Kõlab küll uskumatult, et märtsi keskel võib rääkida külmapühast, kuid EMHI andmetel oli täna hommikul kell seitse, just nii külm, et seaduse arvates, poleks vaja kooli minna. Muidugi tõusevad pügalad päeva peale, kuid on see, et loetud päevad enne kevade algust, ei taha talv endiselt taanduda, on märgilise tähtsusega.
Täna, 16. märtsil käisime koos 1. ja 3. klassi lastega Kiviõli päästekomandos tuleohutustunnis “TEAN TULEST”.
Meile räägiti päästjate tööst, tuleohutusest. Näidati tüüpilisi tulekahju tekkimise olukordi, mida põhjustavad sageli lapsed, ja mitte ainult… ka täiskasvanud. Seletati ja demonstreeriti suitsuanduri tööpõhimõtet, samuti tuleteki kasutamist. Katsed olid lihtsad, samas huvitavad.
Lõpuks näidati jälle 🙂 kaasaegset päästemasinat ja selles olevat supertehnikat.
Õppetunni läbiviija kiitis korduvalt Maidla lapsi. Teadmised olevat suurepärased! Eriti paistis silma meie klassi Madis! Tema teadmised lubavat tal juba päästetöötajaks saada 🙂
Lõpuks kingiti väikestele õppuritele uhked märgid, koolituse läbimise tunnistus ja kotitäis “Nublu” komme.
Kuigi me olime taolisel õppusel juba kolmandat korda, tuleb ikkagi meelde vanasõna:
KORDAMINE ON TARKUSE EMA.
PILDID
Viimane nädal enne kevadvaheaega on käima läinud. Nüüd on vaja ennast enne puhkust veel viimast korda kokku võtta, et õpetajatelt võimalikult head hinded välja moosida.
Kõrvaolev kalender ongi näiteks, et alati tuleb iga nädal endast anda 100% – see tähendab kõik. Esmaspäev on selline tagasihoidlikum, kui keegi ei ole veel nädalalõpu väsimusest üle saanud. Homme – teisipäeval, tuleb juba veidi rohkem ennast kokku võtta. Kolmapäev on kõige raskem, sest siis on eelmine nädalalõpp juba ununenud ja uus pole endast veel märku andnud. Neljapäeval hakkab juba vedru maha käima ning tõenäoliselt on selleks ajaks juba kõik hinded ka välja pandud. Reedel on väga hea, kui end kohale vead.
Täna, 13. märtsil saab Endel 9-aastaseks! Soovime Sulle palju õnne, palju rõõme ja kordaminekuid!
Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996.aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai see päev riiklikuks tähtpäevaks.
Ütlesin:”Oh seda tundi põle mul vaja!
Eesti keelt ma ammu oskan, kulla õpetaja!
Emakeele sõnad on mul selged nigu vesi!”
Õpetaja naeratas: “Eks kaeme kahekesi!
Ütlesid, et “põle”, aga ütlema peab “POLE”.
Sellist sõna nagu “nigu” eesti keeles pole!
Tahvlile sa kirjutasid “süia”, kuid on “SÜÜA”.
Veel on sul seal “müia”, aga olema peab “MÜÜA”.”“Oh!” ma hüian, “vabandage, õpetaja, HÜÜAN,
see saab selgeks, kui ma püian, tegelikult PÜÜAN!”
Õpetaja lausus: “Ole hoolas emakeeles –
see peab seisma igaühel nagu ema meeles!”Maidla kool tähistas emakeelepäeva juba reedel. Sel aastal pidid kõik aineõpetajad oma tundides õpilastele midagi ette lugema.
2. kl lastel tuleb end emakeeles proovile panna veel esmaspäeval, mil selgitame välja parima emakeele oskaja, ilmekaima luuletuse lugeja ja kõige kenama käekirja omaniku.
Kolmapäeval sõidab Maidla kooli 1.-3. kl võistkond ( 4 õpilast) Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumisse emakeeleolümpiaadile.
Emakeelega seoses tahan veel öelda, et minu lemmikaine oma koolipäevilt oli justnimelt eesti keel 🙂
ILUSAT EMAKEELEPÄEVA!
