teuli.net

Tänasel päeval on sobiv hetk heita pilt tagasi ja meenutada möödunud hetki ning soovida õpetaja Hedile jõudu ja vastupidavust!
Kaunist pidupäeva!

Selleks, et lapsed õpetaja koolis 1. septembril ikka ära tunneksid, tegi õpetaja Hedi Särasilmadele väljasõidu “Laste liiklusmängukeskusesse”, kus õpetati mudilased ilusti liiklema, kui see peaks olema suve jooksul meelest läinud.
Meeldiv sai ühendatud kasulikuga ning tagasiteel sai vaadatud, kui palju vett on vahepeal merre voolanud. Jägala juga oli üsna kuivaks jäänud – nii et palju! Pikk suvevaheaeg on sellega punkti saanud ning nüüd tuleb päevitus maha pesta ning taas iga hommiku kell äratama panna!
Kurvem pool on see, et Sten ja Kevin olid Särasilmadega koos viimast korda, kuna uut õppeaastat alustavad nad seoses elukoha muutusega Mäetagusel. Õpetaja Hedi viimane pilt koos oma klassi kahe paari kaksikutega. Niuks!

PILDID

Paljude jaoks on sellel pildil ilus rand ning vahva vesi, kuid samuti on siin asjad mis võiksid olemata olla  – kopter, kaater, hõljuk, politsei, piirivalve, päästjad ja kiirabi…
See poiss kes vees kadunuks jäi, ei saagi minna 1. septembril kooli, esimesse klassi…
Olles esimeste hulgas rannas ning selle lapse emaga rääkinud, tahan ma kõikidele lastele südamele panna – ükskõik kui ebaõiglastena vanemate keelud ja käsud ka ei tunduks, on need kõik teie enda kaitseks. Hoidke iseennast ja teineteist!

Uljam Teuli
piirivalve vanemkonstaabel

Unustatud mõisad on külastusmäng, mis tutvustab inimestele mõisakoole, sest need on midagi sellist, mille tähtsust ei saa alahinnata. Mõisakoole saavad elus hoida ainult kogukonnad ise, mitte keegi kusagilt juhtivalt kohalt. Sellepärast ongi kohalike inimeste osavõtt mõisakooli tegemistest ülimalt tähtis. See peab olema kool, kus õpilane mitte ei käi, vaid on osa koolist.

Üks osa sellest üheshingamisest on kindlasti ka sellest mõisakoolide mängust osavõtmine, mis toimub keset argist suvevaheaega. Tahetakse tulla kooli, mitte midagi saama, vaid andma ning keegi ei tee seda kasu eesmärgil, vaid sellepärast, et saaks koolile anda osa oma näost. Just seetõttu arvan ma, et kool ei tohiks liiga palju teisi kopeerida, vaid peab julgema teistest eristuda ning pakkuma midagi sellist, mida teised ei julge või ei taha teha.

Maidla Kool teeb üht-teist teisiti. Ta on suutnud lastes tekitada usalduse ning nad tahavad olla osa koolist ning kool on osa neist. Täna olid koolis esindatud nii Jutulinnud, Särasilmad kui ka üks Suslik – tegemist on klassidega, kes on saanud endale nime ning ma loodan, et keegi võtab selle traditsiooni ka kunagi üle.  See on ainult üks paljudest asjadest, mida me tahame teisiti teha ning Klassileht on see koht, mis hoiab kätt pulsil, kui jälle midagi käsil on!

Ilusat suvevaheaja jätku ja kes täna kohale ei jõudnud, saavad seda teha kahe nädala pärast!

2011 aasta märtsis tulid noored Garage48 üritusel välja lahendusega mKool, millele sai ka oma hinnang antud. Hetkel leiab Androidi telefonile poest 4 erinevat rakendust:

 Ametliku rakenduse äratundmine ei tohiks keeruline olla. Tegemist on alles algversiooniga, mis võib sisaldada veel vigu ning sellepärast oodatakse kasutajate tagasisidet. Kindlasti maksab tähele panna ka seda, et erinevalt mitteametlikest rakendustest, et toeta see Androidi versioone 2.  vaid peab olema 4.0 või uuem. Kõige suurem puudus on kindlasti võimalus mID kaudu sisselogimise puudumine, sest inimesed kes kasutavad paroolide meelespidajaid, ei saa seda mugavalt kasutada.

