ekool ja tema uued võimalused
Peab tunnistama, et ekooli loojad on jälle veidikene ämbriga kolistanud, sest otsustasid oma uuendusi teha ilma ettevalmistusega. Põhimõtteliselt on samasuguse käitumisega nagu ka veidi aja eest, kui nad keset õppeaastat otsustasid platvormil muutusi teha, nüüd siis külvatakse segadust keset õppeaastat. Irooniline on ka see, et nad ei tea ise ka, kuidas see uus süsteem kasutajatehulgale vastu peab. Mina oleks suvel lasknud õpetajatel ja lastevanematel veidi koormusteste teha, et elu nüüd seisma ei jääks, kui asi peaks digiretseptiga ühte patta minema ning elu jääb seisma, aga eks see ole siis nende nägemus arengust – kasutada vene ruletti.
Sisselogimisel on primaarseks pandud jällegi kasutajanimi ja parool ning muud turvalisemad võimalused on lükatud tahaplaanile, mis avaneb vastava rippmenüü valikul. Minul igatahes ei õnnestunud endale kasutajanime ja parooli luua. Meilile saadeti küll kinnitus, et kasutajanimi on aktiveeritud ja loo nüüd endale parool, kuid parooli sisestada ei lubanud. Pidasin kinni ka reeglist, et paroolis peavad olema numbrid ja tähed ning suured kui väikesed, kuid vähemalt 1. septembril ei lubanud ta mul panna isegi sama parooli, mis on kasutusel minu poja kontol. Ehk hiljem siis proovin uuesti või jätkan vana hea ID-kaardi rakenduse kasutamist. Teretulnud oleks muidugi ka MobiilID võimalus, sest praegu saab seda ainult läbi panga kasutada, aga eks aeg näitab…
Sisselogides avaneb siis aken, kus on näha sinu lapsed ja sinu koolid. Lisaks sellele on meelitatud lapsevanemaid ekooli kasutama ka oma meeldetuletaja ja märkmikuna. Ega see paha võimalus ei ole, kui paned sinna kirja lapsega seotud üritused ning iga kord kui sisse logid, siis tuletatakse sulle seda jälle meelde. Iseasi on muidugi see, et kui palju seda kasutama hakatakse, sest enamasti kõikidel kes seda kasutavad, on juba rakendus olemas mida kasutada ning veel ühte kasutusele võtta mida ei saa teiste sündmustega sünkroniseerida, on enam kui küsitav.
Küll on aga loobutud foorumi nimetusest ning nüüd on sul võimalus kirjutada lugu mida saad hoida ainult endale või jagada teistega. avaldamise valikuks paistab olevat kool, ainult inimeste vahel privaatsõnumite jagamise võimalust ma ei märganud. Siiani on see rakendus leidnud ülivähe kasutamist ning ega infot sealt eriti ei saanud. Vaatame mida toob uus kujundus, kuid ega ta iseenesest ennast ei täida.
Väga hea on puudumistõendi esitamise võimalus. Siiani olen ma muidugi saanud hakkama Skype või meiliteel, kuid nüüd on võimalus seda ka ekoolis teha. Muidugi peab selle loomisel lapsevanem sisse loginud endana, mitte kasutama lapse rekvisiite sisselogimisel. Kas seda võimalust hakkavad ka lapsed ise kurjalt ära kasutama, see jääb juba iga lapsevanema enda südametunnistusele, kui palju ta oma lapse tegemistel silma peal hoiab, kuid selline võimalus on täiesti olemas ning tõenäoliselt on ka neid lapsi, kes seda varem või hiljem kasutavad.
Kooli poolt võib nüüd leida kõikide õpetajate pildid (selle lisamise võimalus on ka lapsevanemal ja lapsel endal, kuid tähele tuleb panna seda, et foto suurus peab olema alla 1 MB ning veebileht selle pildi vähendamisega ise hakkama ei saa). Iga õpetaja alt on võimalik tutvuda tema “sündmustega”. Mida see reaalselt tähendab, see on esialgu veel selgusetu, kuid eks kasutamise käigus näeb, mis sinna tuleb. Loodetavasti tekivad sinna kunagi ka õpetajate kontaktandmed, kuid kindel ei saa selles olla.
Ja lõpuks, kuid mitte üldse vähetähtsaks asjaks on tunniplaan. Siiani on selle täitmisest keeldutud, sest asi pidi olema väga segane ja keeruline. Loodetavasti nüüd on asi selles osas paranenud ning tahaks ikka lõpuks ka tunniplaani ekoolis näha. Eks ma tutvun olukorraga ja vaatan, kui võimatu see on.
Head kasutamist ning loodetavasti hakkavad lapsevanemad seda ka agaramalt kasutama, kuigi ma ei näe seda tõukejõudu ning uus mootor ei ole kindlasti selle põhjustajaks. Mina hoiaksin seda lihtsa ja arusaadavana, sest põhiliselt on see ikkagi hinneteraamat, mitte mingi ajaveetmistkoht.