Minu ja tõenäoliselt veel mõnede inimeste arvates, on hommikusöök koolis üks hea algatus. Hetkel veel ei ole teada, kuidas sellega asjad kujunevad – kas vald leiab selle raha või tuleb hakata lastevanematel nende söömise eest maksma. Kuid kuna pole olemas tasuta lõunaid, siis ma ei usu, et on olemas ka sellised asjad nagu tasuta hommikusöögid. Nagu ma juba varem olen öelnud, on minu arvates palju efektiivsem pudrulusikas kätte võtta, pärast seda kui sa oled juba ärganud, mitte kohe unisena kodulaua taga. Koolitee äratab aga ülesse ka kõige suurema unimütsi ning väga tõenäoline on ka see, et selle aja peale tekib söögiisu. Küll aga ei tule kõige paremad otsused alati iseenesest, vaid need vajavad teadvustamist. Hommikusöök on aga üks nendest asjadest, milleks on vaja võimalikult paljude inimeste osavõttu, et see üritus jääks püsima ja muutuks traditsiooniks. Mõtlesin, et annan ka omalt poolt oma panuse, selle võimaluse teadvustamisel ning tegin väikese reklaamiklipi. Kuna esimene hommikusöök koolis ei andnud endast täismõõdus lugu välja, siis sidusin selle ka tegevustega mis toimuvad enne hommikusööki.
Siinkohal ka üleskutse kõikidele nendele, kes on valmis kooli nimel videos osalema, sest tulevikus on plaanis teha koolist üks ülevaatlik DVD plaat ning sinna oleks vaja ka näitlejaid, sest kõiki osasid ma ainult enda peale võtta ei saa 🙂 Kuna video tegemine on pikk ja aeganõudev töö ning valmis peab see olema juba augustiks, siis peab võtetega õige pea alustama.
On öösel kuu ja päeval päike,
on vahel vihma, vahel äikest,
kuid armsaks jääte ikka meile,
suur tänu, kallid naised, Teile!
Soovivad: Mehed
OLEME TUHALA NÕIAKAEVU HÄVITAMISE VASTU!
Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!
Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem.
Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!
Esmakordselt Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata.
Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab.
Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad. Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda. Olukord on väga tõsine, kuna varsti tuleb kinnitamisele ehitusmaavarade arengukava, mis näeb ette tohutu lubjakivimaardla avamist Nabalas. Ametlikult on Eestis lubjakivi aktiivvaruna arvel ilma Nabala maardlata ca 100 aastaks, selle hulgas aktiivset tarbevaru ca 40 aastaks. Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.
Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.
MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala.
Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, Nabala karstiala piires (8080 ha) moodustataks riiklik Nabala maastikukaitseala olemasolevate ja uute kaitsealade baasil. Need alad on Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis on ühtlasi kantud ka Natura 2000 alade võrgustikku, lisaks veel Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Moodustatav ala liidaks mainitud kõrvuti asuvad kaitsealad üheks tervikuks. Nabala karstialale kavandatav maastikukaitseala oleks piiritletud eelpool nimetatud kuue kaitstava ala välispiiriga, kogupindala oleks 5533 ha.
Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.
Tuhala Looduskeskus MTÜ
Täna algas uus kuu Maidla Põhikoolis uut moodi – söökla hakkas oma tööpäevaga varem pihta, et kell 8.15 uksed avada õpilastele hommikusöögiks.
Väited, et huvi oli olemas, vastasid tõele. Ainult üks laps oli jäänud uksetaha ning näris seal oma soolapähkleid, teised ikka astusid sisse ja katsid endale laua. Nii et väited, nagu hommikul ei taha keegi süüa, vastavad tõele ainult siis, kui sa oled värskelt voodist ärganud ning sulle topitakse lusikas suhu. Kui aga sul on koolitee seljataga, siis oled sa juba piisavalt virk, et oma suud liigutada. Kokatädi küll arvas, et huvi kestab täpselt niikaua, kuni selle eest raha ei küsita, kuid ma arvan, et kõik sõltub summa suurusest ja pakutavast toidust, sest ega me keegi kodus ka tasuta ei söö.
“Tere hommikust!” saab oma koolikaaslastele öelda edaspidi sööklas, kui hea idee vett vedama ei lähe!