Loomulikult sai ka ise see rakendus ära proovitud, et teada saada, kas see õigustab oma kuutasu. Peab ütlema, et rakendus ise on väga hästi tehtud ning täiesti arusaadav. Suvel on muidugi väga raske objektiivset kasutamiskogemust anda, sest seal ei toimu ju midagi ning Koolitööde AS oleks võinud selle testimise teha siiski kooliajale, kuid nad tahavad selle eest juba siis raha saada ning see on neist suhteliselt omakasupüüdlik, aga kuna tegemist on erafirmaga, siis on see ka arusaadav.
Hetkel on Koolitööde AS-l väljas juba 3 tasulit teenust: Popipatrull, Nädalaraport ning nüüd ka mKool. Kui nüüd praktiliselt mõelda, siis ainukesena osutub neist praktiliseks Nädalaraport.  Kõik teavad omast käest, kui palju kasutatakse eKooli kodulehte – väga vähe. Põhiline puudus on muidugi see, et õpetajad ei ole ise kuigi interaktiivsed ning sellepärast ei saa ka pakutavaid teenuseid kasutada. Kuidas ma saan kasutada popipatrulli, kui ma tean, et laps puudub koolist, kirjutan puudumisteate ning saadan ära. Kõik õpetajad määravad lapse puudujaks ning see on niikaua põhjusteta, kuni klassijuhataja selle põhjusega puudumiseks minu puudumisteate põhjal määrab, aga kuna see võib toimuda alles järgmine päev või isegi veel hiljem, siis puudub sellel teavitusel mõte. Olen kohanud ka seda, et hinded pannakse kirja märkustena või hoopis pühapäeva hilisõhtul, seega ei ole mingisugust mõtet olla aktiivselt selle leheküljega ühenduses kui ka sissekanded ei toimu interaktiivselt. Tegelikkuses võiks olla iga õpetaja sissekande juures selline kastikene, millesse õpetaja saab sissekande tegemise korral ka oma sissekande ekirja või minu poolest kasvõi SMSga saata teate lapsevanematele, et nad tuleksid siis ekooli kasutama ja õpilase käekäiguga tutvuma (selline asi võiks olla näiteks märkuse või negatiivse hinde korral, kui õpetaja tahab sellele telepanu pöörata). Niikaua, kuni kõik asjad saab telefoni teel või Facebooki kaudu aetud, on väga raske lapsevanemates huvi tekitada.

Kes mäletab veel sellist lehekülge nagu Orkut? Tundub, nagu oleks tegu kauge minevikuga, kuid tegelikult sai tolleaegne Maidla Põhikool endale fännilehe sinna samal aastal kui ka Facebooki – kõigest neli aastat tagasi. 30 septembril saab olema tema viimane päev seal, sest Orkut suletakse.
See on väga hea näide sellest, kuidas sotsiaalvõrgustikud väärtustavad ainult olemasolevat ajahetke. Asjad mis toimusid paari aasta eest, on juba nii kauge minevik, et see on kõik uute asjade alla kuhjunud ja keegi ei viitsi neid sealt ostida. Teine asi on muidugi see, et keegi ei tea, millal kaob unustusse just see praegune kõige populaarsem keskkond ning kõige paratamatuse teed läheb ning koos sellega ka kõik mälestused…
Need kes tahavad oma Orkuti asju päästa, saavad seda teha kahel viisil – viia kõik üle Google+ või laadida oma arvtisse. Sõpru endaga kahjuks kaasa võtta ei saa 🙂

LAAGRI KAVA:
15. KROL-i TELKLAAGER 
AJA PUUDUTUS 
8. – 10. juuli 2014.a Kauksis

VÄLJASÕIT:
1. buss – 8.30 Sonda PK – Kiviõli I KK – Maidla Kool
2. buss – 8.00 Aseri KK – Lüganuse KK – Kiviõli Vene Gümn

