On öösel kuu ja päeval päike,
on vahel vihma, vahel äikest,
kuid armsaks jääte ikka meile,
suur tänu, kallid naised, Teile!
Soovivad: Mehed
Tuhala Nõiakaevule APPI!
OLEME TUHALA NÕIAKAEVU HÄVITAMISE VASTU!
Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!
Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem.
Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!
Esmakordselt Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata.
Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab.
Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad. Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda. Olukord on väga tõsine, kuna varsti tuleb kinnitamisele ehitusmaavarade arengukava, mis näeb ette tohutu lubjakivimaardla avamist Nabalas. Ametlikult on Eestis lubjakivi aktiivvaruna arvel ilma Nabala maardlata ca 100 aastaks, selle hulgas aktiivset tarbevaru ca 40 aastaks. Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.
Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.
MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala.
Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, Nabala karstiala piires (8080 ha) moodustataks riiklik Nabala maastikukaitseala olemasolevate ja uute kaitsealade baasil. Need alad on Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis on ühtlasi kantud ka Natura 2000 alade võrgustikku, lisaks veel Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Moodustatav ala liidaks mainitud kõrvuti asuvad kaitsealad üheks tervikuks. Nabala karstialale kavandatav maastikukaitseala oleks piiritletud eelpool nimetatud kuue kaitstava ala välispiiriga, kogupindala oleks 5533 ha.
Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.
Tuhala Looduskeskus MTÜ