Tere kool!
Taas on kätte jõudnud aeg, kus enam ei pea poole päevani magama! Nii et kannatused on lõpule jõudnud ning kõik lapsed, kes on suvevaheajal piinades oodanud, millal saaks jälle haarata pliiatsi ja paberi, saavad sellega algust teha juba homme!
1. septembril kell 09.00 on Maidla Põhikoolis õppeaasta alguse aktus.
PILDID
Palju õnne, Ats!
Meie jaoks on 1. september tähtis päev, sest algab taas kooliaasta. Atsile aga on see topelttähtis, sest peab ju tema sel päeval ka sünnipäeva!
PALJU- PALJU ÕNNE SULLE, ARMAS ATS!!!
õpetaja Karmen
Maidla Põhikool 85
Maidla Põhikool alustas oma tegevust 85 aastat tagasi. Kindlasti saab parema ülevaate sünnipäevast kooli kodulehelt, Jutulindude osa oli seekord meeleolumuusika pakkumises pidulikus avamisürituses koori koosseisus ning õhtul pimeduse saabudes võis näha värviliste tuledega valgustatud mõisahoonet. Väike ülevaade sellest siis alljärgnevalt piltide näol.
Maidla Põhikool alustas oma tegevust 85 aastat tagasi. Kindlasti saab parema ülevaate sünnipäevast kooli kodulehelt, Jutulindude osa oli seekord meeleolumuusika pakkumises pidulikus avamisürituses koori koosseisus ning õhtul pimeduse saabudes võis näha värviliste tuledega valgustatud mõisahoonet. Väike ülevaade sellest siis alljärgnevalt piltide näol.
PILDID
Sõnaus
Pipi sisustas oma vaba aega sellega, et mõtles uusi sõnu välja ja siis otsis neile vastet. Nüüd on President Toomas Hendrik Ilves välja tulnud sarnase plaaniga, kuid eesmärgiks on juba nähtud asjale uus nimetus anda.
Seda, et meie keel on võõrsõnadest risustatud, ei vaidlusta enam keegi. Kui 90ndate aastate alguses vastati minu pärimisele “OK”, siis ma jäin hämmeldunult kuulama, et mis see vastus siis oli. Nüüd aga on “OK” nii ees kui taga, muudest sõnadest rääkimata…
Igas arenev keel peab olema jätkusuutlik ka ilma võõrsõnade laenamiseta, jättes paika keelele omapärased reeglid ja kasutusmugavuse. Kuigi kasutusmugavus ongi just see, mis tingib võõrsõnu igapäevaelus kõnekeelde imbuma. Ähvardavaks ohuks on see, kui samad mugavussõnad tulevad ka igapäevases kirjakeeles kasutusele. Kuna meie keelt räägib niigi vähe inimesi ning see arv järjest väheneb, siis üheks parimaks mooduseks inimesi oma emakeeles rääkima saada, on luua vastavalt vajadusele uusi sõnu.
Seekord kutsutakse ülesse keskenduma uute sõnade leidmisel riigi ja ühiskonnaga seotud teemadel. Kuna elu on näidanud, et sõnade loomisel pole vanus ja sugu määravad ning mõnel juhul võivad omandatud teadmised fantaasiat piirama hakata, siis soovitan kõigil kes ennast eestlasteks peavad, antud teemal kaasa mõelda ning õnnestumise korral ka oma jälg meie keele ajalukku jätta!
Palju õnne, Liis!
Armas Liis!
Palju- palju õnne Sulle sünnipäevaks!
Uue kooliaasta eel
TERE!
Pole ju enam mingi saladus, et uus kooliaasta koputab uksele. Tänase seisuga on selleni jäänud ainult 2 nädalat.
Ma kujutan juba ette, et teie peredes toimuvad suured ettevalmistused. Kooliasjad tahavad ju uuendamist ja täiendamist. Olen ise ka sel aastal kõige selle sigina-sagina sees ja tean, mida tunnete 🙂 Saadan minagi ju esimest korda lapse kooli.
Et natukene teile abiks olla, püüan kirja panna need vajalikud tarbed, mida kindlasti vaja läheb.
5 JOONELIST JA 5 RUUDULIST VIHIKUT. ( Soovitan neid, millel on juba äärejooned sisse trükitud)
KILEKAANED igale vihikule.
Õpikutele ÜMBRISPABERID.
ÕPILASPÄEVIK ( tavaformaadis, mitte pisikest märkmikutaolist!)
LÜHIKESED JA PIKAD DRESSID, SPORDIJALATSID.
VAHETUSJALANÕUD.
Pinalivarustus nagu ikka: 2 harilikku pliiatsit, tindipliiats, vildikad või värvipliiatsid. Liimipulk, käärid, teritaja, joonlaud. Kindlasti läheb millalgi vaja ka sirklit.
