Raske töö pole kunagi kedagi tapnud, kuid milleks riskida?

Viimane nädal enne kevadvaheaega on käima läinud. Nüüd on vaja ennast enne puhkust veel viimast korda kokku võtta, et õpetajatelt võimalikult head hinded välja moosida.

Kõrvaolev kalender ongi näiteks, et alati tuleb iga nädal endast anda 100% – see tähendab kõik. Esmaspäev on selline tagasihoidlikum, kui keegi ei ole veel nädalalõpu väsimusest üle saanud. Homme – teisipäeval, tuleb juba veidi rohkem ennast kokku võtta. Kolmapäev on kõige raskem, sest siis on eelmine nädalalõpp juba ununenud ja uus pole endast veel märku andnud. Neljapäeval hakkab juba vedru maha käima ning tõenäoliselt on selleks ajaks juba kõik hinded ka välja pandud. Reedel on väga hea, kui end kohale vead.

Hommikusöögi reklaam

Minu ja tõenäoliselt veel mõnede inimeste arvates, on hommikusöök koolis üks hea algatus. Hetkel veel ei ole teada, kuidas sellega asjad kujunevad – kas vald leiab selle raha või tuleb hakata lastevanematel nende söömise eest maksma. Kuid kuna pole olemas tasuta lõunaid, siis ma ei usu, et on olemas ka sellised asjad nagu tasuta hommikusöögid. Nagu ma juba varem olen öelnud, on minu arvates palju efektiivsem pudrulusikas kätte võtta, pärast seda kui sa oled juba ärganud, mitte kohe unisena kodulaua taga. Koolitee äratab aga ülesse ka kõige suurema unimütsi ning väga tõenäoline on ka see, et selle aja peale tekib söögiisu. Küll aga ei tule kõige paremad otsused alati iseenesest, vaid need vajavad teadvustamist. Hommikusöök on aga üks nendest asjadest, milleks on vaja võimalikult paljude inimeste osavõttu, et see üritus jääks püsima ja muutuks traditsiooniks. Mõtlesin, et annan ka omalt poolt oma panuse, selle võimaluse teadvustamisel ning tegin väikese reklaamiklipi. Kuna esimene hommikusöök koolis ei andnud endast täismõõdus lugu välja, siis sidusin selle ka tegevustega mis toimuvad enne hommikusööki.

Siinkohal ka üleskutse kõikidele nendele, kes on valmis kooli nimel videos osalema, sest tulevikus on plaanis teha koolist üks ülevaatlik DVD plaat ning sinna oleks vaja ka näitlejaid, sest kõiki osasid ma ainult enda peale võtta ei saa 🙂 Kuna video tegemine on pikk ja aeganõudev töö ning valmis peab see olema juba augustiks, siis peab võtetega õige pea alustama.

 

Tuhala Nõiakaevule APPI!

OLEME TUHALA NÕIAKAEVU HÄVITAMISE VASTU!

Ootame kõigi toetust, kes Nõiakaevu kui ürgset ja ainulaadset loodusnähtust säilitamise vääriliseks peavad!

Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal planeeritakse avada 860 ha suurune lubjakivimaardla. Maardla avamine teeks loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks see Euroopa tuntusega Tuhala Nõiakaevu, mida külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem.

Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!

Esmakordselt Eestis täielikult põhjaveealuseks kaevandamiseks puudub tehnoloogia, majanduslikud arvestused ja kogemused. Kõikide karjääride kumulatiivne koosmõju hindamine keskkonnale on tegemata.

Karstiala viies allikasoos hakkaks haruldaste orhideede asemel sirguma kasemets. Väheusutav on, et Tuhala Nõiakaev kunagi jälle keema hakkab.

Kaevandamislubade taotlemisel kasutatakse omapärast taktikat. Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad. Uuringutes kasutatakse põhjavee modelleerimist, mis loodusteadlaste arvates karstialal ei toimi. Paraku just selliste uuringute põhjal püütakse kaevandamislubade taotlused salakavalalt läbi suruda. Olukord on väga tõsine, kuna varsti tuleb kinnitamisele ehitusmaavarade arengukava, mis näeb ette tohutu lubjakivimaardla avamist Nabalas. Ametlikult on Eestis lubjakivi aktiivvaruna arvel ilma Nabala maardlata ca 100 aastaks, selle hulgas aktiivset tarbevaru ca 40 aastaks. Tegelikult pole meil ehituslubjakivi defitsiiti ja ükski maantee ei jää ehitamata ka Nabala maardlata. Siinse lubjakivimaardla aktiivvarud tuleb ümber hinnata passiivvaruks.

Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saavad alguse Tuhala jõest. Tuhala ja Nabala karstiala veesäilitusalaks on Mahtra soostik.

MTÜ Tuhala Looduskeskus on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala.

Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla piiride ristumispaigas, Nabala karstiala piires (8080 ha) moodustataks riiklik Nabala maastikukaitseala olemasolevate ja uute kaitsealade baasil. Need alad on Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis on ühtlasi kantud ka Natura 2000 alade võrgustikku, lisaks veel Pahkla maastikukaitseala ning loomisel olevad Lutsa, Tagadi ja Kurevere maastikukaitsealad. Moodustatav ala liidaks mainitud kõrvuti asuvad kaitsealad üheks tervikuks. Nabala karstialale kavandatav maastikukaitseala oleks piiritletud eelpool nimetatud kuue kaitstava ala välispiiriga, kogupindala oleks 5533 ha.

Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist. Erinevad teadlased rõhutavad piirkonna keerukat veerežiimi, väärtuslikku ja õrna ökosüsteemi ning taunivad lubjakivi kaevandamist Nabalas.

Tuhala Looduskeskus MTÜ

ANNA OMA HÄÄL!

Esimene hommikusöök koolis

Täna algas uus kuu Maidla Põhikoolis uut moodi –  söökla hakkas oma tööpäevaga varem pihta, et kell 8.15 uksed avada õpilastele hommikusöögiks.

Väited, et huvi oli olemas, vastasid tõele. Ainult üks laps oli jäänud uksetaha ning näris seal oma soolapähkleid, teised ikka astusid sisse ja katsid endale laua. Nii et väited, nagu hommikul ei taha keegi süüa, vastavad tõele ainult siis, kui sa oled värskelt voodist ärganud ning sulle topitakse lusikas suhu. Kui aga sul on koolitee seljataga, siis oled sa juba piisavalt virk, et oma suud liigutada. Kokatädi küll arvas, et huvi kestab täpselt niikaua, kuni selle eest raha ei küsita, kuid ma arvan, et kõik sõltub summa suurusest ja pakutavast toidust, sest ega me keegi kodus ka tasuta ei söö.

“Tere hommikust!” saab oma koolikaaslastele öelda edaspidi sööklas, kui hea idee vett vedama ei lähe!

Hommikueinest

Kool pakub õpilastele hommikusööki

Kõik me oleme kuulnud, kui oluline on süüa hommikusööki. Paraku õpilaste küsitlemisel selgub, et kooli tullakse ikka söömata, seda eriti 5.-9. kl õpilaste hulgas. Põhjusteks tuuakse varahommikune isupuudus, magamine viimase hetkeni , et ei jäägi aega söömiseks . On ka võimalus, et polegi midagi süüa.

Seepärast otsustas kool vallavalitsuse kaasabil ja toel alates 1. märtsist pakkuda lastele hommikueinet. Kolme nädala vältel viime läbi prooviperioodi. Vaatame, kui paljud lapsed on sellest huvitatud. Kaardistame vajaduse. Need kolm nädalat saavad õpilased tasuta hommikusööki. Valida on pudru ja võileibade vahel. Edaspidi arvatavasti küsitakse raha toidu eest vanematelt.

Loodame, et seda võimalust hakatakse aktiivselt kasutama. Usume, et hommikueinet söönud lapsel on kergem lülitada ennast õppimise lainele, saab paremini õpitust aru ja on aktiivsem tunnis osaleja.

 

Alates 1. märts 2010 igal koolipäeval kell 8.15- 8.40

HOMMIKUEINE aeg

 

Küsisin täna meie 2. kl lastelt, kuidas neile tundub see mõte. Eriti mingit vaimustust üles ei näidatud. Põhjus on ka teada… meie lapsed söövad alati enne kooli tulemist hommikusööki. Seda oli meeldiv kuulda… eks see söömata kooli tulemine ongi natuke vanemate õpilaste probleem olnud läbi aegade.