KAASA VÕTTA:
Telgid, madratsid, hügieenitarbed, magamiskotid, vahetusriided, spordiriided, vihmakeebid ja muu, mida vajalikuks peate. 1. PÄEVA LÕUNASÖÖK!!!!
• võistluste tarvis eraldusriided (särgid vms, mille järgi koole võistlusplatsil eristada)
• lipp, maskott, koolisilt

Teisipäev, 8.juuli  SPORT

10.00 saabumine laagripaika
10.00 – 11.00 laagri ehitamine
11.00 – 12.00 laagri avamine – koolide tutvustused, meeskonnamängud (KIK ja Lüganuse)
12.00 – 13.00 jalgpalli MM (Sonda)
13.00 – 14.00 piknik esimene lõuna võtke ise kaasa!!!
14.00 – 17.00 harivad-huvitavad tegevused
14.00 – 15.00 Contra luuletuba
15.00 – 16.00 Lavavõitlus
16.00 – 17.00 Improvisatsiooni töötuba
17.00 – 18.00 jalgpalli MM jätkub…viktoriin (LÜG)
18.00 – 19.00 õhtusöök
19.00 – 20.00 tüdrukud vs poisid (Sonda)
21.00 – 23.00 DISKO (KIK)

Kolmapäev, 9.juuli  LARP

9.00 äratus, hommikvõimlemine (KVG)
9.00 – 9.30 hommikune tualett, laagriplatsi korrastamine
9.30 – 10.15 hommikusöök
10.15 – 10.30 kogunemine
10.30 – 13.00 metsarada ja seiklusmäng (Maidla)
meisterdamise nurk (KIK)
13.00 – 14.00 lõunasöök
14.00 – 17.00 LARP töötoad
17.00 – 18.00 õhtusöök
18.00 – 21.00 LARP mäng
21.00 – 22.00 valmistumine õhtuseks ürituseks
22.00 – 00.00 LÕPUPIDU „PALUME LAVALE“ DISKO (KIK)

Neljapäev, 10.juuli 

10.00 äratus, hommikvõimlemine (KVG)
10.00 – 10.30 hommikune tualett, laagriplatsi korrastamine
10.30 – 11.15 hommikusöök
11.15 – 11.30 kogunemine
11.30 – 13.00 TULETÕRJEOLÜMPIA
13.00 – 14.00 lõunasöök
14.00 – 15.00 KOV vs LAAGER (Aseri)
15.00 – 16.00 autasustamine, laagri lõpetamine
16.00 – 17.00 laagri kokkupanek, kojusõit

Info on pärit Facebookist  https://www.facebook.com/pages/KROL/649593271753550?fref=ts  ja https://www.facebook.com/events/905372562821720/?fref=ts

KIITUS  VÄGA TUBLIDELE, AKTIIVSETELE LAAGRILISTELE!

MADLI LIIS, MONICA, ANNA HELENA, HANNA HERMIONE, SIIM ROBIN, RAIKO, ANNI, RAILI, MIRJAM MATILDA, MADIS ULJAM,   AITÄH!

Ungari neiu Orsolya Jancsovicsi vabatahtliku aasta Ida-Virumaal Maidlas sai läbi. Noortekeskuse juhataja Gerri Alamets ütleb, et Orsi tõi kogukonna ellu palju rõõmu ja kirevust.

Orsi on siin meie kõigi südamed võitnud, tunnistas üks lapsevanem 30. mail Maidla noortekeskuses. Tema kolmeaastane tütar ulatas samal ajal Ungarist pärit vabatahtlikule Orsolya Jancsovicsile tohutu suure sirelioksa ja kallistas teda kõvasti. Orsolya ehk Orsi üheksa kuud kestnud vabatahtliku aeg Eestis sai läbi ja ta pidas tänupidu. Noortekeskuse laes rippusid õhupallid, laual olid maasikad, küpsised ja Orsi enda küpsetatud rabarberikook. Pärast tegid lapsed veel koos küpsisetorti ja küpsetasid õues suurel pannil pannkooke.

