Talv näitab oma tõelist palet – on lumi ja on külm. See on just niisugune, nagu räägiti “vanasti” talvesid olevat. Lõpuks ometi, sai ka sotsiaalministri määrus rakendust ning sellest kirjutab Postimees nii:
Sotsiaalministri 2007. aastast pärineva määruse järgi otsustab külmapühad arvutustehe ja nõnda ei teadnud eile hommikul paljud vanemad, et pea terves Mandri-Eestis võib lapsed koju jätta.
Varem piisas lapse pakasega kojujätmiseks pilguheidust termomeetrile. Nüüd aga tuleb tõe teadasaamiseks vallata järgnevat infot: kõigepealt tuule kiirust, seejärel välistemperatuuri, ning seejärel võtta appi terviseameti kodulehel asuv külma-tuule indeksi arvutamise tabel.
2007. aastal otsustas toonane sotsiaalminister Jaak Aab heas usus, et pelk termomeetrinäit ei ole piisav otsustamaks, millal on väljas tõeliselt külm. Sestap võeti uue määrusega arvesse ka see, mida inimene õues tegelikult tunneb, ehk niinimetatud tuulekülm.
Juhul kui väljas on tuul, kujuneb tuulekülma temperatuur termomeetrinäidust madalamaks. Paraku tunnistas ka Aab ise toona ajalehele Sakala, et kui tuule mõju tabeli absurdini viib, laseb ta selle üle vaadata.
Paber ja tegelikkus
Räpina valla kaheksa õpilasega Naha algkooli direktori Valve Peebu jutu järgi tuli eile kooli kaks last. «Väljas oli hommikul miinus 26 kraadi ja me ei jõua sellise külmaga hooneid piisavalt soojaks kütta,» lausus ta.
Mis puutub ministri määruses ette nähtud valemisse, siis kinnitas Peebu nagu teisedki Postimehega vestelnud koolijuhid, et asjad ei toimi tegelikult nii, nagu on paberil kirjas.
«Lapsevanemad ei orienteeru selles tuulekülma indeksis niikuinii,» lausus ta. «Normaalsed on need asjad, mis on tavainimesele arusaadavad. Külma ilma puudutav määruse osa on tehtud asjatundmatute inimeste poolt, kes ei tule kabinetist välja.» Mitu jütsi peavad Peebu hinnangul käima kooli jõudmiseks jala kilomeeter-poolteist, aga maakoolides käib lapsi, kes peavad olema võimelised enamaks.
Üleeile tuli lapsevanematele siiski appi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), hakates avaldama ka lihtsurelikule arusaadavat tuulekülma kaarti, mida saavad küll vaadata vaid internetiühenduse omanikud. Esimesest kuuenda klassini võib koju jääda siis, kui temperatuur on miinus 20 ja madalam. Seitsmendast üheksanda klassini on piiriks miinus 25 kraadi.
Ent see ei ole siiski Aabi määruse ainus probleem – selle järgi piisab tuulekülma temperatuurist kojujäämiseks vaid siis, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud. See tähendab, et kui iga ilmaga käivituva auto omanik viib lapse kodutrepilt kooli ette, toimub ka õppetöö. Sama kehtib ka nende laste kohta, kelle kodu lähedalt möödub koolibuss.
Kui aga auto ei lähe käima või teise klassi jütsil tuleb kooli pikem maa jala marssida, võib ta koju jääda. Sellega kaasneb aga uus probleem – eile hommikul olid Lõuna-Eestis küll lausa kõrvetavad külmakraadid, aga suur osa lapsevanematest viis koolijuhtide kinnitusel lapsed ikkagi kooli. Õppetöö jätkus täie hooga ja puudunud jäävad seetõttu ülejäänud klassist maha.
Määruses on kirjas, et liiga külmast ilmast hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse mitmesuguseid tegevusi, kuni tekib võimalus nad koju saata.
Postimehega vestelnud koolijuhid tõlgendavad seda nõnda, et kui suurem osa klassist puudub, ei saa ka õppetööga edasi minna, vaid korratakse pigem seniseid koolitükke.
See on ka arusaadav, sest tuleva nädala teise pooleni pole lootagi külmade taandumist ja pedagoogid on juba mures, kuidas täita õppekava.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvus eile oma eelkäija määrusega ja tunnistas, et see võib tunduda lapsevanematele keerukas. «Tuule-külma indeks ei ole mõttetu selles mõttes, et kui te lähete välja ja on suur tuul, siis on miinus kümme kraadi oluliselt ohtlikum kui miinus 20 kraadi ja tuulevaikus,» lausus ta. Pevkur lubas külmapühade teemat siiski haridusministriga arutada.
Huntidega silmitsi
Võru valla Kolepi küla elaniku Kaja Aia noorem poeg Joosep käib Puiga põhikooli neljandas klassis. «Meil on koolini vaid viis kilomeetrit, aga kui siin on akna taga 18 kraadi, siis Puigal 24 kraadi,» rääkis ema. «Nüüd käib 200 meetri kauguselt kodust ka koolibuss. Poeg tahab minna kunagi ekspeditsioonile põhjapoolusele ja tema naudib talve mõnuga. Sestap ei jää ta mingil tingimusel koju.»
Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi kuuendas klassis käiva ja Tartu valla Metsanuka külas elava Christopher Tammearu ema Mai Tammearu jättis aga eile poja koju. «Auto ei ole just kõige uuem ja tegin lapsele rõõmu,» lausus ta. «Mis ta vaatab seal niisama? Olen täiesti kindel, et ainult kolmandik lapsi on täna (eile – toim) koolis.»
Mõistagi ei tea Tammearu nagu teisedki Postimehega vestelnud lapsevanemad, kuidas arvutada tuulekülma indeksiga temperatuuri. Aga mida arvab külmapühadest EMHI peadirektor Jaan Saar? Tema käis lapsena iga ilmaga Tartumaa Koosa koolis. «Kolmekesi koolis oli mõnus – sõitsin seitse kilomeetrit suuskadega,» rääkis ta. «Vahepeal oli kaks kilomeetrit metsa, kus aeg-ajalt huntidega kokku sain.»
Allikas: Postimees
Klassi lehel on välistemperatuuri koosmõjust tuulega olev tabel üleval juba terve aasta olnud SIIN, kuid nüüd on EMHI teinud asja lihtsamaks ning kehtivat õhutemperatuuri, mille järgi koolilaste saatus hommikul otsustada, saab vaadata Tuulekülma lehel, kus temperatuuri uuendatakse igal täistunnil.
Viimane nädal enne kevadvaheaega on käima läinud. Nüüd on vaja ennast enne puhkust veel viimast korda kokku võtta, et õpetajatelt võimalikult head hinded välja moosida.
Kõik me oleme kuulnud, kui oluline on süüa hommikusööki. Paraku õpilaste küsitlemisel selgub, et kooli tullakse ikka söömata, seda eriti 5.-9. kl õpilaste hulgas. Põhjusteks tuuakse varahommikune isupuudus, magamine viimase hetkeni , et ei jäägi aega söömiseks . On ka võimalus, et polegi midagi süüa. 
Õpetaja Karmen võttis õpetaja Jaanikalt võlgu 100 kr.