Maidla Kooli jaoks oli üllatav see, kuidas alates 8. jaanuarist – 22. aprillini kestnud vaidlused lõppesid sellega, et ma loobusin oma teenete pakkumisest kuna ei pidanud õigeks reklaamida seda, mis on ilmselge vale. Ma olen valmis taluma palju ning kõikide oma õiguste eest seisma kuni võiduka lõpuni, kuid kuna antud juhul olid kannatajateks lapsed, siis mina ei soovi, et lapsed peaksid seda koos minuga taluma, otsustasin lahkuda. Naljaga pooleks võib öelda, et isegi minu tööandja korjas oma kodulehelt ära minu nime, sest ei viitsinud enam kõiki neid alusetuid kaebusi koolitöötajate ja nende pereliikmete poolt kannatada, mille põhjal tehti kiiresti järeldus, et minu peale kaebamine on mind töökohalt lahti kangutanud.
Kooli lõpu puhul võisin lugeda, kuidas algklasside lapsed ütlesid, et koolivaheaeg polegi oluline ning nad käiksid edasi koolis. Minu jaoks ei ole seal küll midagi üllatavat, sest minu lapsed on tahtnud kogu aeg koolis käia. Nüüd viimasel aastal see soov kadus. Kui ma hakkasin uurima miks, leidsin ka põhjuse, kuid kool ei soovinud lahendust otsida, sest ollakse oma dogmades kinni. Käisin Kiviõli I Keskkoolis ning mulle öeldi seal esimese asjana, et tegemist ei ole mingi kinnise asutusega. Mulle see sobib, sest ma tahan teha seda mis mulle kõige enam meeldib – mälestuste hoidmisega. Teen tagasi nähtavaks ka Maidla Põhikoolile loodud fännilehe, sest see on osa minevikust, kuid uusi sissekandeid sinna ei lisandu.
10 aastat Maidla Kooli oli seljataga, kahju on hüvasti jätta, kuid mulle on kõige tähtsamad minu lapsed ning kui õpetaja muutub inkvisiitoriks, siis on aeg lahkuda! Väike meenutus sellest, kuidas kõik alguse sai juba aastal 2005
HÜVASTI MAIDLA KOOL!
Uljam Teuli