17-aastaselt vabatahtlikuks

„Aastast 2009, mil Maidla noortekeskus Ida-Virumaal euroraha abil renoveeriti, on siin igal aastal töötanud Euroopa vabatahtlik,” räägib noortekeskuse juht Gerri Alamets. „Esimene oli João Portugalist, edasi Marina Austriast, Denise Saksamaalt, Ines Portugalist, Wojtek Poolast ja nüüd Orsolya Ungarist. Orsi on neist kõige noorem – ta tuli siia kohe pärast 11. klassi, gümnaasium on veel lõpetamata. Neiu 18. sünnipäeva pidasime Maidlas ja esimest korda valimas käis ta samuti Eestis.”

17-aastaselt vabatahtlikuks tulemine on Gerri sõnul üsna erandlik. „Ega keegi nii noori eriti võtta taha, sest enamasti arvatakse, et nad on kogenematud ega saa hakkama. Minu arvates tuleb noortele anda võimalus. Orsi ongi selle müüdi kummutanud. Ta on väga tegus, tubli ja taiplik, õpib ja omandab kõike kiiresti, ja mis peamine, oskab teistega arvestada ja saab lastega väga hästi hakkama. Oma vanuse kohta on ta väljakujunenud ja küps.”

Maidlas oldud üheksa kuuga on Orsi ka eesti keele selgeks saanud ning vestluses osalemine ei valmista talle raskust. Ta ütleb, et keel on külge jäänud igapäevase suhtlemise käigus, ja lisab kohe, et eesti keel on väga ilus. Nagu ka Eesti, kus ta on jõudnud juba üsna palju ringi sõita.

Vanemad usaldasid tütart

Küsimusele, mis ajendas üht ungari tüdrukut õpinguid pooleli jätma ja kodust nii kaugele tulema, vastab Orsi, et tal oli vaja jõuda selgusele, mida ta üldse teha tahab. Orsi psühholoogist ema usaldas tütart ja ütles, et tehku ta nii, nagu tunneb. „Ema ütles, et kui see sind aitab, siis mine. Isa, kes on ametilt ajalooõpetaja, sai minust samuti aru.”

Orsi on pärit suurest perest – tal on neli õde, neist noorim kaheksa-aastane. Vanima õena on ta pidanud väiksest peale noorematega tegelema ja vanemaid aitama. Orsi räägib, et tema kodu on Atkari külas, mis oma 1500 elanikuga on Ungari mõistes väike koht. „Majad asuvad hästi lähestikku, aga on suuremad kui Eestis. Seevastu aiad majade ümber palju väiksemad. Varem oli meil ka kits ja jänes, nüüd enam mitte. Neli klassi lõpetasin koduküla koolis, siis astusin Gröngrösi gümnaasiumi. Gröngrösi linn asub Põhja-Ungaris, Budapestist umbes tunnise autosõidu kaugusel ja sellesse kooli sissesaamisel oli konkurents üsna tihe.” Vabatahtlikuks tahtis Orsi tulla just mõnda põhja pool asuvasse riiki. Eestit soovitasid talle projekti korraldajad.

Esimest korda omaette

Maidlasse sattumine oli juhus. „Ma olen väga rahul, et nii läks. Septembris, kui ma tulin, olin alguses nädal aega koos teiste vabatahtlikega Tallinnas koolitusel. Maidlasse jõudes sain heas mõttes šoki – siin on nii kena ja kaasaegne.”

Orsi elab Maidlast kahe kilomeetri kaugusel Savala külas kahetoalises korteris. Korterikulud maksab kinni tüdruku siia saatnud organisatsioon, lisaks saab ta 240 eurot elamisraha, mis on tema sõnul hakkamasaamiseks piisav ning kulub peamiselt toidu ja reisimise peale. Orsi ütleb, et on esimest korda elus kodust nii kaua ära, kõige pikem aeg oli enne seda kolm nädalat eelmisel suvel Šveitsis töö- ja puhkelaagris. „Jõulude ajal sõitsin siiski kaheks nädalaks koju, koduigatsus oli nii suur. Lihavõttepühade ajal käis mul õde külas. Maidlas meeldis talle väga ja Tallinna kohta arvas ta, et see on üleüldse kõige ilusam linn.”

