal oma soolapähkleid, teised ikka astusid sisse ja katsid endale laua. Nii et väited, nagu hommikul ei taha keegi süüa, vastavad tõele ainult siis, kui sa oled värskelt voodist ärganud ning sulle topitakse lusikas suhu. Kui aga sul on koolitee seljataga, siis oled sa juba piisavalt virk, et oma suud liigutada. Kokatädi küll arvas, et huvi kestab täpselt niikaua, kuni selle eest raha ei küsita, kuid ma arvan, et kõik sõltub summa suurusest ja pakutavast toidust, sest ega me keegi kodus ka tasuta ei söö.
“Tere hommikust!” saab oma koolikaaslastele öelda edaspidi sööklas, kui hea idee vett vedama ei lähe!
Kool pakub õpilastele hommikusööki
Kõik me oleme kuulnud, kui oluline on süüa hommikusööki. Paraku õpilaste küsitlemisel selgub, et kooli tullakse ikka söömata, seda eriti 5.-9. kl õpilaste hulgas. Põhjusteks tuuakse varahommikune isupuudus, magamine viimase hetkeni , et ei jäägi aega söömiseks . On ka võimalus, et polegi midagi süüa.
Seepärast otsustas kool vallavalitsuse kaasabil ja toel alates 1. märtsist pakkuda lastele hommikueinet. Kolme nädala vältel viime läbi prooviperioodi. Vaatame, kui paljud lapsed on sellest huvitatud. Kaardistame vajaduse. Need kolm nädalat saavad õpilased tasuta hommikusööki. Valida on pudru ja võileibade vahel. Edaspidi arvatavasti küsitakse raha toidu eest vanematelt.
Loodame, et seda võimalust hakatakse aktiivselt kasutama. Usume, et hommikueinet söönud lapsel on kergem lülitada ennast õppimise lainele, saab paremini õpitust aru ja on aktiivsem tunnis osaleja.
|
Alates 1. märts 2010 igal koolipäeval kell 8.15- 8.40 HOMMIKUEINE aeg
|
Küsisin täna meie 2. kl lastelt, kuidas neile tundub see mõte. Eriti mingit vaimustust üles ei näidatud. Põhjus on ka teada… meie lapsed söövad alati enne kooli tulemist hommikusööki. Seda oli meeldiv kuulda… eks see söömata kooli tulemine ongi natuke vanemate õpilaste probleem olnud läbi aegade.
Vaatame, mis saab…
Õpetaja Karmen võttis õpetaja Jaanikalt võlgu 100 kr.
Läks linna, kuid kaotas selle ära.
Talle tuli vastu õpetaja Hedi kes laenas talle 50 kr.
Õpetaja Karmen läks poodi ja ostis kaks šokolaadi, kumbki maksis 10 kr – 10+10=20
Koduteel tuli talle vastu jälle õpetaja Jaanika ning ta maksis järelejäänud raha talle tagasi ning jäi talle veel 70 kr võlgu – 100-30=70
Nüüd on ta õpetaja Jaanilkale võlgu 70 kr ja õpetaja Hedile 50 kr – 70+50=120
Šokolaadi ostis ta 20 krooni eest. Kokku on võlg ja šokolaad 140 kr, kuid kuhu kadus 10?
Mõni linn olngi juba lume alla mattunud, mõni paistab veel natuke välja. Õpetaja Jaanika aga arvas, et Maidla on nii suur küll, et selles võiks oma lumelinn olla. Kuna aga linnaehitus on nii suur ettevõtmine, et seda ei saa kuidagi üksi tehtud, siis võiks kaasa lüüa ka linnajagu rahvast. Äkki on keegi kes saab nõu ja jõuga abiks olla? Siinkohal tahangi teha üleskutse, et kõik ehitjad kes ei ole veel Norrasse läinud, võiksid endast kommentaarireal märku anda ning oma arvamuse aja ja võimaliku abi kohta kirja panna. Norras saavad nad aastaringi lumega mängida, aga siin peab kiirustama, sest kevadeks sulab lumi ära!