Vaatame, mis saab…

OOTAN LASTEVANEMATE ARVAMUSI!

Kuhu kadus 10 krooni?!

Õpetaja Karmen võttis õpetaja Jaanikalt võlgu 100 kr.

Läks linna, kuid kaotas selle ära.

Talle tuli vastu õpetaja Hedi kes laenas talle 50 kr.

Õpetaja Karmen läks poodi ja ostis kaks šokolaadi, kumbki maksis 10 kr – 10+10=20

Koduteel tuli talle vastu jälle õpetaja Jaanika ning ta maksis järelejäänud raha talle tagasi ning jäi talle veel 70 kr võlgu – 100-30=70

Nüüd on ta õpetaja Jaanilkale võlgu 70 kr ja õpetaja Hedile 50 kr – 70+50=120

Šokolaadi ostis ta 20 krooni eest. Kokku on võlg ja šokolaad 140 kr, kuid kuhu kadus 10?

 

Lumelinn

Mõni linn olngi juba lume alla mattunud, mõni paistab veel natuke välja. Õpetaja Jaanika aga arvas, et Maidla on nii suur küll, et selles võiks oma lumelinn olla. Kuna aga linnaehitus on nii suur ettevõtmine, et seda ei saa kuidagi üksi tehtud, siis võiks kaasa lüüa ka linnajagu rahvast. Äkki on keegi kes saab nõu ja jõuga abiks olla? Siinkohal tahangi teha üleskutse, et kõik ehitjad kes ei ole veel Norrasse läinud, võiksid endast kommentaarireal märku anda ning oma arvamuse aja ja võimaliku abi kohta kirja panna. Norras saavad nad aastaringi lumega mängida, aga siin peab kiirustama, sest kevadeks sulab lumi ära!

Külmapühad on käes!

Talv näitab oma tõelist palet – on lumi ja on külm. See on just niisugune, nagu räägiti “vanasti” talvesid olevat. Lõpuks ometi, sai ka sotsiaalministri määrus rakendust ning sellest kirjutab Postimees nii:

Sotsiaalministri 2007. aastast pärineva määruse järgi otsustab külmapühad arvutustehe ja nõnda ei teadnud eile hommikul paljud vanemad, et pea terves Mandri-Eestis võib lapsed koju jätta.

Varem piisas lapse pakasega kojujätmiseks pilguheidust termomeetrile. Nüüd aga tuleb tõe teadasaamiseks vallata järgnevat infot: kõigepealt tuule kiirust, seejärel välistemperatuuri, ning seejärel võtta appi terviseameti kodulehel asuv külma-tuule indeksi arvutamise tabel.

2007. aastal otsustas toonane sotsiaalminister Jaak Aab heas usus, et pelk termomeetrinäit ei ole piisav otsustamaks, millal on väljas tõeliselt külm. Sestap võeti uue määrusega arvesse ka see, mida inimene õues tegelikult tunneb, ehk niinimetatud tuulekülm.

Juhul kui väljas on tuul, kujuneb tuulekülma temperatuur termomeetrinäidust madalamaks. Paraku tunnistas ka Aab ise toona ajalehele Sakala, et kui tuule mõju tabeli absurdini viib, laseb ta selle üle vaadata.

Paber ja tegelikkus

Räpina valla kaheksa õpilasega Naha algkooli direktori Valve Peebu jutu järgi tuli eile kooli  kaks last. «Väljas oli hommikul miinus 26 kraadi ja me ei jõua sellise külmaga hooneid piisavalt soojaks kütta,» lausus ta.

Mis puutub ministri määruses ette nähtud valemisse, siis kinnitas Peebu nagu teisedki Postimehega vestelnud koolijuhid, et asjad ei toimi tegelikult nii, nagu on paberil kirjas.

«Lapsevanemad ei orienteeru selles tuulekülma indeksis niikuinii,» lausus ta. «Normaal­sed on need asjad, mis on tavainimesele arusaadavad. Külma ilma puudutav määruse osa on tehtud asjatundmatute inimeste poolt, kes ei tule kabinetist välja.» Mitu jütsi peavad Peebu hinnangul käima kooli jõudmiseks jala kilomeeter-poolteist, aga maakoolides käib lapsi, kes peavad olema võimelised enamaks.

