Tööoskused
Stuudios: Liina Vaher, Tiina Lister, Argo Buineviš ja Margus Saks
Oluline tähelepanek on see, et kool ei ole mingisugune riik riigis vaid see ongi koht mis kujundab meie tulevikku ning meie kohus ja õigus on selles kõiges kaasa rääkida. Seega ei saa õpetamine olla ühe inimese nägemus asjast vaid see on kollektiivne lähenemine.
Samamoodi seletatakse väga hästi, mismoodi peaks tegelema nende inimestega, kes ei saa õppimisega teistega samal kiirusel hakkama. Toon oma elust samasuguse näite, et vene keel ei ole mul kõige tugevam külg ning kui ma ei saa mingisugusest sõnast aru, siis vestluskaaslane ei suuda ennast mulle rohkem arusaadavamaks teha, kui kordab kogu aeg sedasama sõna, millest ma aru ei saanud. Oluline on kasutada teistsugust lähenemist – kasutada teisi sõnu. Nõue “hakake tööle” ei ole õigustatud, kui õpetaja läheneb ülesandele ainult ühesuguselt – nii nagu raamatus kirjas on. Ülesannet võib alati lahendada mitut moodi. Tegelikult ei ole oluline lahenduskäik vaid tulemus. Erinevaid lahendusi proovides ongi igasuguste avastusteni jõutud ning kui me kõik teeksime nii nagu keegi kunagi on ees teinud, siis arengut ei toimu.
Õpetajale nõuandmise küsimus on ka juba läbi käidud ning õpilased on ka seda kurtnud, et õpetaja ei kuula neid. Kui täiskasvanud peavad oma seisukohti suutma kaitsta teineteise ees, siis miks ei peaks seda tegema ka laste puhul. Ei saa olla ainult nii, et minul on õigus ja ongi kõik. Oma seisukohti peab oskama kaitsta. Täna ma seda ei näe.