Hakkaja iga asja peale

Sellest, kuidas Orsi noortekeskuses toimetab ja lastega suhtleb, jääb mulje, nagu oleks ta siin alati olnud. „Ta on tõepoolest omainimeseks saanud ja siin väga palju teha jõudnud,” nõustub Gerri.

Orsi jutustab, et kuna ta õppis muusikakoolis flööti, hakkas ta Maidlas laste plokkflöödiringi juhendama. See oli tore algatus, sest kõigile Maidla kooli esimesse klassi astujatele kingitakse koos aabitsaga flööt. Huvilisi tuli kokku nii palju, et tunnid tuli teha kahes grupis: väiksematele ja suurematele.

no images were found

„Palju oleme teinud lastega kunsti ja käsitööd – voolinud savist, värvinud batikatehnikas riiet, valmistanud jahust, veest ja liimist maske,” räägib Orsi.Gerri lisab omalt poolt, et omapärases tehnikas maskide tegemine vaimustas lapsi. „Kui alguses tulid osalema need, kes alati, siis lõpuks võtsid peaaegu kõik meisterdamisest osa. Tegelesime sellega lausa kaks nädalat järjest.”

Ka söögitegemine tuleb Orsil hästi välja. Ühes projektis osaledes võttis ta toiduvalmistamise enda peale ja sai oma maitsva tomatisupi, guljaši ja muude roogadega kohe suurepärase koka maine. Noortekeskuses küpsetab ja vaaritab ta lastega mitu korda kuus.

Novembris korraldas Orsi koos kahe teise Ungarist pärit vabatahtlikuga ungari õhtu. Slaidiprogrammi abil tutvustas ta lastele oma kodumaad, koos kuulati ungari muusikat ja maitsti ungaripäraseid roogi. Luutsinapäeval, 13. detsembril, mida Ungaris traditsiooniliselt tähistatakse, kehastus Orsi nõiaks, tegi nõiatrikke ja ennustas lastele tulevikku. Ka kõiki Eesti tähtpäevi on ta noortekeskuses koos lastega tähistanud.

Inglise keele ja joonistamistunnid

Gerri räägib, et väga populaarsed olid Orsi inglise keele tunnid, kus käisid meelsasti nii Maidla kooli kui ka ümbruskonna koolide lapsed. Ja kui Orsi, kes ise väga hästi ja omapäraselt joonistab, pani ühel päeval üles kuulutuse – kes tahab tulla Orsiga joonistama –, oli tahtjaid isegi 9. klassi poiste hulgas.

Orsi kogus kokku ka Maidla kooli laste mõtted Eesti heade asjade kohta, joonistas need üles ja saatis pildi presidendi joonistusvõistlusele. Üht noortekeskuse seina aga katab Orsi ja laste ühiselt tehtud seinamaaling, millel kujutatud laste tegemisi läbi nelja aastaaja.

Hiljuti kogunesid Eestis viibivad noored vabatahtlikud üheksast riigist, teiste seas Orsi, Ida-Virumaale Aidu endisesse põlevkivikarjääri kunstiprojekti tegema. Praeguseks on endise kaevanduse tranšeed veega täitunud ning tekkinud kaunis veemaastik, kus asub rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanal ning tulevikus on plaan rajada üks Euroopa suuremaid veespordikeskusi ning aherainest hiiglaslik püramiid. „Mõtlesime, et tore oleks jätta sinna märk ka Eestis viibinud noortest. Kutsusime vabatahtlikud kokku ja nad maalisid suurtele ehituspaneelidele Aidu minevikku, olevikku ja tulevikku. Esimesel pildil on kujutatud viljapõlde ja inimeste eluasemeid, teisel suuri koppasid põlevkivi kaevandamas, kolmandal püramiide,” räägib Gerri. Ta soovitab kõigil, kes Aidusse satuvad, põnevat teost vaatama minna.

