Kui kell ei ole enam kubjas,
kes sinu tegemisi seab,
see tähendab et käes on juba,
me koolivaheaeg – nii hea!
Ei alga hommik hommikuti
vaid poole päevani ma vean,
ma oma und, mis nõnda magus,
ma sellest osa saama pean!
Ning õhtud lõpevad mul hilja,
kui päike ärkama end seab,
on tore päev mul seljataga,
kui põhku ennast jälle vean.
Kui aga hommik algab nii,
et iga auk on täitund veega
ning nendest päiksekiir ei sära,
vaid vihmapiisad rõngaid teevad.
Ka selleks päevaks leidub rohi,
mis peletab kõik tusase,
sa leia riiulist üks raamat
ning las ta viib sind mujale!
