See oli juba minu koolis käimise ajal tavaline, et uuel veerandil muudeti tunniplaani. Miks see nii on, seda ma täpselt ei teagi, küllap sellepärast et peletada rutiini ning vajadusest õpetajaid optimaalsemalt tööle rakendada, kuid see on harjumuspärane muutus. Küll aga ei olnud kunagi mul probleemi sellega, et ma ei teadnud millal sööma peab minema. Nüüd peavad aga lapsed harjutama ennast sellega, et pärast neljanda tunni lõppu ei lähe nad mitte koju vaid hoopis sööma. Kord on nõme, ei vaidle vastu ning oma lapsele andsin ma valikuvabaduse – kui ei taha sööma minna, võid kohe koju tulla. Seni on ta siiski söömas käinud. Kuid kuna ma kuulsin põhjust, miks söögivahetund ümber tõsteti, siis see teeb tigedaks küll ning ma teen kooli juhtkonnale järelepärimise ning tahaks väga head põhjendust saada. Nimelt olevat probleem selles, et suuremad õpilased ei jõua hommikul kodus süüa ning sellepärast peaks nad oma lõunasöögi enne kätte saama et õhtul kelle neljani klassis vastu pidada. Kui see põhjendus peab tõesti paika, siis selle asemel, et väiksemaid diskrimineerida sellega, et nad peavad pärast tunde söömas käima, võiks need suured kellel hommikul kooli nii kiire on, et süüa ei jõua, kellad kümme minutit varem äratama panna. Septembri esimesel kuul kui ma käisin oma mudilast kooli saatmas nägin ma küll neid “kiirustamas” 5 min enne tundide algust kooli poole ning kuna nad kodus toitu korralikult 30 korda läbi ei mälunud, siis ei näe ma nende hilinemisel ühtegi vabandust vaid tegelmist on selge laiskusega. Veel hämmastavam on see, et  taolisi mööndusi tehakse sellistele õpilastele kellel peab silma vahetundide ajal kahe õpetajaga peal hoidma, et ka homme oleks maja alles kus saaks tunde läbi viia.

See on siis info mis on minuni jõudnud uuest valitsevast korrast ning nende tagamaadest. Ehk on ainult minul asjast selline arusaam, et see pedagoogiline suhtumine jääb korra tagamiseks veidi nõrgaks ning ühepoolsed järeleandmised ei muuda olukorda mitte paremaks vaid ainult halvemaks. Selleks et oma seisukoht mulle teatavaks teha, anna oma hääl siinsamas lehel “Küsitluse”-lahtris, kas antud muutused on vastuvõetavad või mitte, neutraalse seisukohana jätsin alles valiku, et küll kool teab mis on hea ja õige.

Eelmise munaga läks nii nagu ta läks – meil ei õnnestunud seda välja haududa. Proovime siis veelkord õnne!

Seekord oli valik mul selliste munade hulgast ning otsustasin kuldse kasuks. Proovime siis, kuidas läheb.

Juba mõnda aastat tegeleb internetis lehekülg, mis pakub huvilistele kasvatada omaenda draakonit. Alguses pead lehel registreerima ning siis saad valida draakoniema poolt hüljatud munade vahel ning saad sobiva endale “lapsendada”. Draakon kasvab vastavalt sellele, kui palju teda külastatakse. Mida rohkem klikke draakonil, seda kiiremini ta suureks sirgub. Mõtlesin, et äkki võiks klassil ka olla oma lemmikloom, kes meelitab teid siia lehele oma draakonil klikkima, sest mitte keegi ei tea, milline loom temast välja tuleb.

Valida sain ma selliste munade vahel:

Valisin alt reast eelviimase muna. Miks just selle, arvatavasti sellepärast, et tal olid ilusad värvid. Aidake siis draakonil suureks kasvada, klikates alloleval alloleval munal (hiljem juba loodetavasti draakonil).

Soomlane ja rootslane hakkasid vaidlema selle üle, et kumma emakeel on ilusam. Kuna nad ei suutnud kuidagi kokkuleppele saada, siis nad küsisid abi inglise filoloogilt. Filoloog palus mõlemal tõlkida oma emakeelde Percey Shelley luuletuse:

“Island, island,
Grassy island,
Grassy island’s Bride.”

Soomlane tõlkis esimesena ning soome keeles näeb see luuletus välja nii:
“Saari, saari,
Heinäsaari,
Heinäsaaren Morsian.”

Nüüd oli rootslase kord ja tulemus on siin:
“Ö, ö,
Hö ö,
Hö öns Mö.”