Sobib lastega suurepäraselt

Kahel päeval nädalas käis Orsi lasteaias abiks. Kogenud noorsootöötajana teab Gerri, et pigem olgu vabatahtlikul kohustusi rohkem kui vähem, et ta päevad oleksid täidetud. „Orsi aitas mudilasi õueminekuks riidesse panna ja käis nendega koos ujulas. Seal oli tal alati föön kaasas ja kõik lapsed tahtsid, et ta neil juukseid kuivataks.”

Gerri ütleb, et Orsi klapib lastega suurepäraselt, nad on kogu aeg tal ümber. Orsi omakorda kiidab Maidla lapsi. „Kuna ma neist palju vanem ei ole, suhtleme omavahel nagu sõbrad ja keegi ei tee midagi sellist, et teda peaks korrale kutsuma.”

no images were found

Noorsootöötajate kokkusaamistel on tihti kuulda, et ühes või teises kogukonnas ei võeta vabatahtlikke omaks. „Ma ei saa sellest aru,” tunnistab Gerri. Tema arvates muudavad vabatahtlikud nii laste kui ka täiskasvanute elu huvitavamaks, väikeses kohas eriti. „Meie kogukonnas on algusest peale kõik vabatahtlikud hästi vastu võetud,” räägib Gerri. „Sügisel viiakse neile õunu, tomateid ja kurke, pakutakse hoidiseid ja moose ning küpsetatakse kooki. Orsiga ollakse väga rahul, ta on toonud siinsesse ellu palju kirevust.”

Orsi ei unusta Eestit

Oma tulevikuplaanide kohta ütleb Orsi, et kõigepealt tahab ta Ungaris gümnaasiumi ära lõpetada. „Üks võimalus on, et lähen pärast seda kunsti õppima. Aga mulle on hakanud meeldima ka see töö, mida Gerri teeb.” Orsi ütleb, et ta on noorsootöö kohta Eestis väga palju õppinud ja tahab oma teadmisi Ungaris jagada. „Ungaris ei ole noortekeskusi, aga võiks olla.”

Orsi on mõelnud sedagi, et tuleb kunagi Eestisse päriselt elama. „Temperamendilt sarnanengi ma pigem eestlastega. Kuigi olen selle aastaga muutunud palju paremaks suhtlejaks, kui olin varem.” Kõige rohkem õppiski Orsi Eestis iseennast tundma.

Tagasi Ungarisse sõidab Orsi juuli alguses, juunis aga reisib – kõigepealt koos Maidla kooli õpetajatega Peterburi, siis omal käel Helsingisse, Oslosse ja veel mõnda paika Eestis, kuhu ta veel jõudnud pole, näiteks Saaremaale.

„Kui kõik läheb plaanipäraselt, läheme pärast seda koos autoga Ungarisse,” räägib Gerri, kes aitab Orsil tema asjad ja kingitused koju viia.

Kingitusi, lilli ja häid soove sai Orsi kõigilt oma sõpradelt. Lasteaia ja kooli pere kinkis talle kandle ja esimese klassi lapsed esinesid väikese eeskavaga. Kõigil on kahju, et ta ära läheb. Joonistamiseks põrandale lahtirullitud paberile on keegi kirjutanud: „Kalis Orsi.”

Orsi kinnitab, et ei unusta Eestit. „Mul on siin sõbrad ja mulle meeldib siin.”

Allikas: Õpetajate Leht

Täna  lõpetab õpetaja Jaanika magistriõpingud Tartu Ülikoolis. Kätte antakse klassiõpetaja diplom.  Kuigi Sa praegu enam Maidlas ei tööta, oled Sa ikkagi vahest ka meie lastega tegutsemas. Tea, et ootame Sind tagasi!

Palju õnne Sulle, kallis õpetaja Jaanika, ülikooli lõpetamise puhul!

Diplom käes!