Kunstitarbed muretseb õpetaja Evelin Teppo, kuutasu 30 kr.
HOMMIKUEINE võimalus jätkub ka uuel kooliaastal, kuid mitte enam tasuta. Hind hakkab olema 10 kr, millest 5 kr maksab vald ja teine osa tuleb perel maksta. Raha kogub klassijuhataja igal neljapäeval järgmiseks nädalaks. Hommikusöögi söömine ei ole kohustuslik, vaid tänuväärt võimalus.
Kui mingit infot veel laekub, täiendan seda artiklit!
TÄIENDUS!!!!
Inglise keele õpetaja palus osta ka ühed kiirköitjakaaned, et sinna koguda töölehti!
Praegused ilmad on just parajad, et enne kooli meelde tuletada lugemine ( LOE 1 RAAMAT LÄBI!), arvutamine ja kirjutamine.
Toredat suvevaheaja lõppu!
Õpetaja Karmen
Maidla valla päev 2010
Suvekooli 2. õppetund – rästik
Loodetavasti on jäätiselugu kenasti selgeks saanud. Nüüd õpime magusale vahelduseks midagi vürtsikat- mürgist. Räägime RÄSTIKUST- minu ” lemmikust” ( prrrrr….. 🙂 ) Võibolla ka Sinu lemmikust? 🙂
Rästikut võib pidada mingil määral lausa suveloomaks, sest suviti räägitakse-kirjutatakse temast kui “kuumast” loomast. Isegi tv uudistesse on ta roomanud….
Niisiis – RÄSTIK
Pikkus: kuni 80 cm
Eluiga: kuni 15 aastat
Sünnikuu: august/september
Vastsündinu pikkus: 15 – 20 cm
Poegade arv: 8 – 12
Talveuni: oktoobrist aprillini
Klass: roomajad (Reptilia)
Selts: maolised (Ophidia)
Sugukond: rästiklased (Viperidae)
ELUKOHAD
Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel.
Rästik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks võib olla näiteks “korterist” välja tõstetud närilise urg, ei liigu rästik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja sügiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, võivad rästikud ette võtta mõnekilomeetrilisi rändeid.
Talveund magavad rästikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel ära külmub.
Vahel võivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel rästikud selliseid naabreid ei salliks, vaid lülitaksid nad kiiremas korras oma menüüsse.
Sobivates elupaikades,näiteks mõnusal võsasse kasvanud niiskel raiesmikul, võib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks.
MAOELU
Talveuni kestab rästikutel septembrist-oktoobrist aprillini. Temperatuur talvitumispaigas ei tohi langeda alla paarikolme soojakraadi.
Aprillis roomavad rästikud talveurgudest välja. Esimene töö talveunest tõusnuil on enda päikese käes soojendamine. Rästikute kehatemperatuur kõigub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast kõige paremini 25 ° C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 ° C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur – 37°C – on rästiku jaoks ülikõrge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad.
Paar-kolm nädalat pärast talveunest ärkamist, harilikult maikuus, rästikud paarituvad. Erinevalt enamikust madudest on rästik vivipaar – elusasünnitaja.
Pärast paaritumist otsivad rästikud endale suvekorteri, milleks on üldjuhul mõne pisema loomakese urg, tihe põõsas, tilluke kännualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele.
Kevadel on rästiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab menüüs konnade osakaal, sügisel jahivad rästikud peamiselt hiiri .Ära ei põlga rästik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise võib saagiks langeda metsseale, mägrale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule.
Augustis rästikud poegivad. Sageli keerab mammarästik ennast ümber puu ehk ronib kännu või heinakuhja otsa, jättes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi kümmekond 15 – 20 sentimeetri pikkust rästikupoega rohule.
Noored rästikud söövad enne talveunne suikumist kõhu täis eelkõige putukatest, nälkjatest, liblikaröövikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest.
Suguküpseks saavad isased rästikud neljandal aastal, kui nende pikkus on vähemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena.
MÜRGIHAMBAD
Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.
Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.
Rästiku mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.
Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.
Rästiku peletamise kolm põhireeglit
Üldiselt võib majja elama asunud rästikusse suhtuda kui kaudsesse komplimenti: järelikult on teie juures meeldiv. Siu peletamiseks ongi kolm põhilist reeglit – koristada ära rämpsuhunnikud, kus ta võiks end sisse seada, kärarikkalt muru niita, sest müra ja maapinna müdinat ta ei talu; isegi muusikatümps sunnib teda uut pesa otsima, ent siinjuures võiks mõelda ka naabrite kõrvakuulmisele. Kolmas võimalus on siil muretseda. Kus on siile, seal ei taha rästik elada.
Mina temaga kohtuda ei tahaks…, aga Sina???
õpetaja Karmen