Loodetavasti on jäätiselugu kenasti selgeks saanud. Nüüd õpime magusale vahelduseks midagi vürtsikat- mürgist. Räägime RÄSTIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. 🙂 ) Võibolla ka Sinu lemmikust? 🙂
Rästikut võib pidada mingil määral lausa suveloomaks, sest suviti räägitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast. Isegi tv uudistesse on ta roomanud….
Niisiis – RÄSTIK
Pikkus: kuni 80 cm
Eluiga: kuni 15 aastat
Sünnikuu: august/september
Vastsündinu pikkus: 15 – 20 cm
Poegade arv: 8 – 12
Talveuni: oktoobrist aprillini
Klass: roomajad (Reptilia)
Selts: maolised (Ophidia)
Sugukond: rästiklased (Viperidae)
ELUKOHAD
Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel.
Rästik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks võib olla näiteks “korterist” välja tõstetud närilise urg, ei liigu rästik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja sügiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, võivad rästikud ette võtta mõnekilomeetrilisi rändeid.
Talveund magavad rästikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel ära külmub.
Vahel võivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel rästikud selliseid naabreid ei salliks, vaid lülitaksid nad kiiremas korras oma menüüsse.
Sobivates elupaikades,näiteks mõnusal võsasse kasvanud niiskel raiesmikul, võib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks.
MAOELU
Talveuni kestab rästikutel septembrist-oktoobrist aprillini. Temperatuur talvitumispaigas ei tohi langeda alla paarikolme soojakraadi.
Aprillis roomavad rästikud talveurgudest välja. Esimene töö talveunest tõusnuil on enda päikese käes soojendamine. Rästikute kehatemperatuur kõigub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast kõige paremini 25 ° C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 ° C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur – 37°C – on rästiku jaoks ülikõrge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad.
Paar-kolm nädalat pärast talveunest ärkamist, harilikult maikuus, rästikud paarituvad. Erinevalt enamikust madudest on rästik vivipaar – elusasünnitaja.
Pärast paaritumist otsivad rästikud endale suvekorteri, milleks on üldjuhul mõne pisema loomakese urg, tihe põõsas, tilluke kännualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele.
Kevadel on rästiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab menüüs konnade osakaal, sügisel jahivad rästikud peamiselt hiiri .Ära ei põlga rästik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise võib saagiks langeda metsseale, mägrale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule.
Augustis rästikud poegivad. Sageli keerab mammarästik ennast ümber puu ehk ronib kännu või heinakuhja otsa, jättes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi kümmekond 15 – 20 sentimeetri pikkust rästikupoega rohule.
Noored rästikud söövad enne talveunne suikumist kõhu täis eelkõige putukatest, nälkjatest, liblikaröövikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest.
Suguküpseks saavad isased rästikud neljandal aastal, kui nende pikkus on vähemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena.
MÜRGIHAMBAD
Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.
Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.
Rästiku mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.
Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.
Rästiku peletamise kolm põhireeglit
Üldiselt võib majja elama asunud rästikusse suhtuda kui kaudsesse komplimenti: järelikult on teie juures meeldiv. Siu peletamiseks ongi kolm põhilist reeglit – koristada ära rämpsuhunnikud, kus ta võiks end sisse seada, kärarikkalt muru niita, sest müra ja maapinna müdinat ta ei talu; isegi muusikatümps sunnib teda uut pesa otsima, ent siinjuures võiks mõelda ka naabrite kõrvakuulmisele. Kolmas võimalus on siil muretseda. Kus on siile, seal ei taha rästik elada.
Mina temaga kohtuda ei tahaks…, aga Sina???
õpetaja Karmen