Üleeile tuli lapsevanematele siiski appi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), hakates avaldama ka lihtsurelikule arusaadavat tuulekülma kaarti, mida saavad küll vaadata vaid internetiühenduse omanikud.  Esimesest kuuenda klassini võib koju jääda siis, kui temperatuur on miinus 20 ja madalam. Seitsmendast üheksanda klassini on piiriks miinus 25 kraadi.

Ent see ei ole siiski Aabi määruse ainus probleem – selle järgi piisab tuulekülma temperatuurist kojujäämiseks vaid siis, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud. See tähendab, et kui iga ilmaga käivituva auto omanik viib lapse kodutrepilt kooli ette, toimub ka õppetöö. Sama kehtib ka nende laste kohta, kelle kodu lähedalt möödub koolibuss.

Kui aga auto ei lähe käima või teise klassi jütsil tuleb kooli pikem maa jala marssida, võib ta koju jääda. Sellega kaasneb aga uus probleem – eile hommikul olid Lõuna-Eestis küll lausa kõrvetavad külmakraadid, aga suur osa lapsevanematest viis koolijuhtide kinnitusel lapsed ikkagi kooli. Õppetöö jätkus täie hooga ja puudunud jäävad seetõttu ülejäänud klassist maha.

Määruses on kirjas, et liiga külmast ilmast hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse mitmesuguseid tegevusi, kuni tekib võimalus nad koju saata.

Postimehega vestelnud koolijuhid tõlgendavad seda nõnda, et kui suurem osa klassist puudub, ei saa ka õppetööga edasi minna, vaid korratakse pigem seniseid koolitükke.

See on ka arusaadav, sest tuleva nädala teise pooleni pole lootagi külmade taandumist ja pedagoogid on juba mures, kuidas täita õppekava.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvus eile oma eelkäija määrusega ja tunnistas, et see võib tunduda lapsevanematele keerukas. «Tuule-külma indeks ei ole mõttetu selles mõttes, et kui te lähete välja ja on suur tuul, siis on miinus kümme kraadi oluliselt ohtlikum kui miinus 20 kraadi ja tuulevaikus,» lausus ta. Pevkur lubas külmapühade teemat siiski haridusministriga arutada.

Huntidega silmitsi

Võru valla Kolepi küla elaniku Kaja Aia noorem poeg Joosep käib Puiga põhikooli neljandas klassis. «Meil on koolini vaid viis kilomeetrit, aga kui siin on akna taga 18 kraadi, siis Puigal 24 kraadi,» rääkis ema. «Nüüd käib 200 meetri kauguselt kodust ka koolibuss. Poeg tahab minna kunagi ekspeditsioonile põhjapoolusele ja tema naudib talve mõnuga. Sestap ei jää ta mingil tingimusel koju.»

Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi kuuendas klassis käiva ja Tartu valla Metsanuka külas elava Christopher Tammearu ema Mai Tammearu jättis aga eile poja koju. «Auto ei ole just kõige uuem ja tegin lapsele rõõmu,» lausus ta. «Mis ta vaatab seal niisama? Olen täiesti kindel, et ainult kolmandik lapsi on täna (eile – toim) koolis.»

Mõistagi ei tea Tammearu nagu teisedki Postimehega vestelnud lapsevanemad, kuidas arvutada tuulekülma indeksiga temperatuuri. Aga mida arvab külmapühadest EMHI peadirektor Jaan Saar? Tema käis lapsena iga ilmaga Tartumaa Koosa koolis. «Kolmekesi koolis oli mõnus – sõitsin seitse kilomeetrit suuskadega,» rääkis ta. «Vahepeal oli kaks kilomeetrit metsa, kus aeg-ajalt huntidega kokku sain.»

Allikas: Postimees

Klassi lehel on välistemperatuuri koosmõjust tuulega olev tabel üleval juba terve aasta olnud SIIN, kuid nüüd on EMHI teinud asja lihtsamaks ning kehtivat õhutemperatuuri, mille järgi koolilaste saatus hommikul otsustada, saab vaadata Tuulekülma lehel, kus temperatuuri uuendatakse igal